Pealinn - Helsingi (alates 1812. aastast) Rahvaarv- umbes 5,4 miljonit Soome pindala on 338 430,53 km² Rahaühikuks euro Riigikeelteks on soome keel ja rootsi keel. Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Enamik soomlasi kuulub Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse ja Soome Õigeusu Kirikusse. Need on ka Soome riigikirikud. Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised. AUSUS. Tähtis on lubadustest ja kokkulepetest kinni pidada. Ebaausus on soomlase jaoks kõige suurem pahe. TÖÖTAMINE ja USINUS. Soomes on tavapärane, et naised käivad tööl, ka siis, kui neil on lapsed. Mees ja naine mõlemad vastutavad laste ja kodutööde eest. TÄPSUS. Kui sul on kokkusaamine, siis on väga tähtis saabuda kohale kokkulepitud ajal ning ärikohtumisi
• Loomad: Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki (suurtest imetajatest näiteks pruunkaru, hallhunt ja põder), ligi 250 linnuliiki (tuntumad näiteks rahvuslind laululuik,metsis ja kassikakk), üle 70 kalaliigi (mageveekaladest nt haug ja ahven). 6 3.Rahvastiku iseärasused USK Enamik soomlasi (76,4%) kuulub Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse, 1,1% Soome Õigeusu Kirikusse. Need on ka Soome riigikirikud. Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised. TOIT Soome toidukultuur on saanud tugevaid mõjutusi naabritelt rootlastelt ja idaosa ka Venemaalt. Klimaatiliste tingimuste tõttu on soome toit lihtne, energiarikas. Hinnati seda, mida sai säilitada talveajaks. Maitseaineid on kasutatud tagasihoidlikult. Toidu hankimine polnud lihtne, seega ka üldiselt Põhjamaade toidukultuuris pole kombeks toitu taldrikule alles jätta.
Tsesaropapism alates Constantinosest (hilisantiik) • III - kirik peab end riigi ühendavaks vaimulikuks võimuks, paavst määrab maailmavaadet ja poliitikat (kõrgkeskaeg) • IV - kirik kui vaimulik võim vastandab end ilmalikule, päästab hingi, kuid ei oma otsest võimuambitsiooni (reformatsioon) • V . Riik ühendab kõiki kodanikke, pole eriõigusi • A) cuius regio, eius religio – riigikirikud • B) religioon eraasi, riik lahutatakse kirikust (valgustus, Pr. Rev.) • VI - Riik on totalitaarne ühest maailmavaatest juhitud ühendus, seaduste ja propaganda abil püütakse kaotada religioosne ja ideoloogiline autonoomia (natsionaalsotsialism ja stalinism) • VII - Riik mõistab end kui demokraatlik õigusriik, kus erinevad religioonid on seaduste raames kaitstud. Kirik määratleb end kui usuühendus 20
Tsesaropapism alates Constantinosest (hilisantiik) III - kirik peab end riigi ühendavaks vaimulikuks võimuks, paavst määrab maailmavaadet ja poliitikat (kõrgkeskaeg) IV - kirik kui vaimulik võim vastandab end ilmalikule, päästab hingi, kuid ei oma otsest võimuambitsiooni (reformatsioon) V . Riik ühendab kõiki kodanikke, pole eriõigusi a. A) cuius regio, eius religio – riigikirikud b. B) religioon eraasi, riik lahutatakse kirikust (valgustus, Pr. Rev.) VI - Riik on totalitaarne ühest maailmavaatest juhitud ühendus, seaduste ja propaganda abil püütakse kaotada religioosne ja ideoloogiline autonoomia (natsionaalsotsialism ja stalinism) VII - Riik mõistab end kui demokraatlik õigusriik, kus erinevad religioonid on seaduste raames kaitstud. Kirik määratleb end kui usuühendus Kristlik kirik kui riigikirik - 3.saj
Euroopa; Õigeusklik Balkan- ja Ida-Euroopa. Ratsionaalse valiku teoora. 7. Materiaalne Pühamu Tempel 8 Altar Rõivas Mask Ikoon Kirik Puujumal Fetis 8. Poliitiline riigiusund; preesterkuningad jne. Riik ja religioon: Mõnel pool on riigikirikud (Inglise kirik, Taani kirik jt), kirik kui riigi institutsioon. Kirikuriik (Vatikan, dalai-laama & Tiibet) Riigi ja kiriku lahutatus: revolutsioonid Prantsusmaal, Ameerikas 18.sajandi lõpul. Religioon ja väärtused: kultuurisõjad. Rahvuslus ja religioon: identiteet. Religioossed erakonnas ja liikumised: kristlikud erakonnad, Muslimi Vennaskond jne Sisepoliitika ja välispoliitika: inimõigused ja usuvabadus; religioon ja turvalisuspoliitika.
17saj absoluutse monarhia musterriik on Prantsusmaa, mis on eeskuju peaaegu kogu Mandri-Euroopa jaoks. Absoluutse monarhia oluliseks erandiks on Inglismaa (teatud perioodil ka Holland ja Rootsi), kus parlament ja seadused piiravad valitseja võimu. Uusajal võimukad kuningad allutavad endale aadli (vabastati maksukohustusest ja peeti üleval, ainsaks tähtsamaks kohustuseks jäi sõjaväe kohustus, bürokraatiaga tegelesid alamaadlid) ja mõnel pool ka kohaliku kiriku (protestantlikud riigikirikud, Prantsusmaa kirik) 13 Talupoegade elu: 1) Lääne-Euroopas likvideerub hiliskeskajal ja varauusajal talupoegade pärisorjus (Prantsusmaal ja Inglismaal, ka läänepoolses Lõuna-Euroopas) 2) Ida-Euroopas (eelkõige Venemaal, seal oli pärisorjuse tipp 18saj) areneb alles uusajal ränk sunnismaisus, mis likvideeriti alles 19saj.
- Reformatsioon omandab poliitilise mõõtme ja muutub südametunnistuse asjast valitsejate võimuvõitluse vahendiks ... talurahva mässud al. 1524-25 - Luther toetas vürstide võimu: Vürstidel ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate usuelu (rahva ,,kannatlik kuulekus ülemkihile") ; kirik: sõna/ ilmalik valitsus: mõõk Garanteeris Luteri kiriku edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias: Uued evangeelsed Luteri riigikirikud (Rootsis ja Taanis, 1520ndatel) - Luteri konfessiooni levitajad Saksamaal: territotiaal vürstid ja linnakodanlus (riigilinnad) Luteri kirikute alusdokument (kuni tänaseni): 1530 Augsburgi riigipäeval usutunnistus (confessio augustana), mille pani kirja Lutheri töökaaslane Philipp Melanchton ... Karl V ei kiida heaks. Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustasid enda kaitseks: 1531 Schmalkadeni liidu , kes otsis tuge Saksa keisri ja paavsti vastu Prantsusmaalt, kes oli
annaabi.ee 
