istandikud; looduslikku metsa leidub ainult kirde ja edelapoolseis mäestikes: põhja pool okasmetsa (amuuri nulg) ja liigrohket segametsa (korea seedermänd, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu jt.), lõuna pool Qinlingi igihaljast lähistroopilist metsa. 6 LOOMASTIK Põhja Hiinas on loomastik liigirikas. Hiina lääne ja põhjaosa kuulub holarktilise riikkonna Kesk ja Sise Aasia ning Mandzuuria Hiina regiooni, Lõunaosa Indo Malai riikkonna Indo Hiina regiooni. Kesk ja Sise Aasia regioonile on omased avamaistuloomad: kõrbes ja poolkõrbes elab palju närilisi (hüpiklasi, liivahiiri, suslikuid), sõralistest on kõrbele tüüpiline dzeiraan, stepis elab dzereen, kiskjaist on tavalisim korsak. Üliharuldaseks on jäänud przevalski hobune, arvatavasti leidub väheseid isendeid Dzungaarias
sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvedes on vett harva. Näiteks Eyre`i järv oli enne 1950. aastat terve sajandi täiesti kuiv. Looma: Austraalia loomastik on väga omapärane, kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Palju leidub endeemseid liike, mistõttu Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Umbes 70% Austraalia lindude, 90% roomajate ning 95% kahepaiksete liikidest elab ainult sellel mandril. Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid v.a. inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi nt. nokkloom ja sipelgasiil. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo närilisi ja käsitiivalisi. Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt.
Austraalia põhjaosa asub troopilises kliimavöötmes .Põhiosas valitseb lähis ekvatoriaalne kliima. Kõrbed ja poolkõrbed hõlmavad 2/3 austraaliast. Lõunapoolkeral on Austraalia kõige kuumema kliimaga manner. Aastane sademehulk on 500-2000mm. Suvi on kuiv. Kaugrannikul Sydneys sajab ühtlaselt kogu aasta. Loomad Austraalia loomariik on väga omapärane , kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teisiti mandrite liigist eraldi. Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Austraalias ei ole sõralisi , primaate ega kiskaid v.a. Inimeste aretatud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Kõik austraalia koduloomad on eurooplaste toodud. Loodusvarad: boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, maagaas, toornafta Aafrika Pindala: 30 306 000 km² Rahvaarv: 807 419 000 Riikide arv: 53 Suurim riik: Sudaan (2 505 813 km²) Väikseim riik: Seisellid (455 km²)
Malaisiast) esimesed eukalüptid. Mingil seletamatul põhjusel suutis vaid see taimeperekond mitte ainult ellu jääda veepuuduses, vaid ka levida üle kogu mandri. Maailmas ei ole teist mandrit, mille taimkattest 90% moodustab üksainus puude perekond. Austraalia loomastik on väga omapärane, see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Palju leidub endeemseid liike, mistõttu Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Umbes 70% Austraalia lindude, 90% roomajate ning 95% kahepaiksete liikidest elab ainult sellel mandril. Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid välja arvatud inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi näiteks nokkloom ja sipelgasiil, kes on ainsad munevad imetajad maailmas. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo veel närilisi ja käsitiivalisi
Mingil seletamatul põhjusel suutis vaid see taimeperekond mitte ainult ellu jääda veepuuduses, vaid ka levida üle kogu mandri. Maailmas ei ole teist mandrit, mille taimkattest 90% moodustab üksainus puude perekond. Austraalia loomastik on väga omapärane, see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Palju leidub endeemseid liike, mistõttu Austraalia moodustab iseseisva 6 riikkonna. Umbes 70% Austraalia lindude, 90% roomajate ning 95% kahepaiksete liikidest elab ainult sellel mandril. Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid välja arvatud inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi näiteks nokkloom ja sipelgasiil, kes on ainsad munevad imetajad maailmas. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo veel närilisi ja käsitiivalisi
Loodeneeme ja Sydney´t ühendavast joonest lõunapool on vihmaperiood talvel, kui puhuvad lääne tuuled. Suvi on kuiv. Kagurannikul Sydney`st lõuna pool, sajab ühtlaselt kogu aasta, veidi rohkem ainult talvekuudel, kui tugevneb tsüklonite tegevus. Loomad Austraalia loomastik on väga omapärane, kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Palju leidub endeemseid liike, mistõttu Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Umbes 70% Austraalia lindude, 90% roomajate ning 95% kahepaiksete liikidest elab ainult sellel mandril. Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid v.a. inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi nt. nokkloom ja sipelgasiil. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo närilisi ja käsitiivalisi. Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt.
Euroopa taimestik on võrreldes teiste maailmajagudega liigivaesem. Põhja- lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid: · Tundra ja metsatundra · Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd) · Metsastepi- ja stepivöönd · Poolkõrbevöönd · Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636) 2 Loomageograafiliselt kuulub Euroopa holaarktilise riikkonna Euroopa ja Vahemere regiooni. Euroopa loomastik sarnaneb väga Aasia omaga, kuid on sellest vaesem. Iseloomulikke liike on rohkem mäestikes (mägikits, alpi kaljukits jt), omapärane on ka laialeheliste metsade loomastik (metsnugis, hirv, metskits, roherähn jt.) (5 lk 636) Euroopa jagatakse geograafilistes ülevaadetes tihti väiksemateks regioonideks, mille piires asuvad riigid ja rahvad on kas majanduslikult, poliitiliselt või kultuuriliselt sarnased
annaabi.ee 
