Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"riisitoidud" - 7 õppematerjali

riisitoidud - *risoto(hakitud sibul, riis kuumutatakse õlis, seejärel vedelik.
Maitseained
4
doc

Maitseained

Aroomisool Basiilik *lihatoidud *salatid *kanalihatoidud *kastmed *kalatoidud *supid *köögiviljatoidud *munatoidud *munatoitudes soola asemel *tomatitoidud *makaronitoidud Ingver *lihatoidud Kaneel *linnulihatoidud *riisitoidud *ühepajatoidud *magustoidud *puuviljad *joogid (hõõgvein) *juurviljad *küpsetised(saiakesed,kringlid) *joogid *sink *supid Kardemon Karri *supid, kastmed *supid, kastmed *magustoidud *kalatoidud *munatoidud *köögiviljatoidud

Toit → Toitlustus
41 allalaadimist
Eestlaste toidukultuur
9
docx

Eestlaste toidukultuur

piirkondades Eestlaste toidukultuur tänapäeval Teraviljatoidud on tänagi au sees. Leib ei puudu vist küll ka iga tänapäevase eesti pere toidulaialt, lisaks veel erinevad sepikud ja saiad ning pirukad ja saiakesed. Viimasel ajal on jälle erilise au sisse tõstetud täisteratooted. Peamisteks pudruviljadeks on kaer helveste ja nisu manna näol, võõramaise külalisena ka riis. Üks tohutu suur teraviljatoitude grupp on aga eestlase toidulauale oma tee rajanud. Need on pasta- ja riisitoidud. Pannkoogid on meie toidulauale kindlalt püsima jäänud, küll aga valmistatakse täna pannkooke mitte enam odrajahust, vaid nisujahust. Liha söömine on viimasel ajal kindlalt tõusutrendi näidanud. Värske kala on täna kättesaadav enamikes paigus. Värsket kala praetakse, grillitakse, küpsetatakse, kuid peaaegu üldse ei valmistata enam roogi keedetud kalast. Piima juuakse endiselt toidu, eriti putrude juurde. Seda kasutatakse ka putrude ja piimasuppide valmistamiseks

Toit → Toitumisõpetus
26 allalaadimist
Tai kuningriik
4
doc

Tai kuningriik

Lõunas on toit tavaliselt mahedam, põhjas vürtsikam. Tai köögis usutakse, et teravus aitab väljendada toidu juures kasutatavate maitsete keerukust. Vürtsikusega muudetakse kõik maitsed palju intensiivsemaks. Kõrbevat suud ei tohi loputada vee, õlle või mahlaga. Vedelik ainult võimendab vürtsikust suus. Selle asemel tuleks süüa riisi, mis imab endasse kibeda maitse. Mereannid on väga levinud rannikul ja Bangkokis, konserveeritud köögiviljad ja erinevad riisitoidud, tihti segatuna kookospähkli ja võimalusel kanaga, rohkem sisemaal. Enamikku toitu võib veel vürtsikamaks muuta soolase kalakastmega. Joogid Oma jooki ei tohi kunagi ise kallata, peab terve söögiaja olema valvel, et jälgida, kas teie naabri kruus või klaas vajab täitmist. Kui selles on sees vähem kui pool, tuleb juurde kallata. Kui naaber teile juua ei kalla, ei tohi ise ka kallata, sest see häbistaks naabrit. Selle asemel tuleks anda soovist märku, kallates oma naabri klaasi veel

Geograafia → Geograafia
38 allalaadimist
Eesti rahvusköök
9
doc

Eesti rahvusköök

Sageli muutuvad esmalt arhailised traditsioonilised toidud, mida tegelikult enamik meist igapäevaselt ei söö (nt kaerakile ja kamakäkid). Üsna tavaliselt tuuakse rahvustoiduna välja seapraad, hapukapsad ja ahjukartulid. Teraviljatoidud on tänagi au sees. Leib ei puudu vist küll ka igapäevase eesti pere toidulaualt, lisaks veel erinevad saiad ja sepikud ning pirukad ja saiakesed. Üks tohutult suur teraviljatoitude grupp on aga eestlaste toidulauale oma tee rajanud. Need on pasta- ja riisitoidud. Õnneks on meil säilinud ka kamajahu valmistamise ja kamajahusöömise traditsioon. Pannkoogid on meie toidulaule kindlalt püsima jäänud. Endiselt on au sees erinevad kartulitoidud. Suure osa perede tavaline lõuna- või õhtusöök on kartul ja kaste. Väga levinud on siiani paksude jahukastmete valmistamine kartulite kõrvale. Metsas armastab meie rahvas endiselt käia ja kõik metsamarjad mida varem söödi süüakse ka praegugi. Tänapäeval valmistatakse puuviljadest ja

Toit → Toiduainete õpetus
50 allalaadimist
Toitlustus-toidu valmistamine
4
docx

Toitlustus, toidu valmistamine

piserdatakse rasvainega ja ahjus 260-270 kraadi juures pruuni kooriku tekkimiseni). *vormiroog(mass peenetatud KV, jahust, munadest, piim/koor, maitseained.rasvaine ja riivsaiaga määritud vormi, pealt määrida üle hapukoorega ja riivsaiaga, piserda võid). *täidetud KV. 26.seeneroad- KEEDETUD SEENETOIDUD: seenepuding. PRAETUD SEENETOIDUD: seenekotletid, taignas praetud seened. KÜPSETATUD SENETOIDUD: seenevormitoidud, kohev seenevorm, kastmega üleküpsetatud seened.SEENETÄIDISED. 27.riisitoidud- *risoto(hakitud sibul, riis kuumutatakse õlis, seejärel vedelik. Liha ja kala eelnevalt kuumtöödeldult, KV pehmenemise järjekorras). *paellad(liha kuubikuteks, haki sibul, purusta küüslauk, kuubista paprika, tomat lohkudeks. Liha kuumas õlis, lisa sibul, küüslauk, paprika. Lisa liha ja kuum puljing. Lisa köögiviljad, kuumuta 20 min).*jambalaya. * pilaff. 28.kohupiimaroad-SOOJAD KOHUPIIMA ROAD, PRAETUD KOHUPIIMAROAD: kohupiimakotletid, kohupiimapallid

Toit → Toitlustus
25 allalaadimist
Toitumise põhialused spordis
50
doc

Toitumise põhialused spordis

· Süsivesikute liigiga Kõige kiiremini imenduvad süsivesikud, kui neid manustada vahetult peale koormust Peale koormust taasta energia ja vedelikukaotus · Glükogeenivarude kõige kiirem taastumine toimub kahe esimese koormusjärgse tunni jooksul. Võtta 50 ­ 60 g süsivesikuid tunnis, kokku seega umbes 100 g. · Tahketest toiduainetest on vahetult peale võistlust sobivad paar banaani, rosinad,nuudlid, kartulid, riisitoidud, küpsised, täisteraleib jt. · Hiljem peaks süsivesikuid võtma 25 g tunnis. Kokku peaksid 24 tunni jooksul süsivesikud moodustama umbes 10 g/kg kehakaalu kohta, seega 70 kg kaaluv sportlane peaks 24t jooksul sööma ligi700g süsivesikuid. Koormusjärgselt süüa erinevaid süsivesikuid · Koormusjärgne toit peaks olema kiiresti seeditav ning koosnema kõrge ja keskmise glükeemilise indeksiga toiduainetest, mis kiiresti imendudes ka

Sport → Kehaline kasvatus
303 allalaadimist
Asjaajamise alused
652
pdf

Asjaajamise alused

Teraviljatoidud on tänagi au sees. Leib ei puudu vist küll ühegi pere toidulaualt. Lisaks on veel erinevad sepikud ja saiad, pirukad ja saiakesed. Viimasel ajal kasutatakse palju täisteratooteid. Peamisteks pudruviljadeks on helbed (tehakse kaerast) ja manna (tehakse nisust). Kasutatakse ka riisi, mis aga Eestis ei kasva. Hommikusöögilaual on tavalised kuivad hommikusöögihelbed ja tervislikud mitmeviljapudrud. Eestlaste toidulauale on tekkinud pasta- ja riisitoidud. Vanast ajast on säilinud kamajahu valmistamise ja kamasöömise komme. Pannkoogid on meie toidulauale kindlalt püsima jäänud. Neid ei valmistata enam odrajahust, vaid valmistatakse nisujahust. Foto lk. 152 – 10.10. Pannkoogid 285 Foto 10.9. Pannkoogid Kaunviljatoitudest on praegu levinuim hernesupp. Harvem keedetakse oasuppi või lihtsalt ube soolvees.

Majandus → Analüüsimeetodid...
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun