Elupaik: Teib on levinud Euroopas Püreneedest ja Alpidest põhja ja ida pool, Krimmis ja Kaukaasias kuni Siberi jõgede ja järvedeni, välja arvatud Vaikse ookeani vesikond. Sellel levialal eristatakse kolme alamliiki: euroopa teib, baikali teibi ja kirgiisi teibi. Toit: surusääsklaste ja teiste putukate vastsed ning ränivetikad. Levik Eestis: Eestis levinud euroopa teibi leidub Pärnu ja Emajõega üheduses olevates väiksemates jõgedes, ojades ja järvedes ning riimveelises rannikumeres. Looduskaitse all?: Ei ole. Paljunemine: Teib tõuseb kevadel kudemiseks massiliselt jõgedesse ja ojadesse. Paar huvitavat fakti: Euroopa teib võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks ja 400 g raskuseks. Suguküpseks saab ta kolmeaastaselt või hiljem, 1114 cm pikkuselt.
Toitub kaladest, mügridest ja vähkidest. · Sigimine Poegib korra aastas, pesakonnas 24 poega. Särg Särg on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Särg kasvab 2535 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Särjel on rohekas selg, küljed hõbedase läikega ja kõht valge, silmad ja uimed on punakat värvi. Levika ja eluviis Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres, hoidudes enamasti kaldaäärsesse taimestikku. Kudemisperiood on aprillist maini. Latikas on karpkalaliste seltsi Latikas kuuluv kala. Suurus tavaliselt 3050 cm (maksimaalselt 85 cm), suurim kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamenenud ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad suhteliselt väiksed. Selg on roheka läikega sinakasmustjas, küljed metalse
Sellesse seltsi kuulub 5 (või 6) sugukonda, kokku 320 perekonna ja vähemalt 3250 liigiga. Suurim karpkalaliste sugukond on karplased ehk karpkalalased. Karplased ehk karpkalalased: Särg (Rutilus rutilus) kasvab 2535 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Neil on rohekas selg, küljed hõbedase läikega ja kõht valge, silmad ja uimed on punakat värvi. Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres. (I) Teib (Leuciscus leuciscus) elutseb kiire vooluga jõgedes ja ojades, läbivooluga järvedes ja rannikumeres. Ta on parvekala, kes suuri rändeid ei soorita. Ta on poolsiirdekala, kes kevadel tõuseb kudemiseks massiliselt jõgedesse ja ojadesse. Euroopa teib võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks ja 400 g raskuseks. (I) Turb (Leuciscus cephalus) on paksuseljalise ja laia, kuid lamedalaubalise kalaga. Tema lai selg on enamasti tumeroheline, harvem rohekaspruun
Füüsikaliselt, merevee soolsus tingib vee püsiva kihistumise vee tiheduse järgi, mistõttu iseloomulikud protsessid võivad meres olla väga pika perioodiga, kuni tuhandeid aastaid. Bioloogiliselt, vees elavad liigid jagunevad mage- ja merevees elavateks liikideks. Intensiivne veevahetus toimub atmosfääris ja jõgedes. Atmosfääris olev vee mass on ekvivalentne 3 cm paksuse veekihiga, jaotatuna ühtlaselt planeedi pinnale. Maailmameres tervikuna on vee viibeaeg ca 2600 aastat. Riimveelises Läänemeres moodustab viibeaeg mõnikümmend aastat. Inimene vajab elutegevuseks, tööstuses, põllumajanduses ja teistes asjades magevett mida saab eelkõige jõgede äravoolust. Äravoolu hulk on regiooniti väga erinev ning see seab piirid asustustihedusele. Umbes 2/3 planeedist on peamiseks põllumajandust ja tööstust limiteerivaks faktoriks veevarude nappus. Euroopas ja Aasias elab 76% Maa rahvastikust, kuid magevee äravool moodustab ainult 27%.
vertikaalse leviku. Väike arv merelisi liike elab püsivalt Läänemere süvikutes soolsusel 14-15 (aerjalgne süstur Oithona similis ja harjaslõugsete hulka kuuluv Balti nooluss Sagitta elegans baltica). 1.3 Hapnikureziim. Süvikutes (Landsorti süvik 459 m, Gotlandi süvik 249 m) kaasneb hapnikudefitsiidiga aga sagely väävelvesiniku sisalduse tõus. See on viinud süvikutes elustiku vaesumisele või hoopis selle puudumisele. Mereliikide kohastumused riimveelises Läänemeres · Mõõtmete vähenemine: aerjalgsete (putak, koodik, tavaline tömbik, oga-tömbik) ning ainuõõssete (meriristi ja mereseene) kääbustumine. · Organismi arengu peatumine varasematel staadiumidel: meriristi Läänemere isenditel on radiaalkanalid nõrgalt arenenud, meenutades noori meririste Põhjameres. Läänemeres sisaldab meririst rohkem vett. Meritikrid on õrnemad kui Põhjamere omad (sisaldavad rohkem vett).
Lest moodustab mitu alamliiki: lõunapoolse Mustas ja Aasovi meres, läänepoolse Läänemeres ja Põhjameres, loodepoolse Murmani rannikul ja kirdepoolse Valges meres. Kala kehapikkus oleneb asurkonnast. Põhjapoolsed on suuremad. Levila lõunaosas on nende kehapikkus kuni 23 cm, Murmani rannikul kuni 33 cm, Tsosi lahes kuni 40 cm. Kaal on kuni 3,5 kg. Lestad elavad madalas meres, sealhulgas jõesuudme lähedal olevates tugevasti magestunud kohtades. Riimveelises Läänemeres leidub teda kõikjal. Mõnikord läheb ta jõkke ja isegi võib seda mööda vastuvoolu tõusta, näiteks mööda Põhja- Dvinaad Arhangelskistki ülesvoolu ja Thamesi mööda kuni Londonini. Lest koeb alati meres. Tema marjateras ei ole õlitilka. Mari on pelaagiline ehk vabalt ujuv.Vastsed on algul täiesti läbipaistvad ja sümmeetrilise kehaga, silmad on eri kehapooltel. Nad ujuvad nagu kalad ikka, selg ülespoole
Teod võivad kasvada kuni 15 cm suuruseks (koja diameeter). Kui akvaariumis on vastassooliseid tigusid võib emane nädalas mitu korda veepiirile kookoni muneda, ning juhul kui see vette ei kuku või kalad seda ära ei söö, sünnib sealt üle saja väikese teo. Tigusid on erinevaid värve, valgest tumesiniseni. 4. Taimed Nagu akvaariumikalu, on ka akvaariumitaimi palju erinevaid liike. Erinevalt kaladest ei ole taimedel eriti vahet kas nad kasvavad riimveelises akvaariumis või pehme veega akvaariumis. Taimede jaoks on eelkõige tähtis valguse olemasolu ning selle tugevus. Vabas looduses saavad taimed oma elujõuks vajaliku valguse päikeselt, et seda akvaariumis võimalikult hästi jäljendada tuleks soetada sobivad valgustorud. Taimi ostes tuleks üle vaadata taimede välimus ning võimalike parasiitide olemasolu. Poest võivad taimedega kaasa tulla näiteks prügiteod, kes koduses akvaariumis paljunema hakkavad ning kellest on raske lahti saada.
Evolutsioon on põhjuseks. * Veekogude isepuhastumisvõime reoained vees muutuvad järk-järgult kahjutuks organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusena. Isepuhastumisvõime kehtib veel siis, kui 1 kilo tahket ruutmeetri vee kohta. Läänemeri * Läänemeri riimveeline veekogu. Soolsus 2 kuni 20 promilli. Maailmameres on soolsus 35 promilli. Miks on Läänemeri riimveeline. Halb ühendus ookeaniga. Magevee sissevool suur. Sajab rohkem kui aurab. Riimveelises veekogus ei saa üldiselt elada soolvee elustik ega ka magevee elustik. * Metsakoosluse eripäraks on puurinde esinemine. Samblarinne on esimene. Rohurinne on teine. Puhmarinne on kolmas (mustikas, kanarbik). Põõsarinne on neljas. Puurinne on viies. * Miks on metsad tähtsad? Nad on tähtsad elupaigad. Hapnikutootjad ja osalised aineringluses. Peavad tolmu kinni. Eraldavad õhku aineid, mis hävitavad mikroobe.
järved: 0,02% pinnasevesi: 0,01% atmosfäär: 0,001% jõed: 0,0001% Maakera veevarude jaotus: Hüdrosfääri osade vahel toimub veevahetus, mis on tähistatud nooltega. Statsionaarse oleku korral on sisenevad ja väljuvad veevood tasakaalus. Veevahetuse intensiivsust iseloomustab viibeaeg T= V/ Qi, kus V on ruumala (näiteks: km3) ning Qi on kas sisenevate või väljuvate voogude summa (näiteks: km3/aastas). Näiteks riimveelises (soolsus on 4 –6 promilli) Läänemeres moodustab viibeaeg (T) mõnikümmend aastat. 5. Äravoolu mõjutavad füüsikalis-geograafilised tegurid. Muld Mulla mõju äravoolule toimub infiltratsiooni ja aurumise protsesside kaudu. Mida raskem on muld, seda vähem sademevett maasse imbub, seda suurem osa tugevate vihmade veest voolab kiiresti maapinda mööda ära ning seda kõrgemad on äravoolutipud. Taimestik Avaldab mõju sademete kujunemisele, aurumisele ja seetõttu äravoolule
annaabi.ee 
