Jaanipev, see pole kirjas et sa PEAD minema, lihtsalt see on nii vlja kujunenud et kiakse lkke res 35. 1) P h i s e a d u s 2) P h i s e a d u s l i k u d 3) S e a d u s e d 4) S e a d l u s e d 5) M r u s e d 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e 36. Moraal on hiskonna poolt aktsepteeritud kitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, vliselt nutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga 37. igusriik on ettekujutus sellest, et riigivimu teostamine peab olema koosklas igusega, mille on loonud legitiimne menetlus. 38. Riik on hiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lhtuvalt teatud hiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt mratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lhenemine). Riik on kindla territooriumiga sltumatu (suvernne) ksus (juriidiline lhenemine). Riik on organiseeritud institutsionaalne ssteem, mis kujutab poliitilisi
riigi eelarve, valib presidendi, otsustab rahvahletuse korraldamise, nimetab Eesti panga nukogu liikmed, kuulutab riigis vlja erakorralise seisukorra, nimetab riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse riigikohtu liikmed, ketestab riiklikud autasud, sjavelised ja diplomaaatilised auastmed ja veel palju muud thtsat. Riigikogus on oma kantselei, mille lesanne on riigikogule tema tlesannete titmiseks vajalike tingimuste loomine. 2) VALITSUS * Ministritest koosnev krgeim tidesaatva riigivimu oragan. Koosneb kuni 15 ministrist, ametis on veel ministeeriumita minister. Valitsusel on oma peaminister. valitsus on kogu rahva teener. Valitsusasutuse ttajad on riigiametinukd. valitsusse kuulub veel ka riigisekretr. Olemas on veel maavalitsused eesotsas maavanematega. 3) PRESIDENT Esimees vi eesistuja, riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja vim on riigita vga erinevad. President osaleb peaministri ametissepanekul, ta mrab peaministri kandidaadid. Presidendil on igus vetole.
maksta vlgu Euroopa riikidele, siis peale sda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud nn. maailma tkojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Konveierssteemi laialdane kasutamine ja masstootmine vimaldas lhendada tpeva 8-le tunnile, suurendada ttasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kttesaadavaks enamikule ameeriklastest. Kuni 1921 vimul Demokraatlik Partei - W.Wilson- pooldasid riigivimu sekkumist hiskonna probleemidesse selleks, et hiskonda reformida. 1920.a. said naised USA-s valimisiguse. Ttavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile. 1920-ndate algul vis theldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA hiskonnas: sagenesid streigid aktiviseerusid vasakradikaalid loodi Kommunistlik Partei toimus mitmeid terroriakte jne. Laiemat klapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud.
spartiaatide maaorjad, alistatud messeenlasedja osa kodanikud. Lakoonika phirahvast *rahvakoosolekud toimusid iga 10 p eva tagant, nende *riigi eesotsas kaks p ritava vimuga kuningat ehk vaheajal tegelesid riigiasjadega 500liikmeline nukogu ja basileust arvukad riigiametnikud, kellest olulisemad olid 10 strateegi. *t htsaim riigivimu organ 30liikmeline vanematen ukogu Samuti olid ametis 6000 kohtunikku, kes m rati ehk geruusia; gerontokraatia vanurite vim liisuheitmise teel. *kigi spartiaatide koosolek pidi heaks kiitma vanemate *kik ametnikud allusid rahvakoosolu otsusele nukogu otsused *riigiametites olek oli tasustatav (Perikles) *igal aastal valiti 5 riigiametnikku ehk efoori *kujuneb v lja otsene demokraatia
RIIGI PHITUNNUSED: TERRITOORIUM riigivimule kuuluv maa-ala, sh ka maapu, huruum ja territoriaalvesi. ELANIKKOND riigi territooriumil elavad kodanikud ja vlismaalased, kodakondsuseta isikud. AVALIK VIM riigi territooriumil valitseb elanikkonda vimussteem, mis koosneb seadusandlikust vimust (parlament), tidesaatvast vimust (valitsus) ning kohtuvimust. Diktatuuririikides avalik vim puudub. eesti on iseseisev ja sltumatu demokraatlik vabariik, kus krgeima riigivimu kandja on rahvas. eesti iseseisvus ja sltumatus on aegumatu ning vrandamatu. eesti riigivorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. riiki kus rahvaesinduse vim on suur nimetatakse parlamentaarseks; presidentaalne- otse rahva poolt valitud president. eesti vabariigis on olnud nii parlamentaarne (1920.) kui ka presidentaalne riigikord (1930.) eesti riigikord on alates 1992. aastast parlamentaarne.
vallutas Prsia, Ees-Aasia, Egiptuse ja Iraani. Egiptuse pealinn Aleksandria, prast tema surma lagunes Aleksandri suurriik, kujunesid mitu hellenistliku kuningriiki. 3.Vrdle Ateena ja Sparta riigikorraldust. Esita kolm sarnasust ja kolm Ateena ning Sparta riigikorralduse eripra. v: Sarnasused: Mlemas polises olid orjad, suudeti silitada leldine kord, kik kodanikud olid maksudest vabad. Erinevused: Sparta - riiki valitsesid kaks kuningat, kes said riigivimu primise teel. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid, kelle vimu all olid lejnud elanikkond. Spartiaatitel tekkisid suured varanduslikud erinevused. Ateena - puudus valitseja, otsused tehti lbi rahvakoosolekute. Kodanikkonna moodustasid kik meeskodanikest plisasukad. Aristokraatitel puudusid riigi valitsemisel eesigused. 4.Iseloomusta Kreeka hiskonna struktuuri. v: hiskonna lemkihi moodustasid aristrokaadid ehk suursugust pritolu suurmaaomanikud, kelle seast prinesid ka
hingejagu, tnu millele oleks valitsus suuteline langetama poliitilistes ksimustes igeid otsustusi. Siit aga nhtub, et tees mitte kik pole kige jaoks klbulikud ning, et kigi head kekiku saab edendada parimalt seelbi, et iga hiskonnaliige tidab tpselt seda funktsiooni, mille jaoks ta klbulik on. Platoni petuses endas ka vertikaalset jaotust, mis jagab elanikkonna iguslikult ebavrdsetesse kihtidesse vi seisustesse. Samas ei pea Platon sellega silmas mitte riigivimu poolt lalt alla sisse viidud riigikorraldust. Ta lhtub veendumusest, et inimesed oma loomupraste eelduste kohaselt jaotuvad sellistesse rhmadesse. Riigivim vib ksnes, kas aktsepteerida seda loomuprast jaotust, olles seega loomuprane. Vi seda mitte aktsepteerida ja mingil muul viisil lesehitatult olla loomuvastane. Niisiis, Platoni poliitilise petuse alusphimtteks on tees, et inimeste loomu- ehk snniprane vimete erinevus phjendab nende iguslik-poliitilist ebavrdsust.
tahtsid selgeks saada, kes on ikkagi kõige tugevam. 10. POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL Konservatism tekkis Prantsusmaa revolutsiooni ajal. Konservatistide arvates oli ideaalne ühiskonna areng, mis ei tooks kaasa sotsiaalseid ja majanduslikke vapustusi, vaid kulgeks evolutsiooniliselt. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valimisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Nad pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivimu avalikule arvustamisele. Ühesõnaga soovisid nad säilitada traditsioonilisi vaateid ja ajaloolist järjepidevust tähtsustada. Liberalism liberalisid soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust.
tollane haritlaskond ehk intelligents. 14. Selgita mõisted: 1)Konservatism, tekkis Prantsusmaa revolutsiooni ajal. Konservatistide arvates oli ideaalne ühiskonna areng, mis ei tooks kaasa sotsiaalseid ja majanduslikke vapustusi, vaid kulgeks evolutsiooniliselt. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valimisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Nad pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivimu avalikule arvustamisele. Ühesõnaga soovisid nad säilitada traditsioonilisi vaateid ja ajaloolist järjepidevust tähtsustada. 2)liberalism liberalisid soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. 3)sotsialism,
tahtsid selgeks saada, kes on ikkagi kõige tugevam. 10. POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL Konservatism tekkis Prantsusmaa revolutsiooni ajal. Konservatistide arvates oli ideaalne ühiskonna areng, mis ei tooks kaasa sotsiaalseid ja majanduslikke vapustusi, vaid kulgeks evolutsiooniliselt. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valimisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Nad pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivimu avalikule arvustamisele. Ühesõnaga soovisid nad säilitada traditsioonilisi vaateid ja ajaloolist järjepidevust tähtsustada. Liberalism liberalisid soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust.
annaabi.ee 
