o Halduskohtud (Eestis 2): tegeletakse riigi/KOM ja eraisiku vaheliste probleemidega, kui on kaebaja arvates rikutud tema õigusi nt: planeeringud, väljastatavad load o Kui otsusega ei olda rahul, saab pöörduda ringkonnakohtusse, esitades apellatsioonikaebuse o Maakohtunikud kannavad musta talaari II aste – Ringkonnakohus (Eestis 2) o Kui ei olda rahul ringkonnakohtu otsusega, saab pöörduda kassatsioonikaebusega riigikohtusse o Ringkonnakohtunik kannab musta talaari ja vasakul õlal valget salli, millel on EV vapp III aste - Riigikohus ehk põhiseaduslikkuse järelvalve kohus (Eestis 1: Tartus) o Õigus esitada õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelvalve taotlust on Vabariigi Presidendil, õiguskantsleril, KOM volikogul ja Riigikogul o Riigikohtu esimees on Priit Pikamäe o Kohtunik kannab musta talaari ja sinist salli, millel on EV vapp
Lahendatakse haldusasju ehk üheks pooleks on riik. Vaidlustatakse haldusakte. 2. astme kohtud. Ringkonnakohtud Tartu ja Tallinna ringkonnakohtud. Vaadatakse asju läbi apellatsioonikorras- madalamate kohtute läbivaatamine, ainult neid, mis on edasi kaevatud. Lahendatakse asju kolleegiumite kaupa. Kolmeisikuline 15 tsiviil, kriminaal ja haldus kolleegiumi väärtegude alla kuuluvad need asjad. Ringkonnakohtunik on ametis 5 aastat. Igal kohtumajal oma juht. 3. astme Riigikohus asub Tartus Riigikohus: neid on 1, asub Tartus, 19 riigikohtunikku. Riigikohtu eesotsas on riigikohtu esimees: Märt Rask- saab olla ametis 9 aastat. Õiguse mõistmine riigikohtus- kõige valdavamalt kassatsioonimenetlus. Teistmismenetlus- jõustunud kohtuotsuste läbivaatamine uuesti, uute asjaolude ilmnemisel (teistmise korral minnakse otse riigikohtusse). Kohtunik võtab altkäemaksu. Põhiseaduslikkuse järelevalve
5. Peatükk: Kohtud § 38 Kohtunike ametisse nimetamine I Kohtunikele esitatavad nõuded Kohtute seadus § 47 · kõrgete kõlbeliste omadustega · omandanud akrediteeritud akadeemilise kõrghariduse · .... 1. esimese astme kohtunik KS § 50 a. läbinud ettevalmistusteenistuse või sellest vabastatud b. läbinud kohtunikueksami Kohtute seadus §§ 66 jj 2. teise astme kohtunik (ringkonnakohtunik) KS § 51 a. kogenud ja tunnustatud jurist b. sooritanud kohtunike eksami 3. kolmanda astme kohtunik (riigikohus) KS § 52 a. kogenud ja tunnustatud jurist II Kohtuvõimu legitimatsioon 1. Riigikohtu esimees PS § 65 p.7, § 150 lg 1 2. Riigikohtunikud PS § 65 p.8; § 150 lg 2 3. muud kohtunikud PS § 78 p.13, § 150 lg 3 KS § 55 III Vanne KS § 56 § 39 Kohtusüsteem I Sätestus PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk
5. Peatükk: Kohtud § 38 Kohtunike ametisse nimetamine I Kohtunikele esitatavad nõuded Kohtute seadus § 47 · kõrgete kõlbeliste omadustega · omandanud akrediteeritud akadeemilise kõrghariduse · .... 1. esimese astme kohtunik KS § 50 a. läbinud ettevalmistusteenistuse või sellest vabastatud b. läbinud kohtunikueksami Kohtute seadus §§ 66 jj 2. teise astme kohtunik (ringkonnakohtunik) KS § 51 a. kogenud ja tunnustatud jurist b. sooritanud kohtunike eksami 3. kolmanda astme kohtunik (riigikohus) KS § 52 a. kogenud ja tunnustatud jurist II Kohtuvõimu legitimatsioon 1. Riigikohtu esimees PS § 65 p.7, § 150 lg 1 2. Riigikohtunikud PS § 65 p.8; § 150 lg 2 3. muud kohtunikud PS § 78 p.13, § 150 lg 3 KS § 55 III Vanne KS § 56 § 39 Kohtusüsteem I Sätestus PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk
5. Peatükk: Kohtud § 38 Kohtunike ametisse nimetamine I Kohtunikele esitatavad nõuded Kohtute seadus § 47 kõrgete kõlbeliste omadustega omandanud akrediteeritud akadeemilise kõrghariduse .... 1. esimese astme kohtunik KS § 50 a. läbinud ettevalmistusteenistuse või sellest vabastatud b. läbinud kohtunikueksami Kohtute seadus §§ 66 jj 2. teise astme kohtunik (ringkonnakohtunik) KS § 51 50 a. kogenud ja tunnustatud jurist b. sooritanud kohtunike eksami 3. kolmanda astme kohtunik (riigikohus) KS § 52 a. kogenud ja tunnustatud jurist II Kohtuvõimu legitimatsioon 1. Riigikohtu esimees PS § 65 p.7, § 150 lg 1 2. Riigikohtunikud PS § 65 p.8; § 150 lg 2 3. muud kohtunikud PS § 78 p.13, § 150 lg 3 KS § 55
Võimalikud kohtukoosseisud kriminaalmenetluses: * I astme kohtu e maakohtu koosseis: - esimese astme kuritegude kriminaalasju lahendatakse koosseisus: eesistuja ja 2 rahvakohtunikku; - ainuisikuline koosseis: a) teise astme kuritegude kriminaalasjad ja lihtmenetluse kriminaalasjad; b) eeluurimismenetluses; c) täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisel. * Ringkonnakohtu koosseis: - reeglina arutab kriminaalasja kolm ringkonnakohtunikku; - eelmenetlust toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt. * Riigikohtu koosseis: - kriminaalasja vaatab läbi vähemalt kolmest riigikohtunikust koosnev koosseis. Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab kriminaalasja puutuvad küsimused hääletamisega. Maakohtus esitab viimasena oma arvamuse eesistuja. Ringkonnakohtus ja Riigikohtus esitab esimesena oma arvamuse kohtumenetlust ettevalmistanud kohtunik, kui ta ei ole eesistuja. Hääletamist jätkatakse kohtunike ametialase vanemuse järjekorras, alates noorimast. Eesistuja hääletab
● .... 1. esimese astme kohtunik KS § 50 a. läbinud ettevalmistusteenistuse või sellest vabastatud b. läbinud kohtunikueksami Kohtute seadus §§ 66 jj 2. teise astme kohtunik (ringkonnakohtunik) KS § 51 a. kogenud ja tunnustatud jurist b. sooritanud kohtunike eksami 3. kolmanda astme kohtunik (riigikohus) KS § 52 a. kogenud ja tunnustatud jurist 51 II Kohtuvõimu legitimatsioon 1
maksekäsu kiirmenetluse üle kohtunikule. Kohtu koosseis asja arutamisel on kas ainuisikuline või kollegiaalne. Esimeses kohtuastmes menetleb asja kohtunik ainuisikuliselt. Teise astme kohus lahendab kõiki vaidlusi kollegiaalselt, kolmeliikmelises koosseisus . Ringkonnakohtu esimees võib kaasata kohtu koosseisu esimese astme kohtuniku, kes ei tohi olla asjas ettekandja ega eesistuja. Korraldavaid menetlustoiminguid võib ringkonnakohtunik teha ainuisikuliselt .Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.02.2011.a. määrus Lunjova ja Pilipenko asjas (3-2-1-172-10) rõhutab, et kohtukoosseisu määramine ja asendamine peab toimuma objektiivsete kriteeriumite järgi ning määramise kord peab olema ka menetlusosalistele arusaadav. Samuti peab kõrgemal kohtul olema võimalik seda kontrollida - see on üks erapooletu õigusemõistmise garantiidest. Kui toimikust ei nähtu, mis põhjusel on kohtukoosseis vahetunud, st kui ringkonnakohtu
annaabi.ee 
