* 1962 Henrik Ibsen "Peer Gynt" (Åse) * 1962 Bertolt Brecht "Ema Couarage ja tema lapsed" (Ema Couarage) * 1963 Valdo Pant "Avarii" (Topka-Manda) * 1965 Molière "Tartuffe" (Dorine) * 1967 Jean Anouilh "Antigone" (Amm) * 1967 Maksim Gorki/Voldemar Panso "Ema" (Pelageja Nilovna) * 1968 August Kitzberg "Libahunt" (Vanaema) * 1969 Shakespeare "Romeo ja Julia" (Amm) * 1977 Maciej Zenon Bordowicz "Non-stop" (vanem Vana naine) * 1979 Tammsaare/Paul-Eerik Rummo "Ramilda-Rimalda" * 1980 Enn Vetemaa "Nukumäng" (Liispet) * 1980 Lev Tolstoi "Elav laip" (Anna Dmitrijevna) * 1983 Oskar Luts "Kapsapea" ja "Kalevi kojutulek" (Krõõt) * 1984 Oskar Luts/Kalju Komissarov/Kalju Orro "Kevade" (Arno vanaema) * 1985 David Lee Coburn "Dzinnimäng" (Fonsia) Rändesemed Anna Tamme Lisl Lindau kõrvarõngad K. Menningu ja P. Põldroosi näitlejanna Anna Tamme kingitud hõbekõrvarõngad muutis
[http://www.epl.ee/artikkel/465819] (04.03.11) 4.) http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Peterson (04.03.11) 9 LISAD Lavastused EESTI NSV RIIKLIKUS NOORSOOTEATRIS 1976 Samuel Beckett, Godot'd oodates 1977 Fernand Crommelynck, "Suurepärane sarvekandja" 1978 Vladimir Tendrjakov, ,,Koolilõpuöö" 1978 Tammsaare- Rummo "Ramilda Rimalda" Eesti Riiklikus Noorsooteatris 1980 Arnold Wesker, ,,Neli aastaaega" 1986 Molière, "Misantroop" 1987 Thomas Bernhard, ,,Päral" VILJANDI UGALAS 1979 Büchner, "Woyzeck" 1980 Molière, "Don Juan", Lavakunstikateedri diplomietendusena 1982 Anouilh, ,,Antigone", Lavakunstikateedri diplomilavastus 1982 Albee, "Kõik aias" EESTI DRAAMATEATRIS 1981 Paul-Eerik Rummo, ,,Kass!Kass!Kass!"
Vladimir Solotarski, kes ajas alguses oma tobeda võimlemisega teised naerma, kuid rääkides pani ta teisi tundma endast rumalamana. Ka tema rääkis üliinimesest , mis jõudis härra Mauruse kõrvu, kuid selle vastu ei teinud alguses härra Maurus midagi, sest Vladimir maksis hästi. Kuid viimaks lasi ta ikka enda arvates jutud liikvele, et Vladimir on Inglise juut. Härra Maurus seletas seda ainult Indrekule ja Vainukäole, kes ei võtnud tema sõnu tõsiselt. XXXIV Rimalda kirjutas uuesti Indrekule, mis aga põhjustas Indreku halva õppimise. Rimalda kirjutas, et kui igav tal seal saksamaal on ja veel filosofeerib vene suurkujude üle. Kirja lõpus küsib ta Indrekult küsimuse surma kohta, et kas surm inimesega mõnikord ka nõnda talitab nagu peremees vana koeraga, kuid seegi kord ei anna Ramilda oma aadressi, vaid ainult kirjutab. XXXV Kui Indrek sai kirja esimesel korral läbi siis tundis, et tal pole enam pead otsas ja klassis
Treffneri gümnaasium) õppimas. Tema rahapuuduse tõttu peab ta elama pööningul ("Siberis") koos teiste kõige vaesemate koolipoistega ja lisaks veel ka vanale Maurusele abiks olema, nooremaid õpilasi järele aidates ja mitmesuguseid majatöid, kaasaarvatud lauakatmine ja ukseavamine (ka öösiti) tehes. Aga ta võtab seda ise suht rahulikult, on hea õpilane ja saab muidugi hakkama, ka sotsiaalselt. Ta tutvub Mauruse tütre, Miralda/Rimalda/Ramildaga, keda piiluvad kogu kooli poisid, ja armub temasse. Ramilda on aga raskelt haige ja veedab pika aja Saksamaal end ravimas. Indrekule jääb eluks ajaks meelde stseen, kui Ramilda oli tulnud koju ja küsis temalt, kas Indrek annaks tema tervise heaks oma verd kui ta paluks. Indrek ütles jah.. ja tundis et sai esimest korda õndsaks, läbi tõelise armastuse, mis ei kordu. Saksamaal Ramilda suri
· Kõiv ,,Filosoofiapäev" 1994 · Kivirähk ,,Eesti matus" 2002 · Shakespeare ,,Suveöö unenägu" 2004 · Kõiv ,,Lõputu kohvijoomine" 2008 Lembit Peterson 1953 · 1976 Lavakunstikateeder · 1976-79 Noorsooteatri näitleja, lavastaja · Ugalas, Noorsooteatris, Draamateatris lavastaja · 1995 Theatrumi asutaja ja juht Lavastusi: · Beckett ,,Godot`d oodates" 1976 · Tammsaare-Rummo ,,Ramilda-Rimalda" 1979 · Moliere ,,Tartuffe" 2000 · Moliere ,,Misantroop" 2011 Ingo Normet 1946 · Lõpetas 1969 GITIS-e · 1969-1991 Endla (alates 1983 peanäitejuht) · 1991 ETV-s · 1991 siiani Lavakunstikateedri õppejõud (1995-2011 juhataja) Lavastusi: · Vahing ,,Suvekool" 1972 · Saja ,,Puutuvid" 1977 · Kitzberg ,,Libahunt" 1986 · Herman ,,Hallo, Dolly" 1996 Elmo Nüganen 1962
viimase välimuse vilets kõhnus ja kängujäänus on pigemini kurb; naljakaks muudab selle alles nende mõlema kõnevadin. Nõrgalt vilksatab kujukoomikat, enam küll aimamisi, mõne põgusa joonega Tammsaare omapäraste naiivsete naiselik-neitsilike tütarlaste man, kes harilikult pole mingid iludused, vaid köidavad peategelase meeli hoopis mõne meeldiva inetusega: pikkade inetute kätega (Kristi), suure suuga ja õhukeste kitsaste jäsemetega (Rimalda-Ramilda) lombakuse ja puusavigasusega (Kata, teenijatüdruk Tiina), töntsaka ümmarusega (Molli), suure kondiga ja vistrikulise näoga (parunipreili Erika). Puhtalt, ainult koomilise kujuga peab paratamatult mõjuma ,,koera söögimaja" lihav astmaline koer, muidugi ka koeramamma ise. Muidu aga ei armasta Tammsaare palju peatuda olendite kirjeldusel; ta otsib inimese sisejooni ja töötab kas monoloogi või dialoogiga. Teoses ,,Ma armastasin
Ja peenem, suursugusem. Kui ma iseseisvaks saan, muudan ma oma nime lõplikult tingimata Ramildaks, nii et kui mind ükskord maha kuulutatakse, siis mitte Miralda, vaid Ramilda. Tädi on hirmus vastu, aga mis sest. Kui muidu ei saa, annan keisrile palvekirja ja keiser lubab tingimata muuta. Sest mis võiks keisril selle vastu olla, kui mind kantslist maha kuulutatakse Ramilda, mitte Miralda. Miraldast saab palju ilusaid nimesid, aga Ramilda on ikkagi kõige ilusam. Kuulake: Miralda, Marilda, Rimalda, Ramilda, Ridalma, Radilma, Diralma, Darilma, Ramaldi, Maraldi, Ramidla, Rimadla, Maridla, Miradla -- lõpmata palju. Aga nende teiste pärast ei annaks ma kunagi keisrile palvekirja, ainult Ramilda pärast. Mul ongi juba see palvekiri valmis, muidugi mitte paberil, vaid peas. Igal õhtul enne uinumist loen ta mõttes keisrile ette, nii et ta paremini mõjuks, kui ma ta kord ära saadan. Mis te arvate, kas keiser annab luba Miralda asemel Ramilda võtta?" ,,Ma ei tea, preili," vastas Indrek.
annaabi.ee 
