1 RIIGI RAAMATUPIDAMISE MAJANDUSAASTA ARUANNE Riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande tegevusaruanne sisaldab lisaks käesoleva seaduse §-des 24 ja 31 sätestatule: 1)Ülevaadet riigieelarve seaduse alusel koostatud tegevuskava täitmise aruandest, milles esitatakse aruandeperioodil rakendatud meetmete tulemused ja nende seosed strateegiliste eesmärkide saavutamisega või kavandatud meetmete rakendamata või tulemuste saavutamata jäämise põhjused; 2)Asutuse juhi hinnangut sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaadet
konsolideerimisgrupi tegevusaruanne §312. Konsolideerimisgrupi ühingujuhtimise aruanne 5. peatükk RAAMATUPIDAMISALASE TÖÖ SUUNAMINE JA KORRALDAMINE §32. Raamatupidamise Toimkond §33. Toimkonna liikmete nimetamine ja tagasikutsumine §34. Toimkonna juhendid 6. peatükk RIIGI RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED §35. Riigi raamatupidamise ja aruandluse korraldamine §36. Riigi raamatupidamise üldeeskiri §37. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruanne §38. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruanne §-d 39--40. [Kehtetud - RT I 2003, 88, 588 - jõust. 01.01.2004] 7. peatükk MUUDE ISIKUTE RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED §41. Kohaliku omavalitsuse raamatupidamise aastaaruanne §42. Erisused Eesti Panga raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse korraldamisel §43. Füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamise erisused §44. Filiaali raamatupidamise erisused §45
koostama ja äriregistrile esitama majandusaasta aruande. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Majandusaastaks on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Riigi, samuti riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta. Majandusaasta aruanne on kohustuslik kõigile Eestis tegutsevatele ettevõtjatele ning see peab vastama seadustega fikseeritud vormile. Aastaaruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ning tegevusaruandest. 3 Majandusaasta aruande koostamine Majandusaasta aruande koostamise etapid: 1.raamatupidamise aastaaruande koostamine 2
avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). (3) Riik korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust riigiraamatupidamiskohustuslaste kaudu. (4) Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. (5) Riigiraamatupidamiskohustuslase suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses raamatupidamiskohustuslase kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 2 (raamatupidamise seadustik) 15)Mida tähendab füüsilisest isikust ettevõtja? Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. § 3 (1) Aktsiaselts AS Osaühing OÜ Täisühing Usaldusühing Asutamine Omanike võib Ühest või Omenike üks Tegutsejate
õiguskantsleri ja Riigikohtu suhtes ning on riigi raamatupidamise siseeeskirjaks. Riigiraamatupidamiskohustuslane kehtestab vastavuses üldeeskirja nõuetega omaraamatupidamise sise-eeskirjas täiendavad arvestuse ja aruandluse nõuded nii riigiraamatupidamiskohustuslasele kui ka selle koosseisus olevatele üksustele, kelle kohta peetakse iseseisvat raamatupidamisarvestust (edaspidi riigiraamatupidamis-kohustuslase üksused). Riigiraamatupidamiskohustuslase üksusel võib olla oma raamatupidamise sise-eeskiri, mis võtab arvesse üldeeskirjas ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise siseeeskirjas kehtestatud nõudeid. 12. Eesti hea raamatupidamistava Raamatupidamist võib korraldada kas lähtudes Eeesti heast raamatupidamistavast, mis on kehtestatud Raamatupidamistoimkonna juhenditena või rahvusvahelise finantsaruandluse standarditega (IFRS) Raamatupidamise Toimkonna juhendite eesmärgiks on selgitada raamatupidamise
mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi. 13. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal; riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest. Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14. Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. (SME IFRS 4.4). 15. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul (vt paragrahvid 12-13) võib raamatupidamiskohustuslane pidada otstarbekaks mitte
juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). (3) Riik korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust riigiraamatupidamiskohustuslaste kaudu. (4) Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. (5) Riigiraamatupidamiskohustuslase suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses raamatupidamiskohustuslase kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (1) Majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal; riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest.1 2.1.1. Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. 1 RTJ 2 12
liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe. Majandusaasta - pikkus üldreeglina 12 kuud, võib olla ka lühem või pikem (näiteks tegevuse alustamise, lõpetamise vm põhjendatud tegevuse tõttu), kuid mitte üle 18 kuu. Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta. 7 Majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Audiitori järeldusotsus (kui auditeerimine on kohustuslik) Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek/kahjumi katmise ettepanek
annaabi.ee 
