....................10 Sissejuhatus Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Alates 18. sajandist on võimlemine olnud paljudes riikides peamine noorsoo kehalise kasvatuse koostisosa. Kaasaegse riistvõimlemise aluseks loetakse Sookoli võimlemiskoolkonda, mis tekkis 19. sajandil Tsehhis. Selle koolkonna ühe rajaja M. Tõrsi algatusel hakati noorsõdurite kehalise ettevalmistuse programmi võtma võimlemisharjutusi riistadel. Paljusid võimlemisharjutuste sooritamisel omandatud oskusi on võimalik kasutada ka teistel spordialadel või tegevustes, mis on seotud näiteks keha pöörlemise, rippumise ja toenguga. Võimelise eesmärgkiks on arendada paindlikust, tasakaalu hoidmist ning tagada liigeste ja lihaste parem ja vastupidavam töö. (Viide: http://www.cs.ut.ee/~vello/VoimlemiseOpik.PDF) Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis
. Elektrienergia tarbimisel huvitab meid kasutatud energiahulk. Just seda mõõdabki elektriarvesti (rahvasuus nimetatakse voolumõõtjaks). Arvestusühikuks on seejuures kilovatt-tund (kW*h). 1 kilovatt-tund on energiahulk, mille kasutab 1kW võimusega elektririist 1 tunni jooksul. 1 kilovatt-tund võrdub 3,6 miljoni dzauliga. Korteri elektrijuhtmestik on ehitatud nii, et kõik kasutatavad elektririistad on omavahel rööpühenduses. Sellega on efektiivpinge kõigil riistadel 220 V ja riistu läbivad voolud liituvad sisendjuhtmes. Kui voolutugevus selles juhtmes liiga suureks läheb, eraldub juhtmest liiga palju soojust ning juhe võib ,,läbi põleda" või põhjustada tulekahju. Et niisugused ootamatusi vältida, on igas korteris elektriarvesti juures kaitsmed, mis liiga tugeva voolu korral välja lülituvad. Harilikult on korterikaitsmed arvestatud 6, 10 või 15 amprile. Igal elektririistal on märgitud selle võimsus N. Riista läbiva voolu tugevuse saame
harjutustest tulenevaid liikumisi. Tegemist on ühe vähese alaga, milles osalevad vaid naised. Iluvõimlemine sai olümpiaalaks 1984 Los Angeleses, naiskondlikult võisteldi esimest korda 1996 Atlantas. Võistkonda kuuluvad viis võimlejannat. Riistvõimlemine (Artistic Gymnastics) on olümpiamängude programmi kuuluv, kindlate võistlusmääruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala nii meestele kui naistele, kus võistlusharjutusi sooritatakse kindlaksmääratud mõõtmetega riistadel. Meestele viiakse läbi võistlusi kuuel alal: vabaharjutus, sangadega hobune, rõngad, toenghüpe, rööbaspuud ja kang. Naiste alad on toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis
Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Linti kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumas, joonistama spiraale, siksakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikesi lahtilaskmisi ja suuri viskeid. Riistvõimlemine on olümpiamängude programmi kuuluv, võistlusmääruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala nii meestele kui naistele, kus võistlusharjutusi sooritatakse kindlaksmääratud mõõtmetega riistadel. Meestele viiakse läbi võistlusi kuuel alal: vabaharjutus, sangadega hobune, rõngad, toenghüpe, rööbaspuud ja kang. Naiste alad on toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Sportakrobaatika on kindlate võistlusmääruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala nii meestele kui naistele. Võistlusi viiakse läbi viies võistluskategoorias: meeste paar, naiste paar, segapaar, naiste kolmik ja meeste nelik. Võistlustel sooritatakse kolm
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest.
10. 2001-.... JACQUES ROGGE (Belgia) 4. kes olid Ling, Tyrs, Nachtegall Per Henrik Ling Rootsi võimlemise rajaja (samas tema meelisala oli vehklemine). Ta oli seisukohal, et teadmiste andmine ajaloost koos võimlemisega kindlustab ja tugevdab rahvast ja kuninga mõju rahvale. Selle tulemusena asutati 1814 Rootsi Kuninglik Võimlemise Keskinstituut Stockholmis. Kasutusele võetud programm võimaldas arendada liigutuste täpset sooritamist, teatud riistadel spetsiifiliste harjutuste sooritamist ning keha hoiaku korrigeerimist. Alustas ka spetsiifiliste harjutuste kasutamist tervise taastamiseks. Miroslav Tyrs Sookolite liikumine/ Sookolite leidja ja esimene liider pidas oluliseks sellist võimlemissüsteemi, mis oleks oluline Tsehhi tüdrukutele ja poistele ja mis oleks populaarne nende hulgas. Ühtsuse rõhutamine, Sookolite spets riietus, vorm. Sealt on tulnud võimlemisse pärjad, lindid jne
. Elektrienergia tarbimisel huvitab meid kasutatud energiahulk. Just seda mõõdabki elektriarvesti (rahvasuus nimetatakse voolumõõtjaks). Arvestusühikuks on seejuures kilovatt-tund (kW*h). 1 kilovatt-tund on energiahulk, mille kasutab 1kW võimusega elektririist 1 tunni jooksul. 1 kilovatt-tund võrdub 3,6 miljoni dzauliga. Korteri elektrijuhtmestik on ehitatud nii, et kõik kasutatavad elektririistad on omavahel rööpühenduses. Sellega on efektiivpinge kõigil riistadel 220 V ja riistu läbivad voolud liituvad sisendjuhtmes. Kui voolutugevus selles juhtmes liiga suureks läheb, eraldub juhtmest liiga palju soojust ning juhe võib ,,läbi põleda" või põhjustada tulekahju. Et niisugused ootamatusi vältida, on igas korteris elektriarvesti juures kaitsmed, mis liiga tugeva voolu korral välja lülituvad. Harilikult on korterikaitsmed arvestatud 6, 10 või 15 amprile. Igal elektririistal on märgitud selle võimsus N. Riista läbiva voolu tugevuse saame
Esimeseks kodustatud loomaks oli koer. Inimesed sõid muuhulgas mitmesuguseid taimemugulaid, pähkleid, molluskeid. Lisaks jahile oli oluline ka kalapüük. Kiviriistade kõrvale tulevad kasutusele teravad tulekivilaastukesed ja väiksemad tulekiviesemed, nn mikroliidid. Need on väikesed, 12 cm suurused korrapärase kujuga esemed, mis on töödeldud tulekivilaastudest. Neist osa kasutati nooleotsadena, osa puust ja luust noakujulistel riistadel. Tõsi küll, mikroliite oli kasutatud samuti juba paleoliitikumis. Nüüd aga rohkem kasutusviise. Leitud on servauuretega luuriistu, nendesse uuretesse oli vaiguga kinnitatud tulekiviteravikke. Mesoliitiliseks nähtuseks on kirve varretamine. Esimesed paadid või ruhed, on ka mõlaleide. Ka vanimad võrguleiud dateeruvad mesoliitikumi. Asulakohtadele on iseloomulikud nõrgad kultuurkihid, st inimesed olid rändava eluviisiga. Arvatavasti muutusid
Püüeldi nii neidudele kui noormeestele sobiva, rahvuslikku joont kajastava võimlemissusteemi loomise poole ning valmistada neid ette vabaduse kättevõitmiseks. Peamiseks kujunes tegevuse väline külg (riietus, dekoratiivsed vahendid, asendite ja liigutuste ilu). Harjutused jagunesid nelja rühma: harjutused vahenditeta, vahendite kasutamisega, rühmaharjutused ja võitlusharjutused. Kujunes välja harjutuste terminoloogia. Tund koosnes kolmest osast: korra-riviharjutused; harjutused riistadel, hüpped, akrobaatika jms; rahustavad harjutused. Kehaline kasvatus Rootsis: 19. saj algul kasvas Rootsis huvi sõjaväe ettevalmistuse parandamise vastu kehaline kasvatus muudeti armees kohustuslikuks. Rootsi võimlemissüsteemis peeti väga oluliseks harjutusi, mis kindlustasid inimese keha arenemise ja tugevnemise; väga tähtsaks peeti rühi kujundamist. Võeti kasutusele originaalsed võimlemis-riistad (nn rootsi riistad): varbsein, poom, võimlemispink ja kast, hoolaud/trampliin
58 TUVsg6 r, = Wt @3 Li – lõikeinstrumentide arv, tk; Tm – masinaaeg, min; Ti – instrumendi kasutusaeg selle täieliku kulumiseni, h. Mitteteritatavatel lõikeriistadel võrdub see püsivusajaga. Teritatavatel riistadel on kasutusaeg Ti leitav valemiga: u Ti = (/ + 1) x Tp x (1 – β) L – instrumendi tööosa pikkus, mm; C – teritamisel mahavõetava kihi suurus, mm; Tp – instrumendi püsivusaeg, h; β – juhusliku väljalangevuse tegur (0,05....0,15), valin β = 0,1; Treitera: CNMG 09 03 08 PF GC 4215 TUVsg6 7333 3,>2=7
fotokordistit vi fotolampi. Järgneb signaali elektrooniline vimendamine. Lplik signaal registreeritakse absorptsiooni ühikutes kas mteriista osuti kõrvalekaldena, kaasaegsetes seadmetes aga digitaalsel kujul või väljatrükituna. Ehituselt jagunevad spektrofotomeetrid ühe- ja kahekiirelisteks seadmeteks. Ühekiirelistel spektrofotomeetritel paigutatakse valgusallikast lähtuva kiire teele vaheldumisi kontroll- ehk võrdlusproov ja uuritav(ad) proov(id). Kahekiirelistel riistadel on ühest valgusallikast lähtuv kiir jaotatud kaheks, mis võimaldab mõõta proovi optilist tihedust otseselt kontroll- ehk võrdlusproovi suhtes. Kahekiirelised seadmed on sobivamad ainete neeldumisspektrite võtmiseks. Siintoodud joonisel on esitatud ühekiirelise spektrofotomeetri optilise süsteemi skeem. 42 Tüüpilise spektrofotomeetri välimus
annaabi.ee 
