3. MONTAAŽITÖÖD 26 SEINAPANEELIDE MONTAAŽ Autokraana CMK-10 IV MONTAAŽIKÄIK 3. MONTAAŽITÖÖD 27 3.3 MITMEKORRUSELISE TÖÖSTUSHOONE MONTAAŽ 3.3.1 KONSTRUKTSIOONIELEMENDID SAMBAD (mitmekorruselised) 3 3d 3e RIIVTALAD 9 9a 9b 3.3.2 MITMEKORRUSELISE TÖÖSTUSHOONE KONSTRUKTSIOONISKEEM 3. MONTAAŽITÖÖD 28 HOONE LÕIKED PÕIKI HOONET PIKI HOONET topeltkann 3. MONTAAŽITÖÖD
Maksimaalseks posti ristlõike kõrguseks võiks arvestada 12M ja laiuseks 7M. Ümarpostide tüüpläbimõõdud on 3M, 4M, 5M või 6M. Joonis 4.2. Raudbetoonkarkasside ehitami-sel kasutatavad konsoolidega postide tüübid: a) tööstushoonete postitüüp b) avalike hoonete postitüüp c) fassaadielemente kandev post 46 Karkassi riivtalad kulgevad kas piki või põiki hoonet ja nende ülesandeks on vahelagedelt tuleva koormuse ülekandmine sammastele. Riivtalad võivad olla ristküliktalad, riiulitega talad või risttalad (vt kõrval). Sealjuures riiulitega talad jagunevad omakorda ühe- ja kahepoolse astmega taladeks. Ristküliktalade laius ulatub 3M kuni 8M ja kõrgus 4M kuni 8M. Riiulitega talade astme kõrgus on 150 mm. Kasutada on ka madalaid eelpingetalasid (lõugtalad). Lõugtalasid valmistatakse laiusega 3M, 4M, 5M,
kus tasapinnaline monoliidne lagi toetub otse postide otstele või ülaosas saienenud postidele (kapiiteelidele); Ja ribiline vahelagi. Karkassi elemendeid kivihoones on: postid (r/betoon, terasest, või laotud kivikonstruks). Talad (tavaliselt r/betoonist). Raudbetoonkarkass- enim kastuatav ehitusel. Kasut 2 põhimõttelist karkass skeemi- korrusepostkarkass ja jätkuvbpostkarkass. Postid on mitmesuguse ristlõikega: ruudu ristküikukujulised ja ümararistlõikega jne. Riivtalad kulgevad piki või põiki hoonet ja nende ül on vahelagedelt tuleva koormule ülekandmine postidele. Riivtalde toetus ja ühendussõlmed: 1) postiotstele 2)postikonsoolile 3) peitkonstrukst. Jäikusfragmaks on 1) paneelid 2)postide vahele laotud müüritis, mis ankurdatakse postide külge. Treaskarkassi elemedid on samad mis r/betoonkarkassil. Elementide valmistamiseks kasut erinevaid terasprofiile. Ühendussõlmed on nii polt kui ka keevisliidestena. Kasut sagedamini
~Hooned ja nende liigitus~ kahekorruselistele hoonetele välisseina materjalina) .... võib 1)Liigitus otstarbe kasutada telliseid, suurplokke ja paneele...välisseinad peavad Riivtalad-kulgevad kas piki/põiki hoonet ja nende ülesandeks -tsiviil-tööstus-põllumajandushooned, olema küllalt soojapidavad. on vahelagedelt tuleva koormuse ülekandmine postidele.
RAUDBETOON liitmaterjal (betoon + teras), R/B tähis. Töötab survele. Neg: suurekaaluline. 1. Monteeritav 2. Monoliitne (valamine toimub ehitusplatsil kohapeal) pannakse sisse terasarmatuur. 1. Tavaline 2. Eelpingestatud pinge antakse armatuurile, saavutab suurema kandevõime. Betoon kaitseb terast tule ja korrosiooni eest. Teras suurendab tugevust ja kaitsevõimet. POST: riivtalad toetuvad postile, panel toetub riivtaladele. Pstid toetuvad kannudesse. MÖRDID LIIGITUS JA ÜLDOLEMUS: koosnevad sideaine, vesi, ja peentäitematerjal, jämetäitematerjal puudb. Sideained on samad, mis betooni puhul. 1. Õhkmördid lubimört, kipsmört 2. Hüdrauliline tsemendi basil OTSTARVE: 1. Müürimört kõrgema margilistest sideainetest 2
9 1.7. Konstruktiivne osa Hoone kandekonstruktsiooni tehniliseks lahenduseks on täiskarkass-süsteem, mis koosneb vundamendi taldmikutes mõõtudega 1,3x1,3 m äärmiste postide alla ning 1,6x1,6 m keskmiste postide alla, nende peale toetatud postidest mõõduga 300x300, mille külge kinnituvad riivtalad peitekonsoolide abil, ning taladele toetatakse eelpingestatud TAM 22 ekstruuder-õõnespaneelid. Välisseintena kasutatakse Tartu Maja sandwich-paneele 300 mm-d ning soklipaneelideks 280mm, millega tagatakse ka veenina teke soklipaneeli ja väliseinapaneeli ühenduskohas. Välisseinapaneeli kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus
Hoone vundamentideks on monoliitsed raudbetoonist post- ja lintvundamendid, mis toetatakse kõvale paealusele. 1. korruse põrand valatakse raudbetoonplaadina vastu pinnast. Hoone kandekonstruktsiooni tehniliseks lahenduseks on täiskarkass-süsteem, mis koosneb vundamendi taldmikutes mõõtudega 1,5x1,5 m äärmiste postide alla ning 1,8x1,8 m keskmiste postide alla, nende peale toetatud postidest mõõduga 300x300, mille külge kinnituvad riivtalad peitekonsoolide abil, ning taladele toetatakse eelpingestatud Tartu Maja 220 mm õõnespaneelid. Välisseintena kasutatakse Tartu Maja sandvitspaneele 300 mm-d ning soklipaneelideks 280mm, millega tagatakse ka veenina teke soklipaneeli ja väliseinapaneeli ühenduskohas. Välisseinapaneeli kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus