Funktsioonid: võimu objekt, luua ja määrata avalikku võimu, mis vastutab tema eest(riigivõimu subjekt). Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos. Kodakondsuse saamise viisid: · Sünniga · Naturalisatsiooniga ehk juurdumisega - tingimused määrab iga riik ise: paiksustsensus, riigikeele tundmine, isiklik sooviavaldus, ustavusvanne Bipatriitsus - topetkodakondsus Apatriit kodakondsuseta isik Lisaks iseloomustavad riiki veel riigilaenud ja maksud, riiklik sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jms. 2.1.2. RIIGI FUNKTSIOONID. RIIGIORGAN. RIIGIORGANITE LIIGID. Lk 22-26 Riigi funktsioon riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitlise iseloomustuse.
71. Fikseeritud vahetuskurss – ehk püsikursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on jäigalt seotud mõne teise välisvaluuta või valuutakorviga. 72. Vahetuskurss – on ühe valuuta hind, väljendatuna teises valuutas 73. Finantskonto- Kapitali- ja finantskonto - see osabilanss kirjeldab erineva tähtajaga aktivatega (näiteks kohalikesse ettevõtetesse tehtud pikema perioodi investeeringuid) ja mitmesuguste majandusüksuste laenamisega (näiteks riigilaenud ja omavalitsuste laenud) kaasnevaid finantsvoogusid. Sellel kontol tuuakse välja otseinvesteeringute netobilanss, portfelliinvesteeringute ja teiste investeeringutega seotud tehingud 74. Riigi puhul deebet/kreedit - Riigi maksebilansi koostab keskpank. Maksebilansi koostamisel kasutatakse kahekordset raamatupidamist, st kõik tehingud kirjendatakse deebeti ja kreeditina. Antud riigi seisukohalt kajastuvad deebetis tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood
Eesti kroon seoti tema käibelelaskmisel jäigalt DEMiga ja alates 01.01.1999. aastast euroga (1EUR = 15,6466 EEK). Fikseeritud vahetuskurss aitab vähendada vahetusriski. 72. Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna teises valuutas 73. Finantskonto- Kapitali- ja finantskonto - see osabilanss kirjeldab erineva tähtajaga aktivatega (näiteks kohalikesse ettevõtetesse tehtud pikema perioodi investeeringuid) ja mitmesuguste majandusüksuste laenamisega (näiteks riigilaenud ja omavalitsuste laenud) kaasnevaid finantsvoogusid. Sellel kontol tuuakse välja otseinvesteeringute netobilanss, portfelliinvesteeringute ja teiste investeeringutega seotud tehingud. 74. Riigi puhul deebet/kreedit - Riigi maksebilansi koostab keskpank. Maksebilansi koostamisel kasutatakse kahekordset raamatupidamist, st kõik tehingud kirjendatakse deebeti ja kreeditina. Antud riigi seisukohalt kajastuvad deebetis tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja ning
Vastavalt põhiseadusele ei tohi ühtki Eesti kodanikku Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast Erakondadesse võivad kuuluda ainult kodanikud Töötamine ametikohtadel riigiasutustes ja KOV-des eeldab kodakondsust Presidendiks võib saada vaid sünnijärgne kodanik Riikkondsus – üldmõiste, mis ühendab kodanikuks ja alamaks olemist (monarhias pole kodanikud, on monarhi alamad). Riigi tunnustena on käsitletud ka teisi, nt riigilaenud ja –maksud, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jms. Need tunnused, mille olemasolu riikidel ei saa eitada, ei ole aga esmase tähendusega ega riigi jaoks määravad. 2. Võimude lahususe printsiip [https://www.eesti.ee/est/mis_on_oiguse_printsiibid/] Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus personaalne võimude lahusus Traditsioonilise võimude lahususe all mõistetakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust
jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Üldjuhul omandatakse kodakondsus sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras (tingimused: paiksustsensus, kodakondsuse taotlemise vabatahtlikkus, ustavusvanne riigile). Riikkondsus – kasutatakse riikides, kus on monarhia. Monarhil pole kodanikke, vaid on alamad. Riigi lisatunnused: riigilaenud ja maksud, riigi sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jne. Riigiorganite tunnused (riigiaparaat). Riik ei saa ise tegutseda – otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimesed. Riik on juriidiline isik, kes tegutseb oma organite süsteemi (riigiaparaadi) kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (nt president) või kollegiaalsed (nt parlament, valitsus, jne). Riigiorganite liigid moodustamisviisi alusel: 1. Valitavad a
Rahvas üldjuhul jaguneb kodanikud ja kodakondsuseta isikud. Apatriidid? Kodakondsus on riigi isiku vaheline püsiv poliitiline seos, mille alusel laieneb talle täielik riigi juriiridile spetsifikatsioon. Ta kasutab riigis oma õigusi ja kohustusi. Üldjuhul saadakse kodakondsus sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Riikkondsust kasutakse nendes riikides, kus on monarhia. Monarhil ei ole kodanikke vaid on alamad ja seetõttu kasutatakse riikkondsus. Lisatunnustena riigil veel riigilaenud ja maksud, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne, kuid põhilised tunnused on kolm. Riigiorganite tunnused(riigiapraat) Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimised. Riik on juriidiline isik ja juuridile isik tegutseb oma organite kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (N: president) või kollegiaalsed) (parlament, valitsus jne). Riigiorganite liigitusi on mitu näiteks moodustamisviisi järgi esiteks
ainut siis, kui nad on selleks sunnitud. Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotatakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks. See korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust koosseisust, samuti riigi ees seisvatest konkreetsetest ülesannetest. Eesti territoorium on jaotatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Riigi tunnustena käsitletakse ka: riigilaenud ja -maksud, riigi sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jne. 5. Riigi mõiste Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil toestab suveräänset võimu, on relvastatud, jagamatu ja ülimuslik. Riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikus käitumisreeglites. Suveräänsus – jagamatu ja ülimuslik. Jagamatus – riigi sees on riigivõim ainuke võimuorganisatsioonist Ülimuslikkus – väljastpoolt ei saa teha ettekirjutusi
iseloomuga makse toimingu või dokumendi pealt (neid ei loeta tavapärasteks maksudeks, seetõttu kasutataksegi üldistavat terminit makse ning konkreetse makse nimetust lõiv, tempelmaks). Riigitulude muudeks siseallikateks võivad olla veel tulud riigivaradest (rent), intressid hoiustelt, aga samuti siselaenud (saadakse vastavate obligatsioonide müügist, mis hiljem kustutatakse, st ostetakse tagasi). Riigitulu levinuim välisallikas on riigilaenud (välislaenud). Tegemist on riikliku krediidisuhtega; riikliku krediidi õigussuhte sisuks on olustik, kus õigussuhte üheks pooleks (vastavalt kas võlgnikuna või võlausaldajana) on avalik-õiguslik isik - riik (võib olla ka omavalitsusüksus samuti avalik-õigusliku isikuna). Välislaenu võidakse võtta kas teistelt riikidelt, rahvusvahelistelt rahandusorganisatsioonidelt (pankadelt) või kommertspankadelt.
annaabi.ee 
