Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"riigikohtulahend" - 9 õppematerjali

MAKSUINTRESSIDEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL
32
docx

MAKSUINTRESSIDEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL

1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS..........................6 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS................................7 2. INTRESSI MÄÄR..............................................................................8 3. INTRESSI ARVESTAMISE AEGUMINE................................................9 4. INTRESSI MITTEARVESTAMINE......................................................11 5. NÄITED KOHTULAHENDITEST.......................................................13 5.1 RIIGIKOHTULAHEND NR 3-3-1-45-10.......................................13 5.2 RIIGIKOHTULAHEND NR 3-3-1-48-10.......................................14 KOKKUVÕTE......................................................................................16 SISSEJUHATUS Antud referaadis käsitleme maksuintressiga seonduvaid probleeme kohtulahendite näitel. Referaat koosneb sissejuhatusest, intressi mõiste ja intressi määra mõistete lahti seletamisest

Õigus → Õigus
9 allalaadimist
Tsiviilõiguse üldosa
37
odt

Tsiviilõiguse üldosa

Üld- ja erisätte tõlgendamine ­ üldsäte on üldine, erisäte (kindlate asjade kohta) on täpsem tõlgendamine; vajalik siis, kui kaks normi räägivad sama asja. Kui on kaks sama olukorda, siis kohandatakse erisätet. Par 10 sätestas isikuid, par 7 sätestas alla 7 aastase tehinguid ­ erisäte. Erinorm on kitsam. Analoogia, tuleb kõne alla siis, kui ei ole sätet, mida tõlgendada. Kohandatakse õiguse üldist mõtet. Riigi puhul kohandatakse välisriikide õigust. ! Riigikohtulahend Abstraktsiooni printsiip ­ kohustav ja käsutustehingu pinguslik ääristamine tuleb eristada võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku tehingut , kui me ei hoia neid lahus. Paragrahv 6, lg 3 ja 4. Ühe tehingu kehtivus, ei mõjuta teise tehingu kehtivust. Kui keegi saab pärandi, läheb omandiõigus uuele omanikule üle. Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing puudutab asjaõigust, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
50 allalaadimist
Karistusõiguse konspekt
40
pdf

Karistusõiguse konspekt

Katkendlik põhjuslikkus- A paneb B-le tassi sisse mürki. C tuleb ja tapab A püssiga maha ning B sureb. Järelikult A põhjuslik seos on katkenud, kuna C tappis ta ennem ära kui A jõudis kohvi juua. A vastutab katse eest ja C tapmise eest. Alternatiivne põhjuslikkus - pommid auto all Kumulatiivne põhjuslikkus – mürgi panek kohvi tassi, kus ekspertiis tuvastab, et eraldi poleks mürgi panek inimest tapnud, aga koos tappis. Seaduspärasus tingituse Riigikohtulahend nr 3-1-1-80-02. Vt ka Priit Pikamäe artikkel. Adekvaatsuse teooria - Vaata Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-68-12. Iga kõrvaldamata kahtlus tuleb tunnistada süüdistatava kasuks. Subjektiivne – Ettevaatamatust saab hinnata ainult läbi subjektiivsuse. 1. Kavatsetus – kõige rangeb tahtluse viis, mis määratakse läbi tahtelise elemendi. Voluntatiivne element ei mängi praktiliselt mingit rolli. On alati seotud põhitagajärjega.

Õigus → Karistusõigus
253 allalaadimist
Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt
33
docx

Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt

teleoloogiline- objektiivne- normi mõttekohane tõlgendamine(nt tapmine) süstemaatiline-tõlgendamine normi asukoha v süsteemi järgi (nt füüsiliste isikute par.) ajalooline-ajaloolise seadusandja tahtest lähtuv !! üld ja erisätte tõlgendamismeetod - vajalik siis kui kaks normi räägivad sama asja kui meil on kaks sama olukorda, siis rakendame erisätet. Par.4 !Analoogia Tuleb kasutusele siis, kui ei olegi sätet, mida tõlgendada. Siis kohandatakse õiguse üldist sätet. RIIGIKOHTULAHEND OLEMAS!! Abstraktsiooniprintsiip Par 6. lõige 3 ja 4 - eristatakse võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku tehingut Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga.. : 1.KÄSUTUSTEHING, reguleerib omandi üleminekut 2.KOHUSTAV TEHING, reguleerib muid tingimusi, nt hinda, kvaliteeti,tähtaega jms Ühe tehingu kehtivus, ei mõjuta teise tehingu kehtivust. KÄSUTAMINE on asja õigusliku kuuluvuse üle otsustamine - kasutamine omandiõigus elemendid ( Rooma eraõiguse õpikust)

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
448 allalaadimist
Riigiõigus
41
docx

Riigiõigus

tegelikkus ei lähe kokku, see on ilmselge. Nt 111 ütleb et meil on kroon, aga on euro ­ lahknevus. Eesti kuulumisel Eli võidakse delegeerida .. on reegel ja erand, me rakendame erandi, kroon jääb igaks juhuks sisse. Igasugused lahendused on juriidiliselt võimalikud. Riigikohtu ülesanne ongi lahendus leida, mitte öelda et ta pole piisavalt pädev. Tuleks mõelda .. kasvõi Saksa Solange eeskujul. · Viimane riigikohtulahend ­ 12.07.2012 · ESM ­ Euroopa stabiilsus mehanism ­ PiIGS riigid Portugal Iirimaa, Itaalia, Kreeka Hispaania. Nüüd on Küpros juurde tulnud. Selleks ,et need riigid vajasid laenu, majanduskasv kukkus ära, tuli majanduslangus. Riigi eelarve maht on 17 miljardit, nende võlg 200 miljardit. Nad on kordades EL toetust saanud. Hädasolijat tuleb aidata ­ EL solidaarsus. Saame euroraha, turvalisust, välispoliitilist toetust, oleme ühe suure euroopa liige.

Õigus → Riigiõigus
100 allalaadimist
Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt
70
docx

Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt

Kadunud isiku varale saab taodelda hooldust. Hooldaja-abistaja, pole seaduslik. Surnuks tunnistamise puhul on tähtajad. Mis saab siis, kui abikaasa on abiellunud? §19. Kohus võib teadmata isiku surnuks tunnistada pärast 5. Aastat. Kui on õnnetusjuhtub 6 kuud, kui sõjategevus siis 2.aastat. Pikem tähtaeg sõjategevuses, sest võib vangi langeda, kadunuks jääda.  Kui kohus on surnuks tunnistanud, siis isik peab pöörduma kohtu poole ja ütlema, et ta on elus. RIIGIKOHTULAHEND! JURIIDILISED ISIKUD §24 . Juriidiline isik on seaduse lausel loodud õigussubjekt. TEOORIAD: Diktsiooniteooria-juriidilist isikut ei ole olemas, me kujutame ette, et ta on olemas. Julge teooria. Kas Tallinna Ülikool on olemas? Näiline isik, pole olemas. Me kujutame ette, et on TLÜ, aga pole. Olemas on ainult inimesed. Sihtvara teooria- juriidiline isik on eesmärgistatud vara Organiline teooria- juriidilist isikut eristab füüsilistest isikutest huvid. NT:Aktsionäridel on

Õigus → Õigus ja eetika
37 allalaadimist
Riigiõigus
118
docx

Riigiõigus

põhiõigusi. 1. piirata saab kõikidel eesmärkidel 2. piirata võib ainult mõne põhiõiguse või muu põhiõiguslikku järku kuuluva õigusväärtuse kaitseks. Legitiimne on ainult piirata see, mis tuleneb põhiseadusest endast põhiõiguse või mõni muu põhiseaduslikku järku kuuluv õigus. Proportsionaalsuse põhimõte § 11 lause 2 (siin vajalikkus laiemas tähedus ehk vajalikkus demokraatlikus ühiskonnas) vt. Riigikohtulahend 3-4-1-6-09 p 21 !! 1) Sobivus – kui soodustab eesmärgi saavutamist, kaitseala mõttetud riived; ebasobiv on abinõu, kui ta ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist Eesmärk vältida seadusandjal mõttetu seaduseelnõu koostamist vms 2) Vajalikkus kitsamas tähenduses – abinõu on vajalik kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga. Arvestada tuleb ka seda kuivõrd koormavad abinõud kolmandaid isikuid samuti erinevusi riigi kulutustes

Õigus → Riigiõigus
47 allalaadimist
Tsiviilõiguse üldosa
48
docx

Tsiviilõiguse üldosa

(2) Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. ) Tava võib olla siis kahe lepingupoole vahel välja kujunenud tava või ka nt abstraktsemalt äride vahel väljakujunenud tava. See, et see tavale tugineja saab tagatud riigi kaitse. Tava on ainult erandjuhtudel! Siis kui seaduses ja lepingus pole kirjas muud moodi. Kohtupraktika ­ ei ole õiguse allikas, kuna ta ei sisalda uusi käitumisreegleid, ta ei loo midagi uut. Riigikohtulahend ei ole kohustuslik teistele blablabladele . Meil ei ole pretsedendiõigus!. 1.6Tsiviilõiuse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.6.1 Tsiviilõiguse kehtivus Saab rääkida: territoriaalne kehtimine ­ tsiviilõigus (eesti oma) kehtib kogu riigis. Vaid need tsiviilõiguse normid, mis peaksid sisalduma KOV üldaktides (volikogu määrustes), need siis kehtivad vastava KOVi territooriumil (aga nende osakaal on v väike).

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
542 allalaadimist
TSIVIILÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS
102
docx

TSIVIILÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS

(2) Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. ) Tava võib olla siis kahe lepingupoole vahel välja kujunenud tava või ka nt abstraktsemalt äride vahel väljakujunenud tava. See, et see tavale tugineja saab tagatud riigi kaitse. Tava on ainult erandjuhtudel! Siis kui seaduses ja lepingus pole kirjas muud moodi. Kohtupraktika – ei ole õiguse allikas, kuna ta ei sisalda uusi käitumisreegleid, ta ei loo midagi uut. Riigikohtulahend ei ole kohustuslik teistele blablabladele . Meil ei ole pretsedendiõigus!. 1.6 Tsiviilõiuse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.6.1 Tsiviilõiguse kehtivus Saab rääkida: territoriaalne kehtimine – tsiviilõigus (eesti oma) kehtib kogu riigis. Vaid need tsiviilõiguse normid, mis peaksid sisalduma KOV üldaktides (volikogu määrustes), need siis kehtivad vastava KOVi territooriumil (aga nende osakaal on v väike).

Õigus → Tsiviilõigus
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun