Kuidas valitseti EV 1918-1940 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mille kohaselt oli Eesti demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik. Selle väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. Põhiseadusega kehtestati Eestis demokraatlikud kodanikuõigused. Selle muutmiseks oli nõutav rahvahääletuse korraldamine. Liberaalse demokraatia ajajärgul oli väga palju erakondi, sellest võis olla tingitud ka poliitiline võitlus parlamendis ning valitsuse sagedane vahetumine. Kuid siiski püsisid riigikogus kolm põhijõudu -- vasaktiib, paremtiib ning tsenter
Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume Ilma riigipeata Venemaa 19 saj. 1825.a suri ootamatult Aleksander I. Tekkis segadus ja venemaa jäi rohkem kui kaheks nädalaks ilma riigipeata. Noortest haritud aadlikest-sõjaväelastest koosnevad salaühingud otsustasid võimukriisi ära kasutada, et korraldada väljaastumine isevalitsuse vastu. Venemaa piiramatu tsaarivõim ja pärisorjus oli nende Lääne-euroopaliku ideaalidega vastuolus. Nende plaan nägi ette sõjaväeosade koondamise Peterburi Senati väljakule, võimu kukutamise,
kui pärisoristel talupoegadel. Alla käis ka haridus, vaimuelu ja valitsuse talurahvapoliitika. Impeeriumi tegelikuks valitsejaks sai Aleksander I lähim usaldusalune kindral Aleksei Araktsejev. 1822 a. koondas ta enda kätte kogu võimutäiuse. Araktsejevi juhitud täpne, halastamatu, kätemaksurikas ja julm ajajärk venemaal on tuntud araktsejevlusena. 1825.a suri ootamatult Aleksander I. Tekkis segadus ja venemaa jäi rohkem kui kaheks nädalaks ilma riigipeata. Noortest haritud aadlikest-sõjaväelastest koosnevad salaühingud otsustsid võimukriisi ära kasutada, et korraldada väljaastumine isevalitsuse vastu. Venemaa piiramatu tsaarivõim ja pärisorjus oli nende Lääne-euroopaliku ideaalidega vastuolus. Nende plaan nägi ette sõjaväeosade koondamise Peterburi Senati väljakule, võimu kukutamise, pärisorjuse kaotamise, kodanikuvabaduse kehtestamise jm. Plaan aga ei teostunud, keiser Nikolai I surus selle veriselt maha
Mis põhjustas demokraatia kriisi Eesti Vabariigis? Eesti sai iseseisvaks vabariigiks 1918.a. Esimest korda loeti iseseisvusmanifest ette 23.veebruaril "Endla" teatri rõdult pidulikult ja suure kuulajaskonna ees. 24.veebruaril avalikustati manifest Tallinnas ja seda kuupäeva loetaksegi Eesti Vabariigi sünnipäevaks. 1920.a oli eestist saanud demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata riik, mille rahvale on tagatud otsene osalemisvõimalus seadusandluses, mis tähendab et võim riigis kuulub rahvale. 15.juunil 1920.a. võttis kokkutulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mis sätestas laialdased kodanikuõigused. Põhiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, referendumite ehk rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu. Seadusandlik võim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, täidesaatev
Araktsejev. 1822. a koondas Araktsejev enda kätte kogu võimu. Kogu impeerium sai tunda Araktsejevi halastamatust, kättemaksu ja julmust. Detsembrimäss- Aleksander I suri ootamatult 1825. aasta detsembri algul. Vastavalt troonipärimisseadustele pidi troon minema tema nooremale vennale Konstantinile, kuid tema oli paar aastat varem troonist loobunud. Valitsejaks pidi saama järgmine Aleksandri vend- Nikolai. Segaduste tõttu jäi venemaa u. Kaheks nädalaks riigipeata ning seda otsustasid ära kasutada salaühingud, mis koosnesid haritud aadlikest ja sõjaväelastest. Nad tahtsid vähendada tsaarivõimu ning kaotada pärisorjus. Nikolai I surus veriselt salaühingute väljaastumised maha. Nikolai I- Erinevalt oma vanemast vennast ei loonud Nokolai reforme ja ümberkorraldusi. Tema peamine eesmärk oli säilitada olemasolev poliitiline kord. Läänlased ja Slavofiilid- Läänlasteks nimetati Lääne-Euroopa arengutee pooldajaid ning
Eesti Vabariigi sisepoliitika 15. juunil 1920 kiitis Asutav Kogu heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mille väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt oli Eesti demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik, mille rahvale on tagatud otsene osalemisvõimalus seadusandluses, see tähendab, et riigivõim on rahva käes. Üliliberaalse põhiseadusega kehtestatud poliitilist süsteemi iseloomustas seadusandliku võimu rahva poolt valitud parlamendi ülimuslikkus. Ühekojaline parlament Riigikogu - koosnes 100 liikmest, kes valiti kolmeks aastaks üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel erakondlike nimekirjade järgi ning proportsionaalse esindatuse alusel
1808. aastal keelati orjade sissevedu Ühendriikidesse ja varsti hakati ka vastu võitlema põgenemiste organiseerimisega Põhjaosariikidesse. 23. Venemaa 19. sajandi esimesel poolel Aleksander I sai võimule aastal 1802 ja lubas valitseda vanaema Katarina II seaduste ja südamesoovide järgi. Arkatsejev koondas enda kätte 1822 aastal kogu võimu, selles oli halastamatust kättemaksu ja julmust. Konstantin loobus troonist seetõttu jäi Venemaa ilma riigipeata kaheks nädalaks, millest tekkis dekabristide ülestõus. Läänlaste arvates vajas Venemaa reforme et kehtestada kodanlik monarhia ja slavofiilid olid slaavluse armastajad - isevalitsuse pooldajad. Nikolai I oli eesmärk muuta kogu impeerium ühetaoliseks ja asjaajamiskeeleks sai vene keel. 25. Teadus ja kultuur 1789-1849 19. sajandi algul hakkasid teadussaavutused jõudma inimeste igapäevasesse ellu, suurenes huvi antiikaja kultuuripärandi vastu ning võeti kasutusel uusi masinaid
Eesti võeti vastu Rahvasteliitu. Senine suurpõllumajandus likvideeriti 1919. aasta maareformiga. Riik asutas arvukalt väikepõllupidamisi. Eestile mittevajalikud suurtööstusettevõtted suleti. 1930. aastaiks muutusid Eesti tähtsaimaks väljaveokaubaks põllumajandussaadused, nagu peekon, piimasaadused, munad, riigi poolt soodustati põlevkivi ja selle saaduste, sealhulgas bensiini tootmist ja eksporti. 1920. aastal Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel oli Eesti ilma riigipeata ja Riigikogust sõltuva valitsusega riik. See põhjustas poliitilise ebastabiilsuse ja sagedased valitsuskriisid. Suurimaks ohuks iseseisvusele olid Nõukogude Liidu poolt toetatud kommunistid, kes püüdsid 1924. aastal korraldada riigipööret. 1930ndate algul saavutas mõju Vabadussõjalaste liikumine. 1934. aastal sulgesid Konstantin Päts ja Johan Laidoner Vabadussõjalaste organisatsioonid ja korraldasid sõjaväelise riigipöörde, algas Vaikiv ajastu. 1938
Eesti võeti vastu Rahvasteliitu. Senine suurpõllumajandus likvideeriti 1919. aasta maareformiga. Riik asutas arvukalt väikepõllupidamisi. Eestile mittevajalikud suurtööstusettevõtted suleti. 1930. aastaiks muutusid Eesti tähtsaimaks väljaveokaubaks põllumajandussaadused, nagu peekon, piimasaadused, munad, riigi poolt soodustati põlevkivi ja selle saaduste, sealhulgas bensiini tootmist ja eksporti. 1920. aastal Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel oli Eesti ilma riigipeata ja Riigikogust sõltuva valitsusega riik. See põhjustas poliitilise ebastabiilsuse ja sagedased valitsuskriisid. Suurimaks ohuks iseseisvusele olid Nõukogude Liidu poolt toetatud kommunistid, kes püüdsid 1924. aastal korraldada riigipööret. Tallinnas, Nõmmel, raudteedel ja piiri ääres kehtis pidevalt kaitseseisukord. 1930ndate algul saavutas mõju Vabadussõjalaste liikumine. Liikumine suleti esimest korda 1933. aastal Jaan Tõnissoni valitsuse ja 1934. aastal Konstantin Pätsi poolt
nõukogus · Jaanuaris 1990 1Jugoslaavia Kommunistide Liiga Kongress, kust Horvaatia ja Sloveenia kommunistid välja marssisid. · Hakkas mitmeparteisüsteemi ülesehitamine Horvaatias ja Sloveenias. Taastati ka Horvaatia Rahvuslaste Liit. Serblased tunnustati dets 1990 ametlikult "rahvusvähemuseks" · Serblased blokeerisid Stipe Mesici valimise Jugoslaavia liidunõukogu esimeheks, siis jäi Jugoslaavia ka riigipeata. · 25.6.1991 kuulutasid Sloveenia ja Horvaatia välja iseseisvuse. Sloveenias järgnes nn. 10 päeva sõda Kokkuvõtteks · Läänemaailm jälgis toimuvat hinge kinni pidades. Polnud sugugi selge, millega see lõpeb. Alates 1989 aasta lõpuks oli ilmne, et Ida-Euroopa on pöördumatult idablokist välja langenud, esialgu oli ebaselge, mis saab NSVL ja Jugoslaaviast. · Oletati, et "uus liit" on elujõuline. Nii otsustavat kokkuvarisemist ei ennustanud veel
annaabi.ee 
