Halduse organisatsioonistruktuuri iseloomustab ühtsuse ja permanentsuse printsiip, selle alaline kohalolek ja kõiksus. Haldusel on vahetu kontakt konkreetse eluvaldkonnaga, tal on detailne ja laiapõhjaline informatsioon vastavate eluliste suhete ja nende arengu kohta. Oma kompetentsile vastava struktuuri ning funktsionaalse, instrumentaalse ja personaalse sisustamise tõttu on haldusel võimalik igas kohas ja igal ajal võidelda tegusalt demokraatliku riigihaldust ähvardavate ohtudega ja korrigeerida puudujääke õiguslikult mõjutatud tegelikkuses.*17 Kuigi haldusametnikud ei asetse parlamendi vahetu kontrolli ja karistamisvõimaluse all, võtavad nad siiski vastu otsuseid selle kohta, kas ja kuidas riigivõimu teostada ning peavad seetõttu olema selleks demokraat- likult legitimeeritud, s.t kontrollitavad ja vajadusel karistatavad.*18 Haldusotsuste demokraatlik legitimatsioon tuleneb eelkõige halduse seotusest seaduse ja õigusega, sest
omavahelist infovahetust. Tänaseks on nende e-lahendus kasutuses kõikides ministeeriumites ning nende haldusalades. See töö, juurutada uus lahendus kõikides ministeeriumites, tõi viimase viie aasta jooksul käib kahekordistumise. Tulevaks aastaks on aga ette näha käibe kahanemist, sest uusi suuri tellimusi ei ole ja puuduvad ka uued innovaatilised e-lahendused, mida pakkuda avalikule sektorile. Seetõttu kaalutakse Eestis ennast õigustanud riigihaldust hõlbustava e-lahenduse pakkumist teistesse riikidesse. Kuna tegemist on esmakordse ettevõtmisega, kus enda poolt välja töötatud unikaalse lahendusega kavatsetakse minna uutele turgudele, siis on kokku kutsutud nõupidamine. Teie olete turundusjuhi abi ning teile on antud ülesanne valmistada enne nõupidamist ette vastused järgnevatele küsimustele. Küsimused ei ole tähtsuse järjekorras vaid eelneva ajurünnaku tulemusel
Soodustada ametnikkonna roteerumist ametkondade vahel. Siinjuures on autor seisukohal, et ametnike arvu vähendamine ei saa olla eesmärk omaette, olulisemaks peaks siinkohal olema valitsemiskulude osakaalu vähendamine riigieelarvest, mis on objektiivsem kriteerium näitamaks, kas avaliku teenistuse kulutused tõesti vähenevad. • Jätkata riigihaldusministri alustatud tegevustega: teha põhjalik riigiaudit ja korrastada riigihaldust, et tagada avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning kulude kokkuhoid. • Edendada horisontaalset koostööd ministeeriumite vahel, suurendades peaministri rolli koostööprobleemide lahendamisel. Vaadata üle valitsuse ja valitsusasutuste moodustamise ning toimimise (halduskorralduse) reeglid, et need oleksid efektiivsemad ja paindlikumad ning võimaldaksid järgida konkreetse valimisperioodi
Vesiir juhtis kuninga esindajana täitevvõimuorganeid. Ta koordineeris Egiptuse siseadministratsiooni ja lisaks sellele olid tal ka mõningad juriidilised kohustused. kui vesiiri nimetatakse Maati (seaduse ehk korra) levitajaks, siis ei tähendanud see lihtsalt seda, et ta mõistis ise kohut, vaid et ta tagas ka riigis tõrgeteta seaduskaitse ja kohtusüsteemi. Seadusandlike funktsioone tal iseenesest ei olnud, kuna need kuulusid ainuisikuliselt kuningale. Vesiir juhtis riigihaldust ning kõiki selle ülemaalisi ja piirkondlikke allüksusi. Neis struktuurides töötavad ametnikud vastutasid tema ees. Samuti korraldas vesiir maad ja rahvast puudutavate dokumendite arhiveerimist.Ta pidi tagama dokumentide kehtivuse ja täpsuse, kuna nende põhjal määras riikkodanikele maksud ja muud kohustused. Kohus Valitsus ja kohus olid sisuliselt üks ja sama institutsioon, elukutselisi kohtunikke ei olnud.
Organi kõige väiksema org ühiku moodustab ametikoht, org õiguslikult on ametikoht ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ameti kandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Riigihaldusorganite liigid Riigi kui halduse kandja organid keskhaldusorganid (president, valitusus, ministeeriumid, riigiametit, ametid ja inspektsioonid ja struktuuriüksused kohtadel) ja kohahaldusorganid (maavanemad) teostavad vahetut riigihaldust. Halduse organisatsiooniline süsteem H org pädevuse, piiritlemise ja teostamise põhialuseks. · Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks subordinatsiooni ehk alluvussuhted, millega on tegemist siis kui kõik vastava h kandja organid asuvad üksteise suhtes subordinatsiooni vahekorras, alludes ühele kõrgemalseisvale organile. Vastavalt org on astendatud ka kõik nende poolt antud õ aktid. Pädevuse vertikaalne jaotus organite vahel
· Keeleline: Baltikumis asjaajamiskeeleks saksa keel(muutused alate 1860-1880ndatest), erandiks suhtlus Peterburi keskvõimu ladvikuga( keisri, senati ja kolleegiumitega), milles kasutati vene keelt · Sõjaline: kuni 1797 a-ni puudus nekrutikohustus(eestlasi-lätlasi ei võetud vene sõjaväkke) · Tulemuseks: jätkuv kuulumine saksa protestantliku kulutuuriruumi Baltikumi suhe keskvõimuga · Peeter I uuendas Vene riigihaldust(mh Rootsi eeskujude) järgi: Peterburis: A. Senat(1711-): keisri nõuandjas ja seaduste ettevalmistamine B. 12 eriala kolleegiumid(ministeeriumid) · Riigi kubermangud allusid senatile ja kolleegiumitele: - Arenenud läänepiirkondadele tehti erandeid ega ühtlustatud nende valitsemist sisekubermangudega(kuni 19 saj II pooleni):
Keskajal kollektiivne mõttelaad! · Individualism oli tundmatu. Inimene oli alati mingi kollektiivi liige: Kogukonna solidaarsus. · Traditsioonide austamine ja uuenduste vältimine: Staatilisus. 9 2. Feodalism/ detsentralism /riiklik killustatus. (Vastand Uusaja tsentraliseeritud riik) -Keskaja ,,Riik": · Kuningatel vähe võimu: Ei ole tsentraliseeritud riigihaldust. · Ametlike suhete asemel isiklikud, truudusel põhinevad suhted: Isand/ vasall. · Ülikute läänistused killustasid ,,Riigi": Sunnismaine, mittevaba talupoeg ,,kuulus" mõisnikule, tal ei olnud otsest sided riigiga! Raha (maksud) laekusid aadlile, mitte riigikassasse. · Rüütliarmee: Kuninga käsutuses ei ole riikliku sõjaväge. 3. Elu eesmärk on taevariiki pääsemine, mitte maapealse tuleviku kindlustamine Suhtumine rahasse
Prantsusmaa kohalike territoriaalsete kollektiivide süsteem on üles ehitatud vastavalt haldusterritoriaalsele jaotusele. Valitavad organid on kommuunides, departemangudes (sh meretagused departemangud) ja regioonides (sh meretagustes regioonides). Kommuunid moodustavad territoriaalse korralduse aluse, regioon on kõige suurem üksus. Pariis esindab üheaegselt kommuuni ja departemangu. Prantsuse kohalik ja regionaalne haldus rajaneb riigihalduse ja omavalitsuse ühitamisel. Riigihaldust teostavad keskvõimu poolt nimetatavad ametnikud (vabariigi komissarid, alamprefektid jt). Vabariigi komissari nimetab igasse departemangu Ministrite Nõukogu. Regioonis on kõige suurema departemangu vabariigi komissar regiooni komissariks. Kõik kommuuni, departemangu ja regiooni omavalitsusorganite aktid tuleb saata vabariigi komissarile, kes võib need ebaseaduslikkuse motiivil anda edasi halduskohtusse tühistamiseks. Finantskontrolli teostab regionaalne arvekoda
annaabi.ee 
