Riigi kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks on parlament (valitav rahva esinduskogu). Eesti Vabariigi 101- liikmeline 4 aastaks valitav Riigikogu (EV Ps 4. pt) 12. Riigikogu valiti 2011. 06. 03. Täidesaatev võim: Kohtuvõim: õigusemõistmist teostav riigivõimu haru, peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline (13. peatükk $148). Kõrgeimaks kohtuastmeks on Riigikohus Tartus (18- liikmeline). Esimeheks Priit Pikamäe. Riigkohus koos õiguskantsleriga teostavad Põhiseaduslikkuse ehk konstitutsioonilist järelevalvet: $139, 142, 143, 149, 107 (ka Eesti Vabariigi president). Võimude lahususe vajalikkus: 1) takistab võimutäiuse koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte, välistades dikatuuri ehk isikuvõimu. 2) erinevad võimuharud piiravad ja tasakaalustavad üksteist, et vältida võimuliialdusi. 3) tagab kolme võimuharu vahelise tööjaotuse riigivõimu teostamisel.
4. Esitab riigikogule seaduseelnõu, koostab riigi eelarve ja korraldab selle täitmist. 5. Korraldab suhlemist teiste riikidega. Kohtuvõim Kohus on õigust mõistev võim mille peamine ülesanne on õiguse mõistmine eesti vabariigi seadustest lähtuvalt. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline, 1astme kohtud on maakohtud, 2 astme kohtud on ringkonnakohtud, 3 riigkohus, 4 inimõiguste kohus. Riigi kohus on kohustatud menetlema kõiki kaebusi. President(Riigipea) Riigipea on kas faktiliselt või nominaalselt kõrgeima riigivõimu kandjaks ja riigi kõrgeim esindaja suhtluses välisriikidega . Ainuisikuliseks riigipeaks võib olla ka päritavate võimuvolitustega monarh. Monarh on riigipea kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud
...........................................................................20 Lisa 1 - Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05 -2- TSIVIILKOHTUMENETLUS Sissejuhatus Alates Napoleoni koodeksist on Euroopa tsiviilseadusandlus kodifitseeritud, näiteks koodeks, milles on juhendid kuidas toimida. USA ja Inglismaa tsiviilõigus on üksikjuhtumi põhine, ladina keeles „ Casus“. Kaasuse põhine õigus on sissetoodud sellisel viisil, et kui riigkohus on mingi kohtuasja (casuse) mingil viisil lahendanud, siis on alamal seisvatel kohtutel kohustuslik lahendada analoogilised asjad sarnaselt . Alamal seisvad kohtud viitavad Riigikohtu lahendile. Tsiviilkohtumenetlust reguleerib peaasjalikult tsiviilkohtumenetluse seadustik, millest varasemalt kehtis eelmine Tsiviikohtumenetluse seadustik ja enne seda Eesti NSV Tsiviilprotsessi koodeks Tsk. Tsiviikohtumenetluse seadustik TsMS, mis jõustus 1.jaanuaril 2006.a. sisaldab õigusnorme,
parasjagu olnud. Aastal 2002 kehtima hakanud ehk meie tänase karistusseadustiku aluseks on Saksa Kriminaalseadustik (1975) ning Prantsuse Code Penal’e (1994). 7. KOHTUSÜSTEEM JA EESTI KOHTUD Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, mis tähendab, et on esimese astme kohtud, teise astme kohtud ning Riigikohus. Esimese astme kohtud on maakohtud ja halduskohtud, teise astme kohtud on ringkonnakohtud ning kõrgeim kohus on Riigkohus. Kui on esitatud apellatsioon esimese astme kohtu otsuse suhtes, vaatab selle läbi ringkonnakohus. Riigikohus tegeleb 20 kassatsioonikaebuste ning teistmisavalduste arutamisega ning on ühtlasi ja põhiseaduslikkuse järelvalve kohus. Eestis on neli maakohtut: Harju maakohus; Viru maakohus; Tartu maakohus; Pärnu maakohus Halduskohtuid on kaks: Tallinna halduskohus; Tartu halduskohus
riigikohtu menetlusse, mille otsus on lõplik. · Presidendil puudub seadusandliku initsiatiivi õigus. · Meri - vetostas 41 seadust, riigikogu muutis 26 seadust ümber. 15 seadusest, mis talle muutmata kujul tagasi anti, ei kinnitanud ta 8 seadust, millest 7 kuulutas ka riigikohus kehtetuks. · Rüütel 13 vetot, muutmata kujul saadeti talle tagasi 5 seadust, millest 4 läks otsustamiseks riigikohtusse, millest pooled kinnitas riigkohus. · Ilves - 1 veto(mälestusmärkide kaitse seadus) · Kui parlament ei saa koos käia, on kolmel isikul - president, peaminister, riigikogu esimehel - õigus välja anda seadusi. Samuti saab president teha ettepaneku muutmas põhiseadust. President saab teha ettepaneku muutmaks mingisuguse institutsiooni juhti. NÄITEKS: Eesti Pank teeb ettepaneku muutmaks panga presidenti, president kinnitab ta ametisse.
valitsuse. Valitsus juhiks sai Isamaa liider Mart Laar. Eesti vabariigi valitsust on juhtinud: Mart Laar (2korda), Andres Tarand, Tiit Vähi(3korda), Mart Ziiman, Siim Kallas, Juhan Parts, Andrus Ansip(2korda). 1992a lõppus kinnitas riigikogu ametisse riigikohtu esimehe ja õigus kansleri. 23.Mail 1993 pidas Tartus oma esimese istingu riigikogus. Seega rakendused 1993a kevadeks tööle liikluse alus toed: seaduanglik võim(riigikogu), täidesaadev võim (valitsus) ja kohtuvõim(riigkohus). Põhiseadusliku riigivõmu ülesehitamise algetapil pööradi suurt tähelpanu kaitse jõudude, piirivalve ja politsei loomisele. Iseseivuse taastamine lõi poliitislised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli rahareform, mis toimus 1992a juunis. Eesti kroon (EEK) seoti Saksa markaga (DEM) suhtes 1DEM=8EEK. Rahareformiga eralduti rubla tsoonist, mis võimaldas hakata teostama Eesti kesksed majanduspoliitikad.
perekonnaliikmete vastu, on nad kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 järgi. Samas solidaarvõlgnikud ei ole juhul, kui neist ühe või mitme vastu esitatakse hagi, kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 mõttes, sest seadus ei kohusta hagejat esitama hagi kõikide solidaarvõlgnike vastu samasse kohtusse. Lisaks kaebuse rahuldamisega ning hagi rahuldamata jätmisega ühe või mitme kostja suhtes ei kaasne iseenesest hagi rahuldamata jätmist ülejäänud kostjate suhtes . Riigkohus o leidnud oma otsuses 3-2-1-116-10, et kui hagejad on esitanud hagiavalduse küll ühiselt, kuid vaidluse esemeks on igaühe rahaline nõue kostja vastu eraldi, osalevad hagejad menetluses iseseisvalt TsMS § 207 lg 2 mõttes. Menetlusosaline võib kohtuotsuse peale edasi kaevata vaid teda puudutavas osas ning advokaadi võimalikud minetused isiku esindamisel ei muuda kujunenud õiguslikku olukorda menetluses.
annaabi.ee 
