vaid filosoofid. Kuid Platoni ideaalriigi valitsemiskorras leidub ka erinevus Spartast. Nimelt kirjeldab filosoof, et valitseja peab omakasupüüdmatuse vältimiseks olema eraomandist ning perest prii, Spartas aga valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, mis annab aluse väita, et pereelu sealsete valitsejate seas toimis. Paljude sarnasuste kõrvalt võib Platoni täiusliku riigi kujutlusest leida mõtte, et filosoofideks, ning seega ka riigijuhtideks, ei pea olema tingimata mees, ka võimekad naised võivad selle positsiooni saavutada. Platon arvas, et ka naised peaksid saama hea kasvatuse ning harituse, Sparta elus sellist arengut siiski ei toimunud pere pea roll jäi siiski mehele ning ka poegi valmistati eelseisvaks õpinguajaks suurema pühendumusega ette. Võib öelda, et vaatamata erinevustele, on Platoni ideaalriigi ning Sparta riigikorralsuses palju ühist, mis annab meile aluse oletada, et just see riik oli filosoofi
mustlasi,NSVL ajal mitte.ÜHIST Ulatuslikud repressioonid,tapeti inimesi,majandus riigistati 17. Mis riikide sõjavägedes oli Eestlasi 2. maailmasõjas? Miks?SAksa-eestlased viidi vastuahtmist sinna Soome armee- eestlased läksid vaba tahtllikult sinna 18. Mis riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? nimeta 5 Itaalia,Jaapan,Soome,Ungari;Slovakkia 19. Mis olid NSVL liitlased II maailmasõjas?Inglismaa,USA 21. Kes olid liitlaste riigijuhtideks II ms ajal?Stalin;Ruusvelt;Churchill 22. Mis nime kandis Saksamaa Vene vastane sõjaplaan? kirjelda seda.Barbarossa Nord->leningrad Mitte->Moskva Süd->Kiiev 23. Mis olid murrangulised lahingud idarindel? Millal toimusid?Stalingradi lahing 1942 Kursti 1943 24. Mis rinnetel toimus veel sõjategevus II ms ajal? Kes seal sõdisid?Põhja Aafrikas -Inglismaa ja teiselt poolt Itaalia. Vaikne ookean USA ja Jaapan 25. Mis olid II ms põhjused
Tänu Ateena demokraatiale langetati otsused läbi rahvakoosolekute, milles osalesid kodanikud, kelleks olid vabad meessoost Atika põliselanikud. Ateena naisel ei olnud mingit sõnaõigust, samuti ei tohtinud nad kaasa rääkida perekonda hõlmavatel teemadel. Riietus oli naistel sarnane tänapäeva moslemi naistega, keha pidi olema varjatud. Spartas seevastu otsustas riigiasju rahvavähemus, spartiaadid, kelleks olid enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud. Spartas riigijuhtideks olid kaks kuningannat, vanemate nõukoguks oli geruusia ning valitsejate tegevust kontrollisid viis kõrgemat riigiametniku efoori. Ateenas oli aga riigi juhtijaks 500 liikmeline Bulee, kus juhi ametikoht vahetus iga päev. Seal koguneti aru pidama riigi tähtsamate asjade jaoks iganädalastel rahvakoosolekutel. Ateena ühiskond keskendus pigem ühiskondlikule heaolule. Tänu sellele Ateena riigi poisid saadeti kooli 7-aastaselt, kus neid õpetati lugema ja kirjutama, lisaks õpiti ka
teine seda hinges mõtestama ja soovima. Samas on igaüks võimeline ka ennast iseseisvalt harima, kui vaid hing tahab seda. Õpetlase ülesanne oleks juhtida õpilast nii, et areng oleks kiire ja tulemuslik. · Õiglaselt riiki juhtides peab juhil olema eesmärgid, mille poole on kõik teod suunatud. Juht ei tohi olla oamakasupüüdlik eneseimetleja, vaid peab tegutsema riigi tervikliku heaolu nimel. · Parimateks riigijuhtideks sobiksid filosoofid, kuna nad põlgavad riigiameteid kõige rohkem. See tähendab, et puuduks rivaalitsemine ja võimuihaldus. Pealegi teavad filosoofid igas valdkonnas teistest enam ning nende juhitud riik oleks rikas hüvelisest ja targast elust. P I D U S Ö Ö K (199c 212a) Platon Põhiidee: Armastus on ihaldus-igatsus, millegi järgi, millest puudust tuntakse. Läbi
Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada. Tihti oli see ruum vilets, sest õpetajal ei jätkunud parema ruumi rentimise jaoks raha. Algkool kestis 5 aastat. Poisid pidid käima kolmes kooliastmes, et saada riigijuhtideks. Grammatiku koolis tegeleti grammatikaga. Õpetajateks olid grammatnikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt olin nad kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut. Grammatiku koolis õpiti üks või kaks aastat ja sealt lahkuti 13-14-aastaselt.
lõpetamiseks briti taganesid oma nõudest saartele vastutasuks Saksamaa taganemisele teistelt aladelt; ka USA taandus kuni 1926.aastani, mil USA võim sai formaalselt heaks kiidetud ja Ida-Samoa anti mereväe käsutusse. Lääne-Samoa okupeeriti 1914.a. Uus-Meremaa poolt. 1947.a. moodustati täidesaatev Riigi Nõukogu, mille liikmeteks olid Uus-Meremaa kõrge Volinik ning kaks Samoa kõrgeimat pealikku. Samoa oli esimene iseseisvunud koloonia Okeaanias, kelle autonoomia saavutati 1962.a. Riigijuhtideks said Tupua Tamases ja Malietoa Tanumafili II, kuid nende võim oli piiratud võrreldes peaministriga. Suurbritanniale sarnanevas parlamentaarses riigisüsteemis kajastusid ka kohalikud eripärad: ainult matai'd (pealikud) sai valida liikmeid 49-liikmelise Fono'sse (parlament) ning alles 1990.a. anti kõigile üle 21- aastastele hääletamisvõimalus, kuid vaid matai võib kandideerida. (Smitz, Farfor, 2006) Iseseisvumise käigus oli Samoa (1977.aastani Lääne-Samoa) sunnitud sõlmima Uus-
tekkimist, arengut ja allakäiku (Maskin 1956). Kuningate ajajärgul toimus Roomas sugukondlike suhete lagunemine, riigiaparaadi ja klasside kujunemine. Täieõiguslikest sugukonnaliikmetest said riigikodanikud ehk patriitsid, kellele algselt pidid alluma plebeid (hilisemad tulnukad, harilikult väiketalupojad ja käsitöölised), kuid kes hiljem (6. saj e Kr) arvati piiratud õigustega kodanike hulka. Vabariigi ajajärgul olid riigijuhtideks senat ja kaks konsulit, kujunes välja orjapidamine. Kuna kiiresti suurenes sõjavangide-orjade hulk ning Itaaliasse veeti sisse odvat vilja, hakkasid talupojad laostuma ning tekkisid suured latifundiumid. I saj teisel poolel mindi üle diktaatorlikule võimule, kuna vabariiklik kord ei suutnud orjapidajate klassihuve enam küllalt kaitsta. Keisririigi ajal elas orjanduslik tootmisviis läba sügava kriisi ja üha tähtsamaks muutus elukutseline sõjavägi (Palamets 1976).
Roomlased võitsid ja sundisid Kartaago rahu paluma. Teises Puunia sõjas, aastatel 218-201, tungis Kartaago väepealik Hannibal Itaaliasse ja purustas roomlased, kui roomlased panid uued väed valmis ja purustasid kartaagolased ja sundisid nad uuesti rahu paluma. Kolmandas Puunia sõjas vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago, aastal 146 eKr. Samal aastal liitsid roomlased oma riigiga ka veel Makedoonia ja Kreeka. VII. Kodusõjad, aastad 133-30. Riigijuhtideks tõusid Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid omavahel liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49. aastal eKr puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Aasta hiljem toimus Kreekas otsustav lahing, kus Pompeius sai lüüa, põgenes ja hiljem tapeti. Caesar sai rooma riigi ainuvalitsejaks. Aristokraadid polnud ainuvalitsejaga rahul ja 44. aastal tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari
annaabi.ee 
