Cicero-aegses linnas elava roomlase tavaline argipäev, mil ta ei pea töötama(isegi juhul, kui ta ei ole rikas): Päev algab päikesetõusuga. Lühikesed puhastustoimungud ja tuunika, mida ööseks seljast ei võeta, peale pannakse toga ja süüakse kiirelt hommikueine. Seejärel, kui ta on vaene, läheb ta oma patrooni juurde, et saada kätte oma mõned mündid vastutasuks väikeste teenete eest, mis võimaldavadki tal elus püsida. Kui tegu on rikkaga, läheb ta patronuse kabinetti ja asub atriumis kliente vastu v6tma. See päeva esimene ritual kestab u 2 h- selle nimi on SALUTATIO. Seejärel alates kolmandast tunnist algavad külaskäigus väljaspoole kodu. Klientide poolt saadetuna läheb patron foorumile. Seal koguneb kokku suur rahvahulk, rikkad esitlevad oma tööde tulemusi, patriitside kliendid abistavad oma isandaid tribunaalis, kaupmehed otsivad häid äritehinguid
See on nn ühiskonnadraamade periood, kuhu kuuluvad Ibseni tippteosed. See on kriitilise realismi teatrisse jõudmise aeg. Ibsen teravapilgulise vaatlejana oskas kaasaegsest Norra elust leida probleeme, karaktereid, konflikte ning panna nad laval tõepoolest elama. Draamas ,,Seltskonna toed" (1887) on peategelane konsul Bernick, sunnitud nooruses vanematelt päritud äri päästmiseks hülgama kõik oma moraalsed põhimõtted. Ta loobub armastatud naisest ja abiellub rikkaga, oma sõbra tembeldab vargaks, kui nende firmal on rahalised raskused jne. Saanud oma linnakeses lugupeetud isikuks, ähvardab tõe ilmsikstulek teda häbistada. Bernick tunnistab avalikult oma eksimusi. See annab Ibsenile võimaluse edasi anda olulised sõnad, mis kujunevad ka tema järgnevate teoste ideeks: Tõe vaim ja vabaduse vaim need on ühiskonna toed. Järgmine näidend ,,Nukumaja" valmis 1879. aastal, mida võib nimetada Euroopa kaasaja draama sünniaastaks
ära. Äärmisel juhul võiks näitemänge lavastada, kui peategelaseks on vooruslik abielumees, kes on patrioot, töökas, mehine. Ta näitab ideaali. Teine normaalne näidend oleks antiikne, kus kujutatakse sporti. Kirjutas teose „Uus Helois“. Peategelane on aristokraadist neiu, kes armub endast madalamasse. Kui õpetlane, kes neiut armastab, teeb ettepaneku, et põgeneks, siis neiu jääb truuks oma isa kasvatusele ning ei lähe kaasa. Õpetaja läheb laia ilma. Neiu pannakse paari rikkaga. Armastust ei tunne. Õpetaja saab kokku valgustajaga, kes ütleb: „elu möödub lennates ja mõtte annavad ainult heateod“. Aastaid hiljem saadab õpetaja kirja armastatule. Nende vahel on pinged. Neiu räägib surivoodil, et ta on terve elu armastanud õpetajat. Rousseau ütleb, et see pole loomulik. Loomulik on armastus ja armastada. 28. Herder ning “Torm ja tung” „Torm ja tung“ Pildile tuleb Saksa kirjandus. Enne polnud Saksamaad olemaski. 18. sajandi lõpuks on
igas toimunud sündmuses on vaba valiku element, teiste sõnadega, te hakkate tasapisi selle valiku eest vastutama. Võttes vastutuse enda peale, suudate te vabalt edasi liikuda.Vaid siis, kui te suhtute oma eelmistesse isiksustesse kui näitleja oma mängitud rollidesse, olete te vaba minema kuhu soovite. Te võite südamekesksesse teadvusesse siseneda. Te ei ole seotud enam mitte ühegi oma varasema aspektiga ohvri või agressori, naise või mehe, musta või valge, vaese või rikkaga. Kui te suudate duaalsuseaspektidega mängida ja neid kasutada, kui nad toovad teile rõõmu ja pidulikkust, siis saate te aru elu tähtsusest Maal. Te tunnete tohutut rõõmu ja midagi Koju tagasitulemise sarnast. Seda seepärast, et puutusite kokku teadvusega, mis eeldab hoopis teisi rolle ja isiksusi. Te puutusite jälle kokku oma jumaliku teadvusega, mõistsite, et kõik on üks, lühidalt reaalsus on armastus. Me lõpetame selle osa kahe harjutusega, mis
kõige targemast seadusandjast ning seetõttu peab tavasid on väga olulisteks, sest nende kaudu võib tõeline tarkus jõuda seadustesse. Õiglus. Nii demokraatia puhul, kui rahva enamus valitseb endi huvides, kui oligarhia puhul, kui vähesed valitsevad endi huvides, rakendatakse jaotavat õiglust. Jaotav õiglus käsitleb võrdselt vaid neid, kelle väärtus, staatus ja panus ühiskonnas on võrdne, ehk käsitleb võrdselt vaid neid, kes on võrdsed. Rikast koheldakse võrdselt rikkaga, vaest võrdselt vaesega, kuid mitte rikast vaesega. Orja tuleb kohelda võrdselt orjaga, isandad on võrdsed vaid teiste isandatega. Samas, paremale flöödimängijale tuleb anda parem flööt, ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt. Võrdsustav õiglus käsitleb loomu või staatuse poolest ebavõrdseid seaduse ees võrdsetena. Kui rikas teeb vaesele kahju, tuleb see rikka poolt kompenseerida nii, et mõlemate kannatus oleks lõppkokkuvõttes võrdne
Äärmisel juhul võiks näitemänge lavastada, kui peategelaseks on vooruslik abielumees, kes on patrioot, töökas, mehine. Ta näitab ideaali. Teine normaalne näidend oleks antiikne, kus kujutatakse sporti. Kirjutas teose ,,Uus Helois". Peategelane on aristokraadist neiu, kes armub endast madalamasse. Kui õpetlane, kes neiut armastab, teeb ettepaneku, et põgeneks, siis neiu jääb truuks oma isa kasvatusele ning ei lähe kaasa. Õpetaja läheb laia ilma. Neiu pannakse paari rikkaga. Armastust ei tunne. Õpetaja saab kokku valgustajaga, kes ütleb: ,,elu möödub lennates ja mõtte annavad ainult heateod". Aastaid hiljem saadab õpetaja kirja armastatule. Nende vahel on pinged. Neiu räägib surivoodil, et ta on terve elu armastanud õpetajat. Rousseau ütleb, et see pole loomulik. Loomulik on armastus ja armastada. 3. Postmodernism kirjanduses Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib
inimlikuks õigluseks, kuna ka riigikorraldused on erinevad, kuigi igal pool on ainult üks, mis on loomult parim." Demokraatia puhul, kui rahva enamus valitseb endi huvides, rakendatakse võrdsustavat õiglust, oligarhia puhul, kui vähesed valitsevad endi huvides, rakendatakse jaotavat õiglust. Jaotav õiglus käsitleb võrdselt vaid neid, kelle väärtus, staatus ja panus ühiskonnas on võrdne, ehk käsitleb võrdselt vaid neid, kes on võrdsed. Rikast koheldakse võrdselt rikkaga, vaest võrdselt vaesega, kuid mitte rikast vaesega. Orja tuleb kohelda võrdselt orjaga, isandad on võrdsed vaid teiste isandatega. Samas, paremale flöödimängijale tuleb anda parem flööt, ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt. Oligarhias domineerib jaotav õiglus, demokraatias aga võrdsustav õiglus. Võrdsustav õiglus käsitleb loomu või staatuse poolest ebavõrdseid seaduse ees võrdsetena. Kui
annaabi.ee 
