Nad kõik kardavad seda, mida nad ei tea. Kartes elus läbi kukkuda ning peljates mitteeksistentsi, ei anna nad omale puhkehetke selle nimel, et üldse mõelda, milleks või kuhu suunas nad jooksevad. Ehk ei olegi vaja. Inimene tundub olevat karjaloom ning liikuvat sinna, kuhu teised ees. Paremad jahimaad ja puhas vesi on alati kusagil ootamas. Et mitte oma arvataval missioonil läbi kukkuda, on liialdatud materiaalsus ja peata kanana ringijooksmine äärmiselt vajalikud. Kuigi võib üksikute aukude kaudu põigelda kõrvale ühiskonna normidest, oleme kõik pealt paistvas võrdsuses nii ebavõrdsed, kui olla saab. Valikuid ei anta, neid tuleb võtta. Kui inimestele valikud kandikul ette kanda, lähevad nad kisklema ja ebavõrdsus tõuseb lihtsalt järgu võrra kõrgemale, aga ei kao. Ikka ja alati jäävad nad kõike paremaks muutma. ”Paremaks”.
alguseni. Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril. Hingedeaja sisse või lõppu jäävat mardipäeva on seostatud surnute mälestamisega, võib-olla seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Mardipäeval kehtis mitmete tööde keeld, eeskätt olid keelatud naiste lina- ja villatööd. Mardipäev lõpetas meeste välitööd ning alustas talviste tubaste tööde perioodi. Tuntuim mardipäevakomme on mardisantide (st mardikerjuste) ehk martide ringijooksmine, mida tehti mardipäeva eelõhtul. Kadripäev. 10. sajandil kinnistus püha Katariina mälestuspäev 25. Novembrile. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa oli kadrisandiks käimine.Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja)
Vastsündinud rästik (Phelps, 2015) 6 Maomürk Eestis elava rästiku hammustus üldjuhul eluohtlik ei ole. Kui rästik on hammustanud, peaks kannatanu panema lamavasse asendisse ja andma talle palju juua – teed, vett või kohvi, mis aitavad mürki kiiremini organismist välja viia. Ringijooksmine soodustaks mürgi kehas laialikandumist. Kindlasti ei tohi hammustatud jäset kõvasti kinni siduda, samuti ei maksa proovida mürki välja imeda. Esmaabi andmise järel tuleks lamavas asendis haige toimetada tohtri juurde. Esimese teaduspublikatsiooni mürkmadudest avaldas 1664. aastal Itaalia arst Francesco Redi. Toksinoloogia termin võeti kasutusele 1962
vastutust varssade valvamise eest, nad söövad ringikujuliselt nii, et varsad on nende keskel.Karja elukorraldus tagab igale märale puhkeajaKogu hobusekarja sotsiaalne ülesehitus on heaks abivahendiks varssade kasvatamisel, igal liikmel on oma roll.Varsad mängivad omavahel, kuigi täkkvarssadel on teistsugused mängud juba varakult.Nad maadlevad, sikutavad üksteist, näkitsevad aga pigem emaslooma.Märavarsad maadlusest ei hooli ja nende seltskonnaellu kuulub ringijooksmine ja teiste näkitsemine.(Kaimio,T.2007) Hobused on kariloomad, kes vajavad enda ümber teisi karjaliikmeid, isegi siis kui teda pole veel ükski kari omaks võtnud liigub ta karja läheduses teistega kaasa. Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri
tunnusteks on üliaktiivsus ja puudulik tähelepanuvõime, mis avalduvad: 1) küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna ühelt tegevuselt teisele, ühtegi neist lõpetamata (avaldub läbematuses ülesannete täitmisel ja tegevuse lõpetamatuse, laps läheb korduvalt üle ühelt tegevuselt teisele, kaotades eelmise vastu huvi); 2) desorganiseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus (liigne ringijooksmine, hüplemine, toolilt püstitõusmine jne., olukordades, kus oleks vaja rahulikult istuda; ülemäärane jutukus ja käratsemine või pideva nihelemine ja väänlemine. Need probleemid püsivad tavaliselt kogu kooliaja ja isegi täiskasvanueas, kuigi paljudel indiviididel täheldatakse aja jooksul tähelepanu ja motoorse aktiivsuse olulist paranemist. Hüperkineetiliste häiretega võib kaasneda ka muid psüühika- ja käitumishäireid. Hüperkineetiline laps on sageli:
1. Kestvusjooksu ja käigu meetod. 2. Kestvusjooksu, käigu ja kordusjooksude meetod. Sellest kujunes klassikaline treeningumeetod kestvusjooksus ja käigutreeningust maastikul, mis oli ühendatud kordusjooksude ja sprindiga staadionirajal. Selle kohta kirjutab Soome spordiprofessor Lauri Pihkla(Karikosk 1968: 276). Lähikesed korduvad kiired jooksud küllalt pikkade pausidega või aeglane ühtlane jooks arendab vastupidavust paremini, kui üksluine aeglane ringijooksmine rajal. Kordusjooksudest käigupausidega (vahepausid sõltuvad distantsi pikkusest või tempost 5-20 mis) kujunes mõiste ,,kiruslik vastupidavus,, mison keskmaajooksu juures peafaktoriks. 3. G:holmeri ,,fartlek,, (Rootsi jooksumäng on G.Holmeri avastus) Ameerika treener F.Wilt ütles fartleki kohta(Kehakultuur 1968: 276), et see on tee oaasi. Fartlek ei ole kidlaks määratud plaan, vaid treeningu filosoofia. Iga jooksja võib päev päevalt oma programmi muuta
Raskused tegevuse organiseerimisel. Tegevuste vältimine, mis nõuavad pikaajalist vaimset pingutust. Asjade kaotamine. Kergelt häirivate väliste stiimulite poolt (vajavad õppimiseks vaikust). Unustamine (rääkida ntks kassile, koerale või kaisuloomale peale õppimist). 14 Hüperaktiivsus: Nihelemine, raskused paigal istuda, kohalt lahkumine, mis eeldaks vaikselt istumist. Ringijooksmine ja ronimine sobimatutes kohtades, sisemine rahutus. Lärmakus. Püsiv motoorne üliaktiivsus, mida ei mõjuta sotsiaalne kontekst ega nõudmised. Impulsiivsus: Sageli vastab enne, kui küsimus on lõppenud. Raskusi järjekorras ootamisega. Teiste katkestamine või vahelesegamine. Liigne jutukus arvestamata sotsiaalseid olukordi. Sümptomite laialdasus: Sümptomid peavad esinema rohkem kui ühes situatsioonis koolis, kodus, haiglas, trennis, külas jms