emotsionaalseks. Näidendi lavastanud Rudolf Allabert on minu meelest väga täpselt ära tabanud tolle aja heliloojate ja üleüldse kultuuriinimeste olukorda. Stalin valitses ju karmi käega ning midagi nö riigivastast ja mäsleva harmooniaga pala ei tohtinud heliloojad kirjutada. Samuti on hästi jäljendatud seda Stalini tallalakkumist, mida tema valitsusajal rohkelt oli, et ikka suurele liidrile meeldida. Oli ka aru saada heliloojate kartusest mitte vastu vaielda kõrgematele riigimeestele teoste kirjutamise osas. Ei pidanud ma pettuma ka näitlejate töös. Kõige enam meeldis mulle Tõnu Kargu mängitud Jossif Stalin. Tõnu Kark on mulle näitlejana alati meeldinud ning ka seekord jättis ta mulle positiivse mulje. Eriti meeldis mulle tema rollis lihtsus, rahulikkus ja viisakus, kuid siiski oli aru saada diktaatori olemusest ehk kui oli vaja, tõstis hääletooni ja tegi enda seisukoha teistele selgeks. Ta ei pingutanud üle ega jäänud ka midagi puudu.
· Rahvakoosolek o kogunes iga 10 päeva tagant o Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , sh 10 strateeegi o Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku · õukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati liisu heitmise teel eelnevalt valitud kandidaatide hulgast · Erandiks olid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike poolt ühiselt · Riigimeestele maksti riigikassast ka väikest palka o See tagas selle, et ka vaesemad said osaleda valitsemises · Ateenas valitses otsene, vahendamata demokraatia st rahvas ei valinud esindajaid riiki juhtima, vaid tegelesid sellega ise · Kuigi kehtis demokraatlik kord, ei olnud aristorkaadid poliitikast tõrjutud · Nendel oli piisavalt aega, raha ja oskusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda
seas. On võetud ette 4 kaevamisi, mille tulemusena on leitud hauast suuri küljeluid. Tegelikult oli seal ilmselt tegemist keskmisest rauaajast pärit vadjalaste kääbastega, mis praeguseks on paraku kergeusklike kullahimuliste poolt ära rikutud. Tänapäeval tähistab seda kohta mälestuskivi kirjaga "Kalevipoja kalm" ja tahvel, millel sisalduv info viitab riigimeestele teada oleva Kalevipoja oletatavale eluajale... ,,Kalevipoeg kündmas" Kuju asub Tallinn-Tartu maantee ääres Sõpruse Pargis, Põltsamaal. Kalevipoeg on kolm meetrit kõrge, koos hobuse ja adraga on skulptuur üksteist meetrit pikk. Vabadussõja monument Vabadussõja monument kujutab endast heledast graniidist madalal jätkulisel alusel asetseval tahukakujulisel postamendil seisvat Kalevipoja pronkskuju. Kalevipoeg seisab pilk itta suunatud,
kasutatakse seda registratuurina pulmadeks ning peetakse koosolekuid 2) Glyptothek muuseum, mis sisaldab Kreeka arhitektuuri ning skulptuure. Muuseum ise on ka klassitsistliku stiiliga ehitatud 3) Bleinheimi palee Arhitektiks Sir John Vanbrugh, väga palju sarnaseid jooni Kreeka ehitistega, suured toad, kõrged aiad jne. Oli kingituseks John Churchillile Religioon, kultuur ning poliitika 1) Ehitati Leedsi-s asuvatele äri ning riigimeestele, seos poliitikaga on suur, seal peeti läbirääkimisi omavahel ning tähtsaid koosolekuid. 2) Glyptothek'il on suur tähtsus, sealt käivad inimesed üle maailma imetlemas vanu Kreeka stiile, religiooni ning poliitikaga väga seost ei ole 3) Ehitati hertsog John Churchilli auks, seos poliitikaga seisneb selles, et selle maja uhkus viis poliitilise võitluseni. Arhitekt kaotas oma reputatsiooni ning hertsog tõugati võimult. Winston Churchilli esivanemate elukoht. Pildid
Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: -Alahinnati ohtu. Suurriikide valitsused ei uskunus maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Paljudele riigimeestele tundus, et Euroopas võivad puhkeda vaid piirkondlikud sõjalised konfliktid ning et sellised lokaalsed sõjas kestavad lühikest aega ega kujune eriti laastavateks. -Sõda romantiseeriti. 20.sajandi alguses oli veel kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus kogu Euroopa lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid. - Rahvusvaheliste kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. Maailmas polnud 1914
Olemas ainult ÜKS asi (mõistus, kõiksus, aboluut, Jumal selle komponendid). Maailma ajaloos pole üksikisikul mitte mingisugust rolli, vaid maailma ajalugu juhib Maailma Vaim e absoluut. Kõik inimesed, isegi need, kes on tähtsad ajaloolised isiksused, on lihtsalt Maailma Vaimu tööriistad. Paljud need isiksused on isiksuseomaduste poolest vääritud tõprad. Nagu Rooma jumalad on väge, aga pole eetilised. Ajaloo vaimul pole vahet, mis on isiksuseomadused. Riigimeestele meeldib, sest võtab vastutusest vabaks, ajalugu tahab nii. Raske mõista Maailma Vaimu eesmärki, sest tahaks muuta maailma paremaks paigaks, aga mida see tähendab? Hegel usub, et maailma ajalugu on arenemine progressi suunas. Eludega ei tahaks me tagasi pöörduda ajaloos. Oluline idee: ebakõlad/vastuolud viivad edasi. Kriis on oluline eeltingimus jõudmaks järgmisele arengutasemele. Õnneperioodid ajaloos on tühjad lehed, sest puuduvad vastuolud, arengut ei toimu. Sõdadel on maailma
seotud probleeme. Sokrates Kreeka filosoof, kelle peamine õpetus oli voorusest ja selle mõistmisest. Hippokrate Kreeka arst. Teda seostatakse Hippokratese vandega, kus on loetletud arsti s kutse-eetika peamised nõuded. Xenophon Kreeka ajaloolane.Kirjutas palju Sokratesest, tänu millele me S-ist üldse teame. Isokrates Ateena oraator, kes esindas poliitilist retoorikat. Koolitas ajaloolasi, kirjutas väga-väga häid kõnesid riigimeestele Platon Antidemokraatlik Ateena aristokraat. Lähtekohaks oli Sokratese eetika (voorused). Et jõuda vooruseni, peab mõistma ideid. Aristoteles Platoni kuulsaim õpilane. Kirjutas praktiliselt kõigest. Võttis kokku Kreeka filosoofia ja teaduse. 18) Hellenismiajajärk Aleksander Makedoonia kuningas. Aristotelese kasvandik. Peetakse üheks parimaks Suur väejuhiks üldse.
Hörschelmann pidas humoristliku kõne, kus ta kiitis Jannsenit tema suure osa eest eestlaste laulupeo ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning lõpetas sellega, et laskis hüüda ,,elagu" meie ,, laulupeo isale". (Palamets,Hillar 1994:17) Õhtuks kogunes enam kui tuhat inimest Vanemuise seltsi aeda suurele õhtusöögile, mida pakuti vihmasajus, kuid see ei mõjutanud mitte kuidagi peorahvast. Ette oli valmistatud palju lauakõnesid ning tooste tähtsamate tegelaste auks. Keisritele ja riigimeestele saadeti laulupiduliste poolt 11 telegrammid. Peo kord oli väga hea ja politsei imestas, et hiljem polnud Tartu tänaval ühtegi purjus inimest (Palamets,Hillar 1994:18). Ka teine pidupäev oli korda läinud ning nüüd oli antud nii ilmalik kui ja vaimulik kontsert. Jäänud oli veel ainult üks päev. Lauljad olid siiamaani väga tublid olnud. Vaatamata sellele, et ilm oleks peaaegu peo ära rikkunud, oli osalejatel siiski tahtmine kontsert anda ja pooleliolev lõpuni viia. 1.5.1
heaolu ning et jumalate tahe jääb inimese piiratud mõistusele sageli tabamatuks. Nõnda võib Sophoklese „Kuningas Oidipust“ pidada saatusetragöödiaks – tehku inimene, mis tahes, oma saatusest ei pääse ta ikkagi. Komöödiad ehk lõbusa sisuga näitemängud ammutasid ainest igapäevasest poliitikaelust. Näitlejad kandsid sageli tuntud riigimehi kujutavaid maske ja heitsid poliitikute üle vägagi robustset nalja. Pilati ka kõige populaarsemaid poliitikuid. Riigimeestele lisaks võis komöödiates naerda ka jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu. Dionüüsiad Pidustuste esimesel päeval toodi jumala kuju teplist Ateenasse ja seati püsti Dionysose teatris. Järgnevad
annaabi.ee 
