vähendamiseks. Praeguse seisuga võetakse neilt tähtajaliselt ära juhtimisõigus, millega kaasneb ka rahatrahv, ning tuleb uuesti sooritada Autoregistrikeskuse liiklusteooriaeksam või liiklusteooria- ja sõidueksam. Minu arvates ei ole see piisav karistus inimesele, kes istus hoolimatult joobes peaga rooli taha, seades ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise, sest see ei õpeta talle puudu olevat vastutustunnet. Lahendaksin selle probleemi nii, et seaduse rikkujal võetakse load ära mitmeks aastaks ning tagasi saab need juhul, kui on läbitud vastavad testid, mis tõestaksid, et inimene on saanud oma veast aru ja püüab seda mitte korrata. Karmim karistus peaks olema ka kuritegude toime panemise puhul. Ma arvan, et kui kurjategija on toime pannud mitu väga tõsist kuritegu, näiteks tahtlik tapmine, on tema psüühika juba üsna sassis ning ta ei anna endale oma käitumisest aru. Sellise inimese ravimine
õigustühised. Ius cogens norm kõrvale ei tohi kalduda; tekivad mingil ajal. Kas võib lahkuda enne, kui lepe jõustub? Erinevad sesiukohad. Kui leppe jõustumiseks vaja 30 riiki, kuid 5 lahkuvad, jääb lepe ikkagi kehtima. Kui liiga vähe jääb alles, peaks olema sätetsatud min arv riike, mille korral lepe veel nõusse jääks. Art 56 Mis siis, kui riik rikub lepet? Teised peatavad lepingu; või ei pea rikkunud riiki enam osapooleks. Rikkujal riigil leppe peatamiseks (lõpetamiseks) õigust ei ole. Kui rikub, kannab vastutust rikkumise eest. Kui rikutakse, ei saa rikkuja riik öelda, et antud lepet ei ole oelmas. See õigus on aga teistel riikidel. RIIKIDE VASTUTUS RAHVUSVAHELISEL TASANDIL Kui rikutakse teise riigi õigusi, riik vastutab. Kui tekitatakse kahju kohustus heaks teha, hüvitada. Lahendatakse läbi diplomaatiliste kanalite. Kui vaja, läbi kohtute. Eneseabi ei tohi olla vägivaldne.
Nõude esitamise õigus kuulub ka valduse pärijale ja ka muule üldõigusjärglasele; eriõigusjärglasele siis kui talle loovutati see nõue. Nõue on suunatud omavoli tarvitaja vastu, võib esitada ka valduse järglase vastu. Nõue on suunatud eelkõige varasema valduse taastamisele, mitte aga asja endise seisundi taastamisele. Nõudja peab tõendama valdus äravõtmise, valduse äravõtmise ilma tema tahteta, kostja valduse, kahju tekkimisel kahju olemasolu ja kostja süü selles. Valduse rikkujal olemas possessoorsed vastuväited tõendada omavoli puudumist ja rikkumise talumise kohustust. Vastuväide võib ka olla see et eelnev valdus oli rikkuja suhtes omavoliline ja see valdus on omandatud ühe aasta kestel enne selle äravõtmist. Rikkuja võib viidata ka nõude esitamise tähtaja lõppemisele. Vastuväiteid mida ei saa eistada valduse kaitse protsessis, võib esitada protsessis, kus toetutakse õigusele valduseks. Omavoliga saavutatud edu kaotatakse igal juhul.
Art 56 Mis siis, kui riik rikub lepet? Kui osalisriik rikub oluliselt kahepoolset lepingut, on teisel osalisriigil õigus viidata rikkumisele kui lepingu lõpetamise või kogu lepingu või selle osa peatamise alusele. Teised peatavad lepingu; või ei pea rikkunud riiki enam osapooleks. teistele osalisriikidele peatada ühehäälse kokkuleppe põhjal kogu leping või selle osa või lõpetada leping i) kas suhetes lepingut rikkunud riigiga või ii) kõigi osalisriikide vahel; Rikkujal riigil leppe peatamiseks (lõpetamiseks) õigust ei ole. Kui rikub, kannab vastutust rikkumise eest. Kui rikutakse, ei saa rikkuja riik öelda, et antud lepet ei ole olemas. See õigus on aga teistel riikidel. Leping võib lõppeda, osalisriik võib selle lõpetada või sellest taganeda: a) lepingu sätete kohaselt või b) millal tahes kõigi osalisriikide nõusolekul pärast nõupidamist teiste lepinguosaliste riikidega.
Juhul, kui kahju tekitaja ei ole rikkunud mõnda õigusnormi, tuleb vastutus kindlaks teha üldise käibekohustuse rikkumise aspektist. Kohtupraktika kujundatud käitumiskohustus, kus isiku käitumine mingil viisil ohustab teisi isikuid, siis peab tegema kõik mõistlikult nõutava, et teised isikud tema käitumise tulemusena kahjustada ei saaks. DÕ-lik üldkoosseis transformeerub, kus nt käibekoh rikkumisel obj teokoosseisu tasandil peab hindama, kas rikkujal lasus üldine käibekohustus ja kas ta on seda rikkunud. Samuti kas käibekohustuse rikkumine on kahjustanud kannatanu õigushüve ja kas on põhjuslik seos. Kui on rikkunud üldist käibekohustust, millega on rikutud õigushüve, siis sellega oleme juba teinud kindlaks õigusvastasuse ja osaliselt ka kahju tekitaja süü. Seega jäävad edasiseks kontr õv välistavad asjaolud ja süü subj külg.
Seega on võimalik, et asja valduse väljaandmise nõue rahuldatakse vastastikku rahalise nõude täitmisega. Asja väljaandmisnõude saab rahuldada ka tingimuslikult, s.o teise isiku poolt kostja suhtes kohustuse rahuldamise tingimusega. Seadused: Võlaõigusseadus 52. ptk 3. ja 4. jagu (§§ 1037 1042). Kaasus 22 P M P võtab ekslikult M-i mantli. P on mantli valdaja. M on mantli omanik. VÕS §1038 - Väärtuse hüvitamise kohustuse piirangud: Rikkujal, kes ei teadnud oma õigustatuse puudumisest ega pidanudki sellest teadma, ei ole käesoleva seaduse § 1037 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustusi niivõrd, kuivõrd ta ei ole rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud ajal, mil ta enda vastu nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse saadu omandamiseks tehtud kulutusi. Ei pea hüvitama kuna ei teadnud ega pidanudki teadma oma õigustuse puudumisest.
3-2-1-136-05: korter 3-2-1-46-09 - rikkuja kasutas ebaseaduslikult kooliruume See, kelle õigust rikuti, võib ise valida, kas esitada nõue deliktiõiguse või rikkumiskondiktsiooni alusel (3-2-1- 47-11). Nt: A elab õigusliku aluseta B korteris. Rikkumise teel saadu väärtus = see, mille rikkuja hoidis kokku, kuna ta ei pidanud teist korterit üürima. Heauskne vs. pahauskne rikkuja Heausksel rikkujal ei ole hüvitamise kohustust niivõrd, kuivõrd tema rikastumine on ära langenud ( 1038). Pahauskne rikkuja peab andma välja ka rikkumise teel saadud tulu ( 1039). * Nt. kui A varastab B auto ja hakkab sellega taksot sõitma, peab tagastama auto, välja andma kasutuseelise ning ka saadud tulu. 5.2.2 Mitteõigustatud isiku käsutusest tulenev kodiktsioon 81
mis neil olema peaks - seda vähemalt minu arvates. Kas sina mõtled samamoodi?" (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:202) Jällegi võib kõrvaltvaataja pigem veenduda, et mõlemal on õigus. Tagasi tulles mädamuna näite juurde ning seostades seda kohviga - mädamuna rikub ära tekkiv väävelvesinik. Kui kohvisse lisada näiteks äädikhapet, siis on õigus nii White`l kes väidab, et kohvil on puudu õige maitse, kui Jungil, kes näeb rikkujal olevat iseseisva reaalsuse - nagu äädikhape on reaalne aine. Samal moel - mis takistab Kurja kohta väitmast, et sel on midagi puudu ning ühtlasi midagi ülearu? Taolises vaimus jätkus nii Jungi kui White diskussioon pikki aastaid ning viis peale mitmeid kordi aset leidnud päevikestvaid sõbralikke keskustelusid Jungi juures Bollingeni tornis välja igati loogilise tulemuseni - konfliktini, mis kuni lõpuni päriselt ei lahenenud. Tundub, et
annaabi.ee 
