· Ainus legaalne partei oli ERE · Eesti sotsialistid (ESDTÜ) olid represseeritud (vanglas) või välismaal b)Sellest lõikasid kasu Eesti enamlased (VSDTP) · Ei pooldanud rahvuslikke taotlusi · Toetajateks vene ja eesti rahvusest töölised · Häälekandjaks Jaan Anvelti poolt Narvas 1913.a. asustatud ajaleht ,,Kiir" c)Duumapoltiitika · Laialisaadetud I Riigiduumas (1906) esindas Eestit 5 saadikut · Sama saatus tabas II Riigiduumat · Tagurlikuma valimisseadusega valitud III ja IV Riigiduumasse valiti Eestist vaid 2 eestlaste esindajat ja 3 baltisakslast · Eesti esindajate eelnõud ei leidnud Riigiduuma tagurliku enamuse toetust ja seega lootus parlamendireformidele kukkus läbi d)Eestlaste edu oli vaid kohalike omavalitsuste valimisel- mitmes linnas (Tallinnas, Pärnus, Valgas jm) tõrjuti baltisakslased tagaplaanile 2.Rahvuskultuuri areng a)Haridus · 1903.a
kodaniku õigused ( sõna,trüki,usu-vabadus). üle 2000).ERE sai piiramatult edasi 3) Konflikt eestlaste-baltisakslaste vahel. 4) tegutseda. (suleti erakondi, ametiühinguid). Vene-Jaapani sõda(1904-1905, Vene kaotas) Enamlased said uue hoo sisse. 5)Sotsaalsed erinevused kodanluse ja Uus töölisajaleht ,,Kiir''-toimetaja Jaan vabrikutööliste vahel 6)Rahulolematus Anvelt. absolatismiga Riigiduuma tegevus.-Riigiduumat ei võetut 1905 Rev algus- Ajend: Algas 1905 9.jan- tõsiselt, Riigiduumad ei olnud püsivad, Verise pühapäeva sündmustega. 2) Riigiduumasse valiti 4 eestlast, 1 venelane, Peterburis tulistati Talvepaleesse suunduvat ja BS jäi esinduseta. rahvahulka, kes läksid keisrile palvekirja viima. 3)Osavõtjaid 140000, suri üle 1000, palju haavatuid. 4) Maha isevalitsus.
presidendiks v14. märtsil 2004 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi v v 2. märtsil 2008 toimunud presidendivalimistel Vladimir Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga v Alates 7. maist 2012 Venemaa president SISEPOLIITIKA vÜhtne Venemaa on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil Riigiduumat kontrollida vKontroll meedia üle vSuur korruptsioon vProbleemid seoses inimõiguste ja demokraatiaga v v VÄLISPOLIITIKA vPutini välispoliitika on olnud jäigem ja pragmaatilisem kui Jeltsini oma vToetas 2001. aasta Afganistani sõda vPutin püüab suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule vInvasioon Gruusiasse 2008. aastal vUkraina-Venemaa konflikt vKrimmi annekteerimine v MAJANDUS vPutini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng
demokraatia, ajakirjandusvabaduse, inimõiguste ja korruptsiooniga. Mitmed Jeltsini-aegsed oligarhid, sealhulgas Boriss Berezovski ja Mihhail Hodorkovski, on antud korruptsioonisüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, osa nende omaduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud Ühtne Venemaa on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil Riigiduumat kontrollida. Putini välispoliitika on olnud jäigem ja pragmaatilisem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta Afganistani sõda Oli väga kriitiline 2003. aasta Iraagi sõja suhtes ning USA plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderiga on ta häälekalt toetanud Põhja-Euroopa gaasijuhtme projekti. Dmitri Anatolyevich Medvedev
mustasajalisteks, olid pahempoolsed. 3. Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei liberaalne kodanlus, nim. kadetid. Taotlesid mõõdukaid reforme. Oktoobrimanifest rahustas olukorra, suur osa liberaalsest kodanlusest arvas, et revolutsioon on lõpetatud ja eesmärgid saavutatud. 1906 kärbiti seadustega valitava Riigiduuma volitusi, et ta ei saaks muutuda Asutavaks Koguks. Nähti ette kahekojaline parlament, mille alamkoda oleks Riigiduuma ja ülemkoda Riiginõukogu. Valida saaks Riigiduumat RNõukogu nimetaks tsaar. Seaduseelnõu omandas seaduse jõu peale tsaari kinnitust, tsaaril oli õigus saata Riigiduumat vaheajale, soovi korral kokku kutsuda. 1906 kevadel tuli kokku esimene RDuuma, läks kohe konflikti valitsusega, Juulis saadeti laiali. 1905. aasta revolutsiooni tulemused 1. Riigiduuma oli esimene samm parlamentarismi poole. 2. Kaotati maa väljaostu maks talupoegadel. 3. Töölistele anti õigus koonduda ametiühingutesse 4. Nõrgendati rahvuslikku rõhumist 5. 1906
pahempoolsed. 3. Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei liberaalne kodanlus, nim. kadetid. Taotlesid mõõdukaid reforme. Oktoobrimanifest rahustas olukorra, suur osa liberaalsest kodanlusest arvas, et revolutsioon on lõpetatud ja eesmärgid saavutatud. 1906 kärbiti seadustega valitava Riigiduuma volitusi, et ta ei saaks muutuda Asutavaks Koguks. Nähti ette kahekojaline parlament, mille alamkoda oleks Riigiduuma ja ülemkoda Riiginõukogu. Valida saaks Riigiduumat RNõukogu nimetaks tsaar. Seaduseelnõu omandas seaduse jõu peale tsaari kinnitust, tsaaril oli õigus saata Riigiduumat vaheajale, soovi korral kokku kutsuda. 1906 kevadel tuli kokku esimene RDuuma, läks kohe konflikti valitsusega, Juulis saadeti laiali. 1905. aasta revolutsiooni tulemused 1. Riigiduuma oli esimene samm parlamentarismi poole. 2. Kaotati maa väljaostu maks talupoegadel. 3. Töölistele anti õigus koonduda ametiühingutesse 4. Nõrgendati rahvuslikku rõhumist 5. 1906
Samuti nõuti koolide ametlikuks õppekeeleks Leedu keelt. Hilisem kommunist Mickievicius esitas ka iseseisva leedu vabariigi nõude, kuid saanud siis veel küllaldast toetust. Galvanauskase vedamisel asutati Leedu Talurahvaliit. Katoliiklik liikumine maapiirkondades poloniseerunud vaimulike vastu M.Krupavicius. 1906 aastal õnnestus ka leedulastel 15 saadikut, kellest 8 olid leedulased, saata valitud riigiduumasse. Küll aga ei suutnud midagi korda saata. Kaks esimest riigiduumat aga saadeti liigse radikaalsuse tõttu tsaari poolt laiali. 3. ja 4. riigiduumasse õnnestus leedulastel saada 4 kohta. Petras Leonas ja Martynas Ycias (õppinud Eestis Pärnu gümnaasiumis). Hiljem õppis Tomskis õigusteadust ja valiti seejärel 4. duuma saadikuks. Ycias osales ka aktiivselt veebruarirevolutsioonis ning oli korraks Vene haridusminister. Naases aga Leetu ja hakkas kaubandusministriks ajutise valitsuse ajal. Nende saadikute poolt Leedule taotletava
bolsevike proletariaadi diktatuuriideed. 3. Marurahvuslased ehk Mustasajalased ja monarhistid. Töölised ja talupojad ei võitnud revolutsiooniga midagi, nemad jätkasid esseeride ja bolsevike juhtimisel võitlust monarhia kukutamise eest. 1906 kevadel valiti I Riigiduuma (524 saadikut), milles ülekaalus olid monarhistid ehk tsaarivõimu vastased, kes püüdsid Asutavat Kogu valida. Tsaar, kes oli jätnud endale õiguse Riigiduumat laiali saata, seda ka tegi. Valiti II Riigiduuma, mis saadeti samuti laiali. III ja IV Riigiduuma, mis valiti piiratud valimisõigusega, olid koos ettenähtud aja ja võtsid vastu mõned olulised seadused. Perioodi 1906.-17 nimetati Duumademokraatiaperioodiks. Kuna Riigiduumasse olid valitud ka mõned eestlased, siis omandasid need olulisi poliitilise võitluse kogemusi, mida rakendati Eesti riigi rajamisel. 1905 a. revolutsiooni sündmused Eestis
Jaapanile anti vabad käed Koreas ning osalt Hiinas. 9ndal jaanuaril 1905 suundusid Peterburi töölised Talvepalee juurde, et anda üle palvekiri tsaarile. Sõjavägi avas rahva pihta tule ning seda nimetatakse Veriseks Pühapäevaks. Algas 1905a revolutsioon. Toimusid streigid, talurahva mässud, mõisate põletamised. 1905a. 17nda oktoobri manifestiga lubas Nikolai II Venemaa rahvale demokraatlikke vabadusi. Kuulutati välja valimised loodavasse parlamenti Riigiduumasse. Kaks esimest riigiduumat saadeti laiali. 1906-1911 oli Venemaa peaministriks Pjotr Stolõpin, kes soovis tsaari valitsusele toetajaid võita ja hakkas ellu viima agraarümberkorraldusi. Vastuolud suurriikide vahel. Suurbritannia oli maailma juhtiv suurriik ja võimsaima laevastiku omanik. Kujunes Suurbritannia-Prantsuse-Vene sõjalispoliitiline liit Antant. Saksamaa välispoliitikas oli kesksel kohal võistlus Suurbritanniaga liidrirolli pärast maailmas ja vastuolu Prantsusmaaga. Loodi
annaabi.ee 
