. Ruutingutabel Märgime ruuter2 külge ära interfaced (võrgukaardid) Ruutingutabel (ruuter2) Destination Gateway Interface 10.0.0.0/24 10.0.2.1 IF1 10.0.1.0/24 10.0.2.1 IF1 10.0.2.0/24 * IF1 10.0.3.0/24 * IF2 10.0.4.0/24 * IF3 10.0.5.0/24 * IF4 10.0.6.0/24 10.0.5.2 IF4 Lihtne, aga kas töökindel? Ruuter2 läks rikki, võrk on ribadeks Lihtne, aga kas töökindel? Vaid üks kaablike riknes, ikka võrk laiali Dünaamilisem ruutimine Kaabel endiselt katki, aga võrk töötab Internet . Marsruutimisalgoritmid ·Optimaalsus ·Lihtsus ·Töökindlus ·Kiire koondumine ·Paindlikkus Küsimused ? Tänud tähelepanu eest :)
oli panipaik või ladu. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja samuti soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Toidulaud oli tunduvalt tavainimesest rikkalikum:söödi liha,saia,joodi veini. Liha pakuti pealmiselt keedetult,mistõttu ta riknes ka üsna kiiresti. Peamiseks joogiks oli vein,mida sageli lahjendati veega. Ka söögikombed olid hoopis teistsugused kui tänapäeval, näiteks laualina kasutati vaid pidupäevadel, taldrikuid asendasid suured leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse, midagi imelikku polnud ka selles, kui nina sinna nuusati. Minu arvates olid keskaja inimesed väga töökad. Neile saabus leib lauale raske töö tulemusena
muidugi talupoegade omast :Need olid suuremad ,seinad olid kivist ja ruume oli lossis rohkem .Feodaalide elamute põrandaid kattsid õled ja nii ka talupoegadel .Keskaaegsed talupojad elasid väikestes külades ,mille ümber olid põllud ,mida nad pidid harima. Jõukamate talupoegade elamud olid ehitatud kindlalt ja hoolega ,mistõttu nad võisid püsida aastasadu. Toidulaud olid feodaalidel tavainimesest rikkalikum :söödi liha ,saia, joodi veini .Liha pakuti peamiselt keedetult ,mistõttu riknes see ka üsna kiiresti .Põhiliseks joogiks oli vein ,mida lahjendati veega. Mingeid sooje jooke ei tuntud ,kui just veini soojaks ei aetud .Talupojad aga sõid palju leiba ,mida valmistati rukkist või nisust ,kaeraputru ,samuti ka kodust juustu.Piim ei olnud talupoegadel põhijoogiks ,sest see kippus kiiresti hapnema.Selle asemel joodi õlut või kalja .Liha sõid talupojad vähe ,nii palju kui koduloomi enda tarbeks kasutada jäi .
Aknaklaase asendas aga kas pärgament või seapõis. Feodaalide lemmikajaviide oli vaieldamatult jahipidamine,kust ülikud ka liha oma lauale said. Levinud olid ka turniirid. Enamasti peeti seal ratsakahevõitlusi, kus täies relvastuses rüütlid püütsid teineteist piikidega hobuse seljast maha lüüa. Toidulaud oli tunduvalt tavainimesest rikkalikum:söödi liha,saia,joodi veini. Liha pakuti pealmiselt keedetult,mistõttu ta riknes ka üsna kiiresti. Pealmiseks joogiks oli vein,mida sageli lahjendati veega. Mingeid sooje jooke ei tuntud,kui just veini soojaks ei aetud. Kuigi feodaalid ja aadlikud olid tähtsad tegijad keskajal,moodustasid nad ühiskonnas ainult väikese osa. Suurem osa inimesi olid maaharijad ja talupojad. Keskajal kuulus kogu maa feodaalidele. Talupoegade üheks põhilisemaks tööks oli põllu harimine, talupoegade enamiku moodustasid sunnimaised pärisorjad
Ühesõnaga kõike seda, mida põllult sai ning mida tol ajal osati kasvatada. Samuti osati teha juba ka kohalikku juustu. Söödi ka ube, herneid ja naerist. Kartul leivinud ei olnud. Kartulit hakati kasvatama alles 16 sajandil ning levima kui toit hakkas ta alles Uusaja algul. Hiljem lisandus loetellu ka tatrapuder ja joogipoolisest hakkas laialdaselt levima kali või ka õlu. Osati saada ka piima, kuid see talurahva toidulauale oma kohta ei leidnud, sest riknes kiiresti, samuti andsid loomad seda õige vähe. XII sajandil õpiti odraõllele lisama humalat, et anda õllele teravat maitset ja säilitada jooki kauem. Mõdu oli kergelt alkohoolne jook, mida pruuliti teraviljast ja tehti suurepäraseks metsmeega. Leiba söödi rohkesti umbes kilogramm inimese kohta. Puhast leiba saadi üksnes headel saagiaastatel. Sagedamini esines aganatega segatud jahust tehtud leib. Kuid tegeleti jätkuvalt ka korjandamisega
täümte aga siis kui Naan kärätän, et ´´ ärrä ei lasõ miol kua mitte oma kiiskravaga püüdä! Päräst jälle taplemist et põlõ viitsu püüdämte!´´ jäen usä vagavast ning miärn võiga kogo. Saks olla nuõrõ mustu käde suan. Ju tämä ikka lasta mõistis. 7 Akan tahakohe tulõma. Naani aitand otsa tagumisõ laeva külge sjõduda. Sedäsi sua kudagi jumtõ. Egä karvaots piäb. Riknes vädän üsä sedäsi, et selg ies. Naani lonkan ligi. Muedu eksüb viel Lahtisõ mere. Mine viel kindi raipõ pärast. Ülgele ei olõss kätt külge pan. Küll saks oln telln aga tämä ütlen, et ärrä tahtn ´´hülgepüüdmise raskuse astet proovi´´ ning tämä ärrä proovimist ää rikma ei akka. Ühekorra puõlõ ül piäl suan Kiäräbä randa. Umiku aan kubjas Pärdüpieti Konkõrliina mõisa. Sie oln suur kunstimõistja. Puari nädäligä suan saksal jalad alla.
tunnetamatu olemus. Firenzes, kus ta lõputult paitas oma pintsliga Mona Lisa nägu, määras vabariik ta maalima Anghiari lahingut, osa Firenze-Visconti sõjast. See maaliti Sala del Gran Consiglio seinale Palazzo Vecchios, nüüd 15. Sajandi Salong, koostisosana Michelangelo episoodist sõjast Pisaga, Cascina lahing, määratud maalitama vastasseinale. Nende ebaõnnestund eksperimentide tulemusena, Anghiari lahing, ,,kirev mikstuur värvidest", mis polnud kiiresti seina imbunud, riknes kiiresti ja tuhmus täielikult vaid peale mõne aasta möödumist. Vastasseinal, kus pidi olema Michelangelo fresko Cascina lahingust, ei valminud kunagi. Suur sarz, lõigatud tükkideks, kadus segaduses, mis kaasnes Miedici tagasitulekuga Firenzesse aastal 1512. Leonardo kuulsat tööd saab rekonstrueerida vaid mitmete koopiate abil, mis tööst tehti, näiteks Rubensi oma, mis on lõpetatud barokkstiilis, või nende paljude
kaasas ja oli ta „parem käsi“. Ta röövis maalt lapsi Floriana lossi. Kuninganna Floriana: Kuningriigi, kuhu poisid kukkusid valitseja. Ta kaitses maad (seda kust poisid algselt tulid) Ferimonti eest. Oli meeletult kaunis ja Joonas kirjeldab teda kõige ilusama inimesena, keda ta näinud on. Kuningas Ferimont: Maa-aluse maa teise osa kuningas. Tema maa oli tehaseid täis ja ta soovis neid vaid veel, kuid ruumi jaoks oli tal vaja veel maad. Tema ahnuse süül riknes maa-aluse maa õhk ja elu. Kõige huvitavamad kohad raamatus 17 Minu meelest olid kõige huvitavamad kohad raamatus need: - Kui esimest korda räägiti mahajäetud majast, sest see oli raamatu nimi ja ma teadsin, et sellega seoses juhtub midagi võimsat ja hirmust. - Kui siseneti mahajäetud majja ja leiti luuk (kaasaarvatud sinna sisenemine ja kukkumine), sest see oli hirmus ja väga põnev. See meenutas õudusfilme ja mu
Kõrgelt hinnati küttimist hagijate ja jahikullidega, eriti viimastega, sest lindu oli märksa raskem välja õpetada kui jahikoera. Väga levinud olid turniirid. Enamasti peeti seal ratsakahevõitlusi: täies relvastuses rüütlid püüdsid teineteist piikidega hobuse seljast maha lüüa. Söögilaud oli lihtinimeste omast tunduvalt rikkalikum: söödi liha, saia, joodi veini. Liha pakuti enamasti keedetult, mistõttu ta riknes üsna kiiresti. Kõrvalmaitset püüti kaotada ohtra vürtside lisandamisega. Säilitamiseks soolati liha sisse, kuid ka siis ei püsinud see kaua, eriti lõunapoolsematel aladel. Joogiks tarvitati veini, mida sageli segati veega; vahel lisati mett. Mingeid sooje jooke ei tuntud, kui just veini soojaks ei aetud. Rõivastusesemete põhimaterjaliks oli lina ja sedasorti riiet kasutati õige laialdaselt Puuvillane
Gorteensiaga heades suhetes. Peale jaki ostmist Clayde sõidab oma seltsiga puhakama ja võtab kaasa ka Gorteesia. Nad sõidavad uuel autol, mille võtis Spenser, poiss nende seltsist. Oli aga üks probleem, nimelt see auto kuulus ühele rikkale mehele, kes oli Spenseri isa juhataja. Kui nad tulevad kohale Gorteesia hakkab flirtima ühe teise poisiga, mille peale Clyde solvub ja lõpuks saab aru, et Gorteesia ei armasta teda ning kõik oli ainult raha pärast. Kui nad sõitsid tagasi ilm riknes ja neil oli vaja sõita aeglaselt. Poisid aga kiirustavad tööle ja paluvad, et Spenser sõidaks kiiremini. Spenser teeb nagu poisid paluvad ja kahjuks ajab tüdruku alla, kes sureb kohal. Nemad proovivad ära sõita, aga see ei õnnestu ja varastatud auto kummutub. Spenser ja veel üks tüdruk on teadvuseta, teised jooksevad ära. Järgmisel päeval ajaleht kirtjutas õnnetusest. Spenser oli vahialune ja tema loendas kõike inimesti tema seltskonnast
Radioaktiivsete tuumade arv muutub ajas radioaktiivse lagunemise seaduse järgi: N = N 0e- = N 02- N0 - radioaktiivsete tuumade ajahetkel t=0 T pooldumisaeg N tuumade arv ajahetkel t Poolestusaeg aeg, mille vältel radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest (radioaktiivsete ainete poolestumine on leitav tabelitest). Poolestusaeg ei sõltu aine kogusest Ajaloost: 1896.a. - prantsuse füüsik Antoine Becquerel märkas, et valguskindlas pakendis fotoplaat riknes, kui tema läheduses oli kolb uraanisooladega. Järeldus: uraaniühendid kiirgavad suure läbitungimisvõimega kiirgust. 1897.a. Marie ja Pierre Curie'd uurisid uraaniühendite kiirgust 1898.a. Marie ja Pierre Curie'd avastasid kaks uut radioaktiivset metalli poloonium ja raadium. 9. teema - tuumareaktsioonid: lõhustumine Aatomituumade muundumine vastastikmõjus mingi teise osakese või teise tuumaga Tuumareaktsioon on välismõju tulemusel toimuv protsess
annaabi.ee 
