ained.Neerud,kusejuhad,kusepõis,kusiti. Ainete eritamises ka kopsud(süsihappegaas) ja nahk(higi). *Närvisüsteem- koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni.Kesknärvisüsteem(pea ja seljaajus toimub inform. töötlemine) ja piirdenärvisüsteem. Meeleelundid- saame inform, väliskeskkonna kohta *Sisenõresüsteem- reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid reguleerivad rakuvahetust,kasvu,värvuse kujunemist,ringeelundkonda,seedimist,sigimist. *Sigimiselundkond- järglaste saamiseks. Suguliselt.
seob naha teiste organite külge; (veri) transpordib aineid; (rasvkude) akumuleerub naha alla ja pehmendab lööke. 3 Lihaskude talituseks on kokkutõmbumine e konkraktsioon 4 Närvikude suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada.. Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoone toodavad sisenõre- e endokriinnäärmeid, reguleerivad paljusid funktsoone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist. Elund e organ, mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa; Elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem; Epiteelkude- kude, mis katav väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu; Gaasivahetus kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist; Hormoon aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele; kõhrkude
neuroiidid. Selliseid kimpe nim. närvideks. 8. Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. Meeleelundeid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks 9. Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja muidugi sigimist. Ajuripats ja kõhunääre. II Inimene kui tervikorganism. 1. Energiat saame toit ainete söömise kaudu, mida me kasutame organismi töös hoidmiseks. 2. Inimese kehakaal püsib enam vähem sama kui sööb samapalju energiat kui ta ise seda ära kasutab. 3. Kui inimene sööb rohkem kui ta energiat vajab säilitatakse liigne toitaine rasvaks. 4. Keha säilitab varutoitaineid, kui me piisavalt ei söö hakkab keha kulutama kehas
KEEMILISI SIGNAALE), SILMADES ASUVAD NÄGEMISRETSEPTORID (REGULEERIVAD VALGUSSIGNAALE), KÕRVADES ASUVAD KUULMISRETSEPTORID (REGISTREERIVAD MEHAANILISI SIGNAALE), NAHAS ASUVAD TERMORETSEPTORID (REGISTREERIVAD SOOJUST). SISENÕRESÜSTEEM REGULEERIB ORGANISMI ELUAVALDUSI. HORMOONID ON AINED , MILLEL ON KINDEL TOIME TEISTELE RAKKUDELE JA ORGANITELE. HORMOONIDE REGULEERIVAD RAKUAINEVAHETUST, KASVUREGULATSIOONI, VÄRVUSE KUJUNEMIST, RINGEELUNDKONDA, SEEDIMIST JA SIGIMIST. SIGIMISELUNDKOND VAJALIK JÄRGLASTE SAAMISEKS. SIGIMINE TOIMUB SUGULISELS. JÄRGLASI SAADAKSE MEHE JA NAISE SIGIMISELUNDKONNA TOODETUD SUGURAKKUDE ÜHINEMISEL. HOMÖOSTAAS ORGANISMI VÕIME TAGADA SISEKESKKONNA STABIILSUS MUUTUVATE VÄLISTINGIMUSTE JUURES. REFLEKSIKAAR NÄRVISÜSTEEMI TALITLUSE ALUSEKS OLEV MEHHANISM, MILLEGA ÄRRITUSE POOLT VALLANDATUD SIGNAALI TOIMEL KUTSUTAKSE ESILE MUUTUS KINDLA ELUNDI TALITLUSES. NEURAALNE REGULATSIOON ELUNDITE JA
sisenõresüsteem organismi Hormoonid on ained, mida toodavad elutalitlusi endokriinnäärmed ning millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. Hormoonid reguleerivad rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist, sigimist. Sigimiselund- Järglaste saamine Inimese sigimine toimub suguliselt. Järglasi kond saadakse naise ja mehe sigimiselundkondade toodetud sugurakkude ühinemisel. Inimese suguelundid ehk genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega. Nääre Hormoon Keemiline Toime
töös, reguleerib organismi talitust vastavalt elukeskkonnas toimuvatele muutustele. Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) töötleb informatsiooni. Piirdenärvisüsteem (kimpudes dendriidid, neuriidid; kokku närvid). Meeleelundid-informatsioon väliskeskkonna kohta. Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele; reguleerivad rakuainevahetust, kasvu, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist, sigimist. nt käbikeha, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari/munand, hüpofüüs Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. nt eesnääre, seemnesari, peenis meestel; rinnanääre, munasari, emakas, tupp naistel 2.3 INIMENE KUI TERVIKORGANISM Homöstaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Naturaalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon
võime muundada välismõju närvisüsteemis töödeltavateks närviimpulssideks. · SISENÕRESÜSTEEM · Reguleerib organismi eluavaldusi. · Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõre- ehk endokriinnäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. · Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist. · SIGIMISELUNDKOND · Vajalik järglaste saamiseks. · Mehel: eesnääre, seemnesari, peenis. · Naisel: rinnanääre, munasari, emakas, tupp. · Inimese suguelundid ehk genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega. TERMOREGULATSIOON · Meil on õhuke soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. · Soojust pidavad eluasemed, kehakatteks riided, soojusallikaks tuli.
Südametööd mõjutavad hingamisgaaside sisaldus veres (löögisagedus suureneb CO 2 osakaalu kasvades). Adrenaliini toimel löögisagedus suureneb, hapnikuvahetus kiireneb, vererõhk tõuseb. Jäsemete liigutamine annab märku peatsest vajadusest suurema ventilatsiooni järele, mis suurendab südame löögisagedust. Südame löögisagedust vähendatakse olukorrast sõltumata siis, kui vererõhk on tõusnud nõnda kõrgeks, et võib kahjustada ringeelundkonda. Veresuhkrusisaldus. Kui glükoosisisaldus tõuseb liialt suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini, mis aktiveerib rakumembraanis asuvad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda, aktiveerib ka rakkudes asuvaid ensüüme, mis muudavad glükoosi glükogeeniks. Kui glükoosi hulk muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni, mis aktiveerib rakkudes ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama.
dendriidid ja neuriidid. Meeleelundite abil saame infot väliskeskkonna kohta Sisenõresüsteem. Reguleerib organismi eluavaldusi. Paljud elutalitused on hormonaalse kontrolli all. Hormoonid on aine, mida toodavad sisenõre- ehk endoksiininäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. Hormoonid reguleerivad paljusid funktsioone: rakuainevahetus, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist. 53 Sigimiselundkond. Vajalik järglaste saamiseks. Sigimine toimub suguliselt. Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakkude ühinemisel. Homöostaas Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Vere pH on 7,4 (aluseline). Energiabilanss, hingamine, vereringe,
annaabi.ee 
