Kiriteol asub keha kaitsva koja sees. Teo kojast ulatuvad välja jalg ja pea. Meeleelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad. Arenenumad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõresid tootev nääre maks. Tigude veeringe on avatud, nende veri on sinakasroheline. Vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused(veetigudel) või kops(maismaa- ja osaliselt veetigudel). Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes. Karpidel puudub pea. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda.
Mardikalistel on tugevad ja paksud kattetiivad, kilejad tagatiivad lendamiseks. · Mesilaspere. Mesilasema muneb, Töömesilased ehk väikesed viljatud emased hoolitsevad vastsete eest, korrastavad taru, käivad korjel. Lesed ehk isased viljastavad mesilasema. Vastsetest arenevad töömesilased. Mõisted: Koda- limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis. Mantel- limuste koja all paiknev nahakurd, mis katab keha ja eritab lubiainet. Hõõrel- arvukate kitiinhammastega riivitaoline elund tigude ja peajalgsete suuõõnes toidu hakkimiseks. Nälkjas- kojata tigu Lülijalgsed- selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, jätked ja kitiinainest kest. Liitsilm- lülijalgsete silm, mis koosneb paljudsest osasilmadest. Kitiinkest-lülijalgseid kattev kitiinainest kest, mis on ka välistoeseks. Suised- putukatel toitumiseks vajalikud jätksed suu ümbruses.
on mitmekesised: nende hulgas on põhjamudas kaevandajaid, vee filtreerijaid ja rööveluviisiga liike. Päis paelussil keha eesmine osa, kus paiknevad kinnitusorganid. LIMUSED Kiriteol asub keha kaitsva koja sees, mille all on eriline nahakurd ehk mantel. Teo kojast ulatuvad välja jalg ja pea. Meelelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad. Arenenumad meeled on kompimismeel ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõret tootev nääre maks. Tigude vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused (veetigudel) või kops (maismaatigudel ja veetigudel) Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Nad töötavad ümber suure osa taimsest massist. Ning
lehtede all, tardunud olekus. Taimtoidulised(ka Eesti teod), võib ka loomasid süüa. Eestis enamasti kiritigu Spiraalselt keerdunud koda, mis kaitseb kuivamise eest, ohu korral varju,nälkjatel pole koda, kombitsatega pea, laia tallaga jalg. Meritigude koda paksem. Koja sees siseelundid, peal on kaks paari kombitsaid, pikemate tipus silmad, millega eristavad valguse tugevust, lühikesed kompamiseks ja maitsmiseks. Suus paljude hammastega riivitaoline hõõrel, kraabib toitu. Jalal limanäärmed. Liiguvad lihaseid kokku tõmmates ja lõdvestades, limanäärmed toodavad lima, mis vägendab hõõrdumist ja aintab edasi libiseda. Nälkjatel paks kleepuv limakiht vaid, aias väheniidetud ala, Eestis suurim suur teatigu. Meredes on kojata teod, kes hingavad kehast välja ulatuvate lõpustega, väga mürgised Tähtsus: toiduahel, nt teod söövad tigusid, kalad, siilid, kahepaiksed ja roomajad nt söövad tigusid. Karbid filtreerivad vett,
1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: 1) Kiritigu e. Arianta arbustorum 2) põldnälkjas e. Agriolimax agrestis 8.Viinamäeteo tõid Eestisse munkad eesmärgiga paastuaja toiduks. 9
keha ja kombitsate väliskihis paiknevad ka erilised kõrverakud, mille harpuunitaolise osaga nad ohvri või vaenlase kehasse mürki süstivad. Tähtsus looduses-toiduahelas, elupaigaks väiksematele loomaliikidele, elavad sümbioosis. Tähtsus inimestele-suveniirid, vaatamisväärsus. LIMUSED Kolm tähtsamat rühma: teos, karbid ja peajalgsed. Teod on enamasti taimtoidulised, kuid neid võib olla ka loom- ja segatoidulisi. Suus on tigudel väikeste hambakestega riivitaoline hõõrel. Sellega kraabib ta neelamiseks sobivaid toidupalakesi. Karbid toituvad vees hõljuvatest aineosakestest ja pisiorganismidest, mida pole vaja peenestada. Veega kanduvad pisiloomad, vetikad ja orgaanilise aine osakesed mantliõõnde. Peajalgsed on röövloomad, nende menüüsse kuuluvad näiteks kalad, vähid jt limused. Paljunemine-lahksuguline, emane muneb munad. Ehituse eripärad-pehme kehaga selgrootud loomad, siseorganeid katab õhuke nahakurd, mida nim
Lülijalgsed- sitikad-satikad-mutukad (mikroskoopilised vähid, ämblikud, skorpionid, liblikad, mesilased, tirtsud- Elukoht: kõikjal Mõisted: kombits-kombitsad- osal selgrootutel loomadel pikad painduvad kätked nt haaramiseks, kompimiseks või enesekaitseks tundel-tundlad- meeleelunditena talitlevad jätked lülijalgsetel; nendega tajutakse nt lõhnu ja maitset ning nendega kombitakse suised- putukatel toitumiseks vajalikud jätked suu ümber hõõrel- arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude ja pealjalgsete suuõõnes toidu hankimiseks. Lihtsilm- ühest läätsest koosnev silm selgrootutel Liitsilm- lülijalgsete silm, mis koosneb paljudest osasilmakestest ja millega vaadates loom näeb objekti mosaiik pildina Päis- paelussil keha eesmine osa, kus paiknevad kinnitusorganid. välistoes - selgrootute lihaseid hoidev mass. Nt vähid või tigu kitiinkest- selgrootute kaitsekiht (nt putukatel see kõvem kiht)
ja varju, kuju ta ei näe. Tigudel on avatud vereringe ning veri on neil veidi sinaka tooniga. Selle paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Südamest juhivad veresonned vere elundivahelistesse õõnsustesse. Andnud kudedesse ära toitained ja hapniku ning rikastanud need süsihappegaasiga, koguneb veri uuesti veresoontesse ja liigub läbi kopsu tagasi südamesse. Teo seedeelundkond algab pea alapoolel paikneva suuga. Suuõõnes on hõõrel (kitiinhammastest koosnev riivitaoline elund), millega tigu toitu hangib ning peenestab. Toit seeditakse maos ja sooltorus, mis asuvad spiraalses kojas. Kiriteod söövad taimelehti ja küopsenud vilju. Maismaateod hingavad kopsudega, veeteod aga lõpustega. Paljunemine Teod on lahksugulised. Kehas asuvas sugunäärmes valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Teod vahetavad paaritumise ajal seemnerakke ning munad muneb tigu mulda. 32. Karbid Karbid saavad elada ainult vees. Eesti mageveekarpidest on kõige suurem järvekarp
elupaik - koht, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks vajalikud tingimused 82 elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas 94 G gaasivahetus - hapniku ja süsihappegaasi liikumine organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel 48 H hingamine - ainevahetusprotsess, mis annab eluks vajalikku energiat ja mille käigus tarbitakse hapnikku ning eritatakse süsihappegaasi 48 hõõrel - arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude ja peajalgsete suuõõnes toidu hankimiseks 19, 22 K kahekülgne sümmeetria - keha saab kaheks ühesuguseks pooleks jagada vaid pikisuunalise, mööda keha keskjoont kulgeva telje abil 6 kehasisene viljastumine - sugurakkude ühinemine emaslooma kehas 53 kehaväline viljastumine - sugurakkude ühinemine väljaspool looma keha vees 53 kestumine - perioodiline jäiga kehakatte vahetamine, nt lülijalgsetel, sest see ei võimalda loomal kasvada 28
annaabi.ee 
