Vaeslaps:Mis see sinu asi on? Talutütar:No räägi! Vaeslaps:Saunapäeval, kui teised kõik läinud olid, jäin mina jälle üksi sauna. Kuulsin kilinat-kolinat ja näen Vanapagan ukse ees. Tegin risti ette ja sauna ta sisse ei saanud, aga hakkas mind meelitama. Mina ikka uusi asju küsisin ja tema muudkui tõi, kuni lõpuks saingi kõik endale. (Jälle on saunapäev, kõik vihtlevad.) Jutustaja:Kuid talutütre hing ei saanud rahu, tahtis temagi Vaeslapsele osaks saanud rikkuseid. Seekord jäi tema sauna kauemaks, kui vaeslaps. (Kilin-kolin, Vanapagan saabub.) Vanapagan:Tule välja, tütreke, lähme ära! Talutütar:Ei ole riideid selga panna. Vanapagan:Küll lasen kodust riided tuua. Ütle, tütreke, mis on tarvis. Hiir:Üksi, üksi, õeke! Talutütar hiirele:Mis sa, mudanukk, seal pirised? Pea suu kinni! Talutütar Vanapaganale:Selga tarvis siidisärki, ümber tarvis kuldakörti, vööle tarvis kirju vööda, jalga tarvis siidisukka, pähe tarvis hõbepärga.
Valgustuse ajastu algas 17 saj. Kui hariduse tase Euroopas tõusis ja pani inimesed kahtlema vanades tõdedes ja tähtsustas inimõistust, hakkasid Euroopa rahvad uskuma tänu valgustus ideedele, et neil on rohkem õigusi ja et riiki ei tohiks kontrollida väike ülemkiht. Valgustajad enamasti ei sallinud valitsejaid kes toetasid ainult ülemkihti ja ei teinud midagi, et enda rahva elatustasemet parandada. Valgustajad tahtsid, et kas monarh töötaks et rahvale õnne ja rikkuseid tuua või et rahvas saaks ise võimu. Valgustuse reforme viidi läbi et masse rahustada. Valgustus mõjutas Euroopa rahvaid väga palju. Inimesed hakkasid arvama, et neil on õigused ja nad hakkasid nõudma reforme ja muutusi. Valitsejad olid sunnitud reformima oma riike, isegi kui neile see idee ei meeldinud. Näiteks Maria Theresiale, Austria keisrinnale, kohe üldse ei istunud valgustuse ideed. Aga et enda rahvast rahustada, enda
Aafrika läänerannikut mereteed idamaadesse otsima purjetades avastati Madeira saarestik ja Kanaari saared. See kõik tipnes aastaga 1492, mil Kolumbus avastas eksikombel uue maailmajao Ameerika. 1498. aastal avastas Vasco da Gama meretee Indiasse. Avastused avardasid inimeste maailmapilti tohutul määral. Laienes silmaring: tutvuti uute kultuuridega nagu näiteks indiaanlastega .Euroopasse jõudsid uued taimekultuurid nagu kartul, tubakas, mais, tomat, kakao. Veeti ka sisse erinevaid rikkuseid, eriti kulda ja hõbedat, mis tagas hindade revolutsiooni. Kujunes välja orjakaubandus ning maailmakaubanduse keskuseks kujunes Euroopa ja Vahemere asemel sai Euroopa majanduslikuks keseks Atlandi ookeani rannik. Kõik eelnev muutis tollast maailmakäsitlust meeletult. Maadeavastused poleks aga võimalikud olnud ilma 14. sajandil Itaaliast alguse saanud renessanssita, mis tõi tähelepanu keskpunkti inimese. Lagunes keskaja universaalsus vaimne vabanemine
No räägi siis, kust said, muidu ütlen emale ära. VAESLAPS: Ei käinud. Saunapäeval kuulsin kilinat-kolinat ja näen Vanapagana tõld ukse ees. Tegin risti ette ja sauna ta sisse ei saanud, aga hakkas mind meelitama. Mina ikka uusi asju küsisin ja tema muudkui tõi, kuni lõpuks saabus hommik ja saingi kõik asjad endale. Jälle on saunapäev, kõik vihtlevad. JUTUSTAJA: Kuid talutütre hing ei saanud rahu, tahtis temagi Vaeslapsele osaks saanud rikkuseid. Seekord jäi tema sauna kauemaks, kui vaeslaps. Kilin-kolin, Vanapagan saabub. VANAPAGAN: Tule välja, tütreke, lähme ära! TALUTÜTAR: Ei ole riideid selga panna. VANAPAGAN: Küll lasen kodust riided tuua. Ütle, tütreke, mis on tarvis. HIIR: Ühekaupa, ühekaupa, õeke! TALUTÜTAR (hiirele): Mis sa seal pirised? Pea oma suu kinni! TALUTÜTAR (Vanapaganale): Selga tarvis siidisärki, ümber tarvis kuldakörti, vööle tarvis kirjut vööd,jalga tarvis kingi.
kuna uus valitsus oli veelgi leppimatumalt monarhismi vastane kui ta oli jakobiine vihkav. Ka enamik Prantsusmaa rahvast ei soovinud Bourbonide võimu taastamist ning sõjavägi koos selle andekate juhtidega seisis kindlalt revolutsiooni poolel. Küll aga tekitas valitsuse üha enam iseenese egoistlikke huve silmas pidav valitsemisstiil vastuseisu lihtrahva seas, keda jakobiinid olid vähemalt sõnades eelistanud. Tõusiklikud uusrikkad koondasid eneste kätte üha suuremaid rikkuseid ning võimu ning Pariisi rahvahulgad otsustasid sellele vastu hakata. 1795. aastal toimusid kaks olulist ülestõusu, zerminaalil (aprillis) ja preriaalil (juunis), kuid reaalseid muudatusi need kaasa ei toonud. Üha olulisemaks muutus aga sõjaväe roll, kuna riik oli jätkuvalt sõjas ning armee juhtkond ja valitsus pidid teineteise toetamiseks tegema üha tihedamat koostööd. Esialgu oli esiplaanil kindral Pichegru, kes oli vaadetelt
'' Inimest defineerivad tema teod. Kui tema teod muutavad elu ning ajalugu, jääb ta alatiseks meie huultele. XIV Raamat: Püha soda `'Kui kord lööd, siis löö esimesena ja löö tugevasti!'' Enesestmõistetav.. väga vahva lause, kui lause oleks poksijale mõeldud. `'Pea oma kuld enesele või jaga see neile oma vaestele kärssadele, et nad vähemalt silmapilgu enne oma surma end tunneksid rikkad olevat.'' Konkreetne lause, mille kaudu mõistame, et rikkuseid tuleks tegelt teistega jagada, sest enamusel meist ei ole seda. `'Tahaksin kirjeldada kuivanud inimesenahku, mis müürilt alla rippusid, ja tumenenud inimkolpi, mida raisakullid müüril nokkisid. Tahaksin kirjeldada põlenud majade koledust ja loomade tahmunud luid mahavarisenud majaseintega täidetud änavail. Tahaksin kirjeldada ümberpiiratud linna õudset lehka, surma ja katku haisu, mis Horemhebi sõdureid pani sõrmedega sulgema oma ninasõõrmeid.'' VAPUSTAV KIRJELDUS!
· Legaat paavsti volitatud esindaja · Kirikukogu kõrgvaimulike ühendus, mille paavst tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku kutsus · Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt · Kümnis kirikuorganisatsiooni ülalpidamiseks kogutav maks, 1/10 maksja sissetulekutest. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid suured ja jõukad munkade/nunnade kogukonnad. · Kloostrite rikkuseid suurendasid annetused, munkade füüsiline töö tagaplaanil, palved/rituaalid olulisimad. · Kloostrid olid vaimuelu keskused Lääne-Euroopas. · Cluny klooster: nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu, seisid vastu kirikuametite müümisele. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust end jäägitult Jumalale pühenduda. Otsiti uusi
Ikoon on kummardatav pilt. Ikonoklasm toimus 726(9)843. Eesmärgiks oli hävitada kõik elusa kujutused. Elusa kujutamise poolt olid ikonoduulid ja vastu ikonoklastid. Miks olid elusa kujutamise vastu 1) religioosne aspekt. See on Jumala madaldamine, labastamine, alandamine. Seotus paganlusega. 2) Maine aspekt. Basileus (tugev maine valitseja) oli elusa kujutamise vastu. Ta tahtis et rahvas oleks vähem usklik ning maksaks talle makse, selle asemel, et kloostritesse rikkuseid tuua. Rahval oli ükskõik, kellele nad maksavad. Kloostrid olid tollal väga rikkad. Kloostrite ehitamine keelati ja paljud kloostrid sekulariseeriti ilmalikustati. 843. tuleb võimule kuninganna Theadora, ikonoklasm lõpeb, elusat kujutada tohib aga seda kujutatut ei tohi kummardada. Ikonoklasm annab retsidiive nt 1524 pildirüüste Tallinnas. Islamis kompenseeriti elusa kujutamist mustrite ja kalligraafiaga. 31. Atatürgi mausoleum Mustafa Kemal Atatürk. 18811938
leppimatumalt monarhismi vastane kui ta oli jakobiine vihkav. Ka enamik Prantsusmaa rahvast ei soovinud Bourbonide võimu taastamist ning sõjavägi koos selle andekate juhtidega seisis kindlalt revolutsiooni poolel. Küll aga tekitas valitsuse üha enam iseenese egoistlikke huve silmas pidav valitsemisstiil vastuseisu lihtrahva seas, keda jakobiinid olid vähemalt sõnades eelistanud. Tõusiklikud uusrikkad koondasid eneste kätte üha suuremaid rikkuseid ning võimu ning Pariisi rahvahulgad otsustasid sellele vastu hakata. 1795. aastal toimusid kaks olulist ülestõusu, zerminaalil (aprillis) ja preriaalil (juunis), kuid reaalseid muudatusi need kaasa ei toonud. Üha olulisemaks muutus aga sõjaväe roll, kuna riik oli jätkuvalt sõjas ning armee juhtkond ja valitsus pidid teineteise toetamiseks tegema üha tihedamat koostööd. Esialgu oli esiplaanil kindral Pichegru, kes oli vaadetelt parempoolne ning lõpuks monarhismi
Sellel ajal kui selline vorm domineeris oli ,,vanameeste võim"-kerontograafia?. Sellele järgnes patrimoniaalne valitsemisviis ehk valitsejaks tõusnud majaperemehe võim laieneb teistele ja kõiki käsitletakse kui valitseja suurt majakonda. Teoreetiliselt on kõik valitseja sõltlased ehk riik on tema maja. Seega valitseja valitseb ka riiki kui oma majapidamist ehk kõik sõltub tema suvast ja heast tahtest. Ranget hierarhiat pole ja see sõltub tema suvast. Jagab oma soosikutele rikkuseid vastavalt oma suvale. Riiklikud suhted on seega isiklikud suhted. Sellise riigi tüüpiline näide Vana Egiptus. Vaaroa telekeeris oma suvalt võimu. Selline võim valdavalt iseloomulik idamaadele, aga oli omane ka Euroopale, kuid alamjaotusena ehk feodalism on patriomoniaalse euroopalik modifikatsioon. Eristas see et isiklikud suhted on viidud isiklikele lepingutele, vasalli truuduse vanne jne. Selles ilmneb euroopa eripära ehk lepingud ja truudusvanded kus juba tingimused kirjas
annaabi.ee 
