SISUKORD: Ettevõtlusvormid........................................................lk3 FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE)........................lk4 VABAKUTSELINE LOOVISIK................................................lk5 OSAÜHING (OÜ).........................................................................lk6 MIS ON MITTETULUNDUSÜHING (MTÜ)?.........................lk7 VABA ÜHISKONNA ETTEVÕTLUSVORMID............lk8 RIIGIKESKSED ETTEVÕTLUSVORMID...................lk9 NEUTRAALSED ETTEVÕTLUSVORMID..................lk10 ETTEVÕTLUSVORMIDE TASAKAAL.......................lk11 KASUTATUD MATERJAL............................................lk12 2 Ettevõtlusvormid Eesti Vabariigis on võiamlik luua mitmeid erinevaid ettevõtlusvorme, alljärgnevalt on välja toodud enimlevinud ettevõtlusvormid. 1) FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE) 2) VABAKUTSELINE LOOVISIK
Riik -> ühiskond -> inimene Diktaatorlikud riigid Autortaarsed ( nt itaalia 1922-1943) Totalitaarsed riigid Totalitaarse riigi tunnsed: (räigeld sekkutakse inimese eraellu) Püütakse suunata nende vaateid ja tõekspidamisi Jälitatakse neid Inimestele antav info on puudulik ja sageli ebaobejektiivne Ei tohi relvi omada Majanduses ei tohi eraalgatust olla Üheparteisüsteem Demokraatlik riik Riigi jaotuvad põhimõtteliselt: Diktaatorlikud riigi: Autoritaarsed Totalitaarsed, ehk riigikesksed Riik ->Ühiskond -> inimene Inimõigustega ei arvestata. Põhiseaduslikud riigid: Parlamentaalsed Presindentaalsed Inimkesksed riigid, Inimene -> Ühiskond -> Riik Suhte inimene -> Riik põhilised konstitueeritud vormid on: Kodakondsus Maksud (maksukohustus) ja nende eest kaudselt avalike teenuste saamine (riigi fuksioonide realiseerimine) näiteks: välis- ja sisejulgeolek, tagatud avalik kord jne. Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamist. Valmisõiguse kaudu
surve sfäär) Soovid, ootused, nõuded Otsuste tegemine-väärtuste Otsuste erinevate sotsiaalsete suunamine vastuvõtmine gruppide, indiviidide poolt ühiskonna poolt Toetused Otsuste tüübid: Permanentne rahulolematus- Riigikesksed(üldine huvi) sotsiaalne konflikt: Ratsionaalsed(majanduslik osad grupid ei ole aspekt) rahul poliitiliste otsustega, kuna Inkrementaalsed (pisiparandused) neid otsused ei puudutanud.
mis on aset leidnud olenemata reegli olemasolust. Väärtustele orienteeritud teooriate kohaselt on rahv.-vah. õiguse roll järgida ühiskonnas eksisteerivaid väärtusi. Kriitika: puudub kokkulepe, mis need väärtused on. Õigusrealism: rahv.-vah. õiguse tähtsus ei seisne tema kehtivuses või õiguslikus olemuses, vaid selles, kuidas ta mõjutab rahv.-vah. suhteid. Mitte-riigikesksed teooriad heidavad kõrvale fundamentaalse idee rahv.-vah. õigussüsteemist, mis on loodud riikide poolt ja riikide jaoks (sest see on liiga kitsas määratlus) ning rõhutavad õiguse tähtsust üksikisikule ja kui vahendit õigluse saavutamiseks. Kriitika: kas selline käsitlemine oleks võimalik ilma riikide poolt loodud rahv.-vah. õiguse normideta? RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD Rahvusvahelise õiguse allikate liigitus ja hierarhia
tsirkulatsioon. Ning mida vähem gruppe üks või teine poliitiline otsus katab, seda suurem on üldine rahulolematus. Miks inimesed ,,Musta kasti" otsuseid aktsepteerivad traditsiooni kohaselt (läbi aegade on inimesed allunud kuningatele ja muudele võimukandjatele); mittekuuletumine toob kaasa sanktsioonid; usutakse mingisse ideoloogiasse ning inimesed loodavad saada kuuletumise eest materiaalset kasu. Eastoni ,,Musta kasti" otsused võivad olla: riigikesksed; ratsionaalsed; inkrementistlikud; bürokraatlikud ja/või organiseeritud protsess. Eastoni põhiidee: riik ja ühiskond on pidevas interaktsioonis. Easton määratleb poliitikat väärtuste jaotusena tähtsam poliitiline ülesanne on riigieelarve tegemine (maksutulude ümberjaotamine) ning otsuseid võidakse teha mingi klassi, rühma, eliidi huvides. Poliitiline süsteem on dünaamiline: · Pidevalt toimub ringlus
mis on aset leidnud olenemata reegli olemasolust. 7 2. Väärtustele orienteeritud teooriate kohaselt on rahv.-vah. õiguse roll järgida ühiskonnas eksisteerivaid väärtusi. Kriitika: puudub kokkulepe, mis need väärtused on. 3. Õigusrealism: rahv.-vah. õiguse tähtsus ei seisne tema kehtivuses või õiguslikus olemuses, vaid selles, kuidas ta mõjutab rahv.-vah. suhteid. 4. Mitte-riigikesksed teooriad heidavad kõrvale fundamentaalse idee rahv.-vah. õigussüsteemist, mis on loodud riikide poolt ja riikide jaoks (sest see on liiga kitsas määratlus) ning rõhutavad õiguse tähtsust üksikisikule ja kui vahendit õigluse saavutamiseks. Kriitika: kas selline käsitlemine oleks võimalik ilma riikide poolt loodud rahv.-vah. õiguse normideta? § 5. Rahvusvahelise õiguse süsteem Rahv.-vah. õiguse vanemad reguleerimisvaldkonnad on nt riikide staatus rahv
1. Piirkondlike omavalitsuste juhid on kaasatud poliitikavaldkondadesse 2. Kaasatus on võimaldanud nendel mobiliseeruda EL tasandil mitmel moel 3. Seega on saanud suhted võimalikuks, mis enne polnud (EL tasand & kohalik tasand) 4. Selline kaasatus annab võimalused loomiseks ja virgutuseks ühiskondade suhtes Teoreetikud aga ei nõustu sellega, et KOVi tasandil oleks nii suurt mõjuvõimu kui tahetakse näidata, eriti just ühtekuuluvuspoliitika vormimisel ning realiseerimisel. Riigikesksed (valitustevahelisuse pooldajad) usuvad, et riikidevaheline kontakt on napp. Neofunktsionaalne rahvusülene teooria väidab aga, et piirkondade mobilisatsioon seab konkurentsi riigivõimu ning ootab rahvusülesuse teotamist. Kui me vaatame Saksamaa ja UK näiteid, siis riigikeskne tõlgendus tundub vähem veenev. Näiteks Briti valitsuse ja Komisjoni lootma jäämine täiendavuse põhimõttele ja Thatcheri valitsuse anti-devolutionary
annaabi.ee 
