o Eesti majanduse võimalikult kiire areng nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses suunas ning toetama kodumaist tootmist. Taotleme eetiliste piirangutega avatud turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. o Käibemaksu osas tahame rakendada diferentseeritud süsteemi, milles igapäevased tarbeesemed ja lastekaubad oleksid väiksema maksumääraga kui luksuskaubad. Baastoiduained peaksid olema maksuvabad. Eesti Liberaal-Demokraatlik Riigipartei Maailmavaade: o Senisest vähem riiki majandussektoris, kultuuritegevuses ja sotsiaalsfääris- Samas pooldab ELDRP majandussektoris riigi infrastruktuuride (elektriliinid, teedevõrk, raudteevõrk) riigi omanduses hoidmist. o Demokraatlik riigikorraldus. o Keskendumine riigi põhifunktsioonidele: riigisisene kord, kaitse välisvaenlase vastu, ühiskonda varitsevate kollektiivsete ohtude kõrvaldamine.
Demokraatlik partei poliitikasse eest Uued tehnikaviisid Keeldus põhikirjast Kuritegevuse kasv Vabariiklased Ei suutnud end ise Saksamaa abistamine Hea ühiskonna olemasolu Valitseb presidentaalne reguleerida võim Suurlinnade kasv Ameeriklased nõudsid Erinevad muusika stiilid, Riigipartei mittesekkumist vaba aja veetmine riigiasjadesse Tarbekaubad Neutraliteediseaduse Altkäemaksu võtmine Kongress vastuvõtmine
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakonnad Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Olen kogu oma teadliku elu elanud maal ja sellepärast arvan, et minu erakonna valikut on see mõjutanud tugevalt, nimelt meeldib mulle praegustest Eestis tegutsevatest (Eesti Demokraatlik Partei, Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Keskerakond, Eesti Kristlikud Demokraadid, Eesti Liberaal-Demokraatlik Riigipartei, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Vasakpartei, Isamaa ja Res Publica Liit, Konstitutioonierakond, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Vabariiklik Partei, Vene Erakond Eestis) neljateistkümnest erakonnast kõige enam Erakond Eestimaa Rohelised(EER). Miks see erakond mulle meeldib, aga sellepärast, et: Esiteks nad keskenduvad esiteks looduse hoidmisele, nende arvates tuleb alustada laialdast
poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud. Isiklikomand-majapidamistarbed,hooned,õueaiamaa jne. Riiklik planeerimine:-viisaastak Ajaline(aasta,kvartal,kuu,dekaad) Tootmisharude kaupa Piirkondlik Planeeriti kõike. Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Parteiriik-riigipartei. Nomenklatuur-ametikohad mis täideti partei soovitusel. Nomenklatuurnekoht-mida kõrgem seda rohkem hüvesid Sotsialismi plussid: 1.Sundkollektiviseerimine-tööjõud linna -küüditati sinna kus vajati tööjõudu -kolhoosikord 2.Ressurside koondumine elu ka mahajäetud kohtades 3.Kõigile tagati teatud elatustase 4.Levitati kirjaoskust Sotsialismi miinused: 1.Kvaliteedi,töömoraali langus ,peremehetunde kadumine 2
Kriisist väljatulemisel olid suured teened Franklin Delano Roosevelt, kelle valimisprogramm kandis nimetust „Uus kurss“. B. 1. Karikatuur on pühendatud Versailles rahulepingule. 2. Dirigendi rollis on USA valitsuse juht Woodrow Wilson ja USA esindajaks on onu Sam. 3. Karikatuuri põhimõte seisneb selles, et Versailles rahu ei olnud igavene rahu, II maailmasõda oli sinna sisse kirjutatud. Iga riik soovis uusi valdusi. C. 1. Nürnbergi linn oli riigipartei linn e. natside kodulinn. 2. Saka elanikele oli vaja ruumi elamiseks, mida sai ida poolsetest riikidest. Idas elasid aga slaavlased, kes olid aaria rassist madalam rass. See aga tähendas, et alam rass tuli kõrvaldada, et aaria rassi saaks tööle rakendada. D. 1. Selle kirjutisega lootis Buhharin säästa oma pere. 2. Kirja sisu ei ole siiras, see on pigem Stalinit moosiv. E. 1. Plakat on pühendatud Hispaania kodusõjale. 2. Konfliktis osalejateks olid Hispaania vabariiklased ja F
Samas oma olemasolu on positiivne saksamaa poliitilisel arengule, algab poliitilise parteisüsteemi väljakujunemine, veelahkmeks kujuneb eelkõige Bismarcki isik. Keiserliku Saksamaa parteiline süsteem Bismarck haridusreform, mis kukkus läbi. Saksa katoliku kiriku seotus Rooma-katoliku kirikuga. Katoliku kiriku vastuseis. Bismarcki pooldajad: - Rahvusliberaalid (Uued Liberaalid) - Saksa Riigipartei (Vabad Konservatiivid, ettevõtjad) - Saksa Konservatiivne Partei (suurmaaomanikud) - Preisimaa keskne - Tsentrum (katoliiklik partei, suurim partei) Bismarcki vastased: - Progressiivne Partei (vanad konservatiivid) - Vabameelne Partei (edumeelsed liberaalid) - Sotsiaaldemokraadid, kellest 20. saj. Alguses eralduvad kommunistid - Vähemusrahvuste parteid Keiserliku Saksamaa dilemmad Keisririik, kui Saksamaa õitsenguaeg; Weimari riigi vastuseis
marginaliseerimine, kindrali ametikoha tõstatamine tsiviilvõimu arvelt. Parlamentaarse võimu (Reichstag) suhteline nõrkus, puudus otsene poliitiline võim, toimis parteide kokkusaamiskohana. Reichstagist olulisem Bundesrat seadusandlus ja järelevalve, saksa monarhide koostööorgan, Preisi keisri läbirääkimised teiste esindajatega. Parteisüsteem: Bismarcki pooldajad vs vastased. Pooldajad: rahvusliberaalid, Saksa Riigipartei (ettevõtjad), Saksa Konservatiivne Partei (suurmaaomanikud), Tsentrum (katoliiklik ja suurim). Vastased: Progressiivne Partei, Vabameelne Partei (liberaalid), sotsiaaldemokraadid, vähemusrahvuste parteid. Keisririik kui: 1. Saksamaa õitsenguaeg (tehnoloogiline ja majanduslik areng, poliitiline moderniseerumine parteide sünniajastu kaudu) 2. Sissejuhatus natsismile (tendents eelkõige
25 kasutoovaks Berliini keskvalitsuse ja kuningaga koostöö tegemises. Bismarcki vastaste hulka jaguneb vanadeks konservatiividdeks , kes pm ei tunnistanud riigikantsleri rolli poliitikas, kes arvasid , et riigikantsleri tegevus on pm seadusevastane. Ülejäänud on need, kes Bismarckile ei meeldinud, ja kellest ta üritas reformiga lahti saada. · Bismarcki pooldajad: - Rahvusliberaalid (Uued Liberaalid), - Saksa Riigipartei (Vabad Konservatiivid, ettevõtjad), - Saksa Konservatiivne Partei (suurmaaomanikud), - Tsentrum (katoliiklik partei, suurim partei). · Bismarcki vastased: - Progressiivne Partei (vanad konservatiivid), - Vabameelne Partei (edumeelsed liberaalid), - Sotsiaaldemokraadid, kellest 20. saj. Alguses eralduvad kommunistid, - Vähemusrahvuste parteid 1914 puhkem I MS , millesse Saksamaa siseneb alles arengujärjes oleva pol süsteemiga, millesse
Liidumaade Maapäevade laialisaatmine ja asehaldurite nimetamine liidumaadesse (aprill 1933 kuni jaanuar 1934). ,,Korra" taastamine provintsides. Mais 1933 algas parteide ja ametiühingute likvideerimine. Vasakpoolsed parteid (SPD ja KPD) keelustati. Parempoolsed parteid lõpetasid ise oma tegevuse (saadeti laiali). Ametiühingute asemele rajati Saksa Töörinne. 14.07.1933 alates oli NSDAP ainus lubatud partei Saksamaal, natsipartei = riigipartei. ,,Partei ja riigiühtsuse kindlustamine". Tulemus: Saksamaal ei kehti enam kodanikuvabadused (sõnavabadus, trükivabadus, poliitilised vabadused, kohtute sõltumatus jne). 1934 aastast, peale president Hindenburgi surma, Hitler võttis endale ka ametlikult riigi peamehe rolli: Hitler oli füürer ja riigikantsler. Hitler oli Saksamaa poliitiline ja ideoloogiline juht. Fasism ja natsism: Fasism: piiratud tähenduses vaid Mussolini Itaalia ideoloogia. Laiemas
tarbekaupade tootmise arvel. 4. Tsentraliseeritud juhtimis korraldus. 5. Sallimatus teisitimõltemise ja -mõtlejate suhtes. Eraomandsut ja eraettevõtlust ei tohtinud olla, selle asemel räägiti isiklikust omandist. Riiklik planeerimine (rajoonide- ja linnadeplaanikomisjonidest NSVLiidu Riikliku Plaanikomiteeni). Viisaastaku plaan. Ametlikult kinnitatud plaanil oli seaduse jõud. Turumajandus asendati käsumajandusega. Sotsialistlikes riikides oli riigipartei ja parteiriik. Iseloomulikuks nähtuseks oli nomenklatuur. Nii nimetati salastatud loendeid ameti kohtadest, kus ametisse määramise ja sealt vabastamise pidi kinnitama vastavad partei organid. On avaldatud arvamust, et sotsialism sobis varajase tööstusühiskonna tasemel olevatele mahajäänud maadele. Selle kinnituseks esitatakse mitmeid väidetavaid plusse: 1. Sund kollektiviseerimisega saavutati rahvastikuränne töö jõudu vajavatesse linnadesse. 2
1934 a sügisel tuleb riigikogu uuesti kokku, siis enam Päts riigikogu ei vaja. Kuna uus põhiseadus on formaalselt jõustunud, lõpetas Päts riigikogu istungi, enam ta neid kokku ei kutsu. · Hakkas vaikiv ajastu 1934 poliitilisi organisatsioone pole, erakondi pole, nad on keelustatud. Ühtegi poliitilist väljundit ei ole. See näitas, kui nõrk on tegelikult demokraatia ja nii lihtne on rahvast lollitada. · Loodi Isamaaliit asendas erakondi riigipartei. Nii valitses Päts Eestit umbes 2 aastat. 1936 otsustas Päts korraldada rahvahääletuse, pani küsmuse: Kas rahvas tahab uut põhiseadust? Kus on tugev president. Rahvas toetas Pätsi algatust, samas ei teata, kui vabad need valimised olid. Teatud skeptilisus on tervitatav. Kas rahvas tahab, et kutsutaks kokku rahvuskogu, kes tuleb ja võtab vastu põhiseaduse? Kehtisid veel sätted, et põhiseadust sai muuta vaid rahvahääletus. · 1936 koostati põhiseadus.
annaabi.ee 
