suveräänsel riigis printsiibis piirangud. Kui riik on teatud territooriumil suveräänne, siis võib ta valitseda sõltumatult teistest suveräänsetest riigivõimudest. Suveräänsus kui poliitiline mõiste tähendab ülemvõimu. See tähendab võimu, mille abil on võimalik teisi käsutada. Sisemise suveräänsuse all mõistetakse riigi ülemvõimu siseriigis. Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 7. Riigivormid. Õpetus riigivormidest lähtub tratsiooniliselt Aristotelese vastvavast käsitlusest. Kus riigi vorme võib jagada demokraatlikeks ja aristokraatideks. Aquino Thomase ideaaltüübis leidub valitsemises nii elemente aristokraatiast kui demokraatiast. N. Machiavellilt pärineb monarhia ja vabariigi eristus. Kaasaegne riiklus on orienteeriutd demokraatilae ja selles mõttes on ta seotud Aristotelese riigivõimu käsitlusega. Riigivormid aga sarnanevad rohkem
Bodin. Suveräänsus tähendab sellist kauakestvat olukorda, kus kellelegi kuulub ülemvõim. Ükskki suverään ei tohi minna vastuollu Jumala seadustega. Suveräänsus väljendub riigivõimus kui poliitilised ülemkorras. Õiguslikus mõttes tähendab suveräänsus eelkõige kompetentsi ülimuslikkust. Kui poliitiline mõiste tähendab ta ülemvõimu. Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 7. Riigivormid. Õpetus riigivormidest lähtub Aristotelese vastavast käsitlusest. Selle õpetuse järgi võib riike jagada demokraatiaks ja aristokraatiaks. Monarhiates valitseb monarh kõikide hüvanguks ja türanniates ainult oma heaolu nimel. Aristokraatia on parimate ülemvõim. Monarhia all mõistetakse tänapäeval riiki, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariigi riigipea on valitud president. Demokraatlikud riigi jagunevad kaheks: ühel juhul koondub kõrgem riigivõim ühe organi kätte ja
alandlikkus). Inimene peab olema nii jõukas, et end ise ära majandada. Peab olema soodne saatus ehk õnne. Elu eesmärgiks on õnnelik elu. Eudaimon- õnn; eudaimonoloogia on õnne õpetus. Õnn Aristotelese käsitluses: moraalsed voorused (kasvatus) ja kohased sotsiaalsed institutsioonid (tervis, jõukus, soodus saatus). Ühiskonna ehk poliitiline filosoofia- analüüsis erinevaid riigi vorme. Leidis, et kõige parem, kui võtta erinevatest riigivormidest parimad omadused ja sünteesida need. Poliitikas rõhutas, et tuleb võtta keskmine ehk mõõdukas poliitika, et hoiduda äärmustest. Poliitilise tsentrismi pooldaja. Inimest nimetas poliitiliseks loomaks, sest inimene on ühiskondlik olend. Inimene peab olema poliitiliselt aktiivne. HELLENISMI AJASTU ÕPETUSED Hellenismi mõiste võttis esimesena kasutusele Saksa ajaloolane J.G.Droysen. Kellelt ilmus teos ,,Hellenismi ajalugu"
Vormi peab tähtsamaks, vorm on aktiivsem sisu passiivsem. põhjusõpetus: 4ja tüüpi põhjusi 1)aineline nt pintsak 2) materjal millest thehtud, aine 3)vormiline erinevad varjandid pintsakul 4) mõjutav põhjus .- nt tööstuslik robot, kes on valmis teinud. 4) teleloogiline (otstarbekuse õpetus) pintsakul peab olema otstarve Aristotelese ühiskonna filisoofia: tema analüüsis ka erinevaid riigivorme (nagu õpetaja Platon). Kõige parem on, kui võtta erinevatest riigivormidest üle parimad jooned ja nad endal ühendada. Inimene on poliitiline loom (zoon politicom) . sotsioloogilisest aspektist mõtles ta selle all seda, et inimene on ühiskondlik olend. Inimene peab olema poliitiliselt aktiivne. Kui inimene ei lähe valima, siis 10 ta riskib sellega, et teda valitsevad hullumeelsed. Peab olema poliitiliselt aktiivne. Leidis et poliitikas tuleb võtta keskmine, tuleb hoiduda äärmusest
sundvõimu autoriteet ja legitiimsus tekib üldise tahte põhjal antud seaduste alusel. Immanuel Kant (1724-1804) kuivõrd ja missuguses mõttes üksikisiku autonoomne tahe võib kehtida üldist tahet konstrueeriva tahtena. Puhta praktilise mõistuse põhiseadus ,,tegutse nii, et maksimum sinu tahtest alati võib kehtida printsiibina ja alusena üldisele seadusandlusele" Võtab omaks Montesquieu õpetuse võimude lahususest, tõstab esile seadusandluse, riigivormidest demokraaatia ainult konstitutsionaalne demokraatia on võimeline täielikult siduvat õiguskorda looma, mis on kõigile üksikisikutele kohustuslik. 2.13. Õigus kui rahvavaimu väljendus Georg Wilhelm Hegel, ajalooline koolkond. uurib ja vaatleb õigust moraali ja kõlbluse raamides, riik kui õiguse, moraali ja kõlbluse kroon. Õigus, riik ja kõlblus on ajaloolise kujunemise väljendid, mis avaldavad ja teostavad end rahvavaimus.
Puhta praktilise mõistuse põhiseadus – „tegutse nii, et maksimum sinu tahtest alati võib kehtida pintsiibina ja alusena üldisele seadusandlusele“ Õpetuse õigusest paigaldab ta praktilise mõistus valdkonda, kuna õiguse aluseks on inimeste vabadus ja autonoomia ja väljendiks tegu. Õpetuses riigist – toonitab konstitutsionalismi ja asetab selle vastakuti despotismiga. Võtab omaks Montesquieu õpetuse võimude lahususest, tõstab esile seadsandluse, riigivormidest demokraaatia – ainult konstitutsionaalne demokraatia on võimeline täielikult siduvat õiguskorda looma, mis on kõigile üksikisikutele kohustuslik. 13. ÕIGUS KUI RAHVAVAIMU JA MAAILMAVAIMU VÄLJEND Ajalooline koolkond ja Georg Wilhelm Hegel (1770-1831) – uurib ja vaatleb õigust moraali ja kõlbluse raamides, riik kui õiguse, moraali ja kõlbluse kroon. Õigus, riik ja kõlblus on ajaloolise kujunemise väljendid, mis avaldavad ja teostavad end rahvavaimus. Riik on
üksainus, tavaliselt äärmiselt võimuahne ja kaval, kuid samas tihti vähearukas ja piiratud üksikisik, kelle meelevald, omavoli ja piiramatu madal suva on ülimuslikuks seaduseks kogu iseenesest mõistlikule ühiskonnale. Kokkuvõttes on Platoni käsitlus riigist teatud mõttes staatiline - nii indiviidi tarve olla ühiskondlikult ja ühiskonnale kui ka riik on juba loomupäraselt ette antud. Seejuures Platon idealiseerib riigi vormi - täiuslik vorm on ülim, st riigivormidest on parim eespool kirjeldatud ideaalne aristokraatia, kõik ülejäänud järgnevad halvenevas järjestuses. Platoni järgi kulgeb riigivormide areng nö suletud ringi mudeli kohaselt, st : aristokraatia > timokraatia > oligarhia > demokraatia > türannia > aristokraatia…>. Seejuures leiab Platon, et areng aristokraatialt oligarhiani kulgeb tänapäevases mõistes evolutsiooniliselt, üleminek oligarhialt demokraatiale toimub aga revolutsioonilise murrangu
annaabi.ee 
