dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu võimaldamine ja nende kasutamise korraldamine. (2) Rahvusarhiiv kogub kokkuleppel omanikuga ning võimaluste olemasolul kultuuri- ja ajalooväärtusega eraõiguslikke dokumente, kui selleks on avalik huvi.. (5) Rahvusarhiiv tegeleb arhiivinduslike teadusuuringute ja publitseerimisega. (7) Rahvusarhiivi põhimääruse kehtestab haridus- ja teadusminister. § 4. Riigiarhivaar Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar, kelle haridus- ja teadusminister nimetab kooskõlas avaliku teenistuse seadusega ametisse viieks aastaks, kuulanud ära arhiivinõukogu arvamuse. § 5. Arhiivinõukogu (1) Haridus- ja Teadusministeeriumi juures tegutseb nõuandva õigusega arhiivinõukogu, kelle ülesandeks on vaadata läbi arhiivinduse arengu põhisuunad ja teha ettepanekuid arhiivinduse arendamiseks. § 6. Dokumentide ja arhivaalide haldamine enne Rahvusarhiivile üleandmist
teadusasutustega; 5 10. selgitab välja väljaspool Eesti Vabariiki asuvad Eesti arhiiviväärtusega arhivaalid ning teeb ettepanekuid ja osaleb nende tagasisaamise korraldamises. Ajalooarhiiv ja Riigiarhiiv on Rahvusarhiivi üleriigiliselt kogumise ja arhiivijärelevalvega tegelevad struktuuriüksused. Maa-arhiiv on Rahvusarhiivi regionaalne struktuuriüksus. 4. RIIGIARHIIV Riigiarhivaar juhib rahvusarhiivi. Riigiarhivaari ülesanded: 1. korraldab Rahvusarhiivi tegevust ning otsustab sellega seotud küsimusi; 2. esindab Rahvusarhiivi ja annab volitusi Rahvusarhiivi esindamiseks; 3. vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning otsustab Rahvusarhiivi valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi kooskõlas seadusega; 4. otsustab riigihangete teostamise Rahvusarhiivi ülesannete täitmiseks vajamineva vara
välja arhivaalid ning NB: ,,väljasõelutud" asutused ei tohi dokumente hävitada, kui arhivaalid pole välja selgitatud. RA selgitab dokumente hinnates välja arhivaalid, arvestades: avaliku võimu teostamise vajadust, isiku õiguste või tehingute tõendamise vajadust, teabe kultuuri- ja ajalooväärtust. Enne arhivaalide väljaselgitamist ei tohi asutus ega isik oma dokumente hävitada. Arhivaalilt arhiiviväärtuse äravõtmise otsustab riigiarhivaar. Makrohindamise küsimus: Miks teatud dokumendid on loodud? (mitte mida need dokumendid sisaldavad? ) Mida peab doku-menteerima? (mitte milliseid dokumente tuleb säilitada?) Millised ülesanded on olulised? (mitte millised dokumendid on olulised?) Millised asutused ja organisat-sioonid on olulised ja millised mitte? Dokument mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse
arhiveerimise, säilitamise, kaitse, juurdepääsu korraldamise, arhivaalide kohta andmete arhiiviregistrisse kandmise ning hävitamise üle ja asutuste asjaajamise vastavuse seadusele, arhiivieeskirjale ja asjaajamist reguleerivatele õigusaktidele. Järelevalvet teostavad oma pädevuse piires: 10 riigiarhivaar; arhiiviinspektor; maa-arhivaar; eriarhiivi direktor; linna- või vallaarhivaar. Teostajatel on õigus vahetult kontrollida ja saada oma pädevuse ulatuses asutuselt ja isikutelt dokumente ja teavet arhiveerimise, arhivaalide säilitamise, kasutamise ja kaitse küsimustes. Arhiivijärelvalve teostaja: 1. kontrollib arhivaalide säilitamise, juurdepääsu ja kaitse vastavust seaduse ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele; 2
säilitamiselt valiku tegemisele, missuguseid dokumente säilitada · Põhja-Ameerikas tekkis dokumendihalduri (records manager) elukutse · muutus arusaam arhiivide tähtsusest hävitatud ja röövitud arhiivid omandiküsimused aatomisõja oht jne · uus tehnoloogia - mikrofilmimine · American dream Ameerika Arhivaaride Ühingu president ja USA riigiarhivaar Solon J. Buck rahvusvaheliseks liidriks Solon J. Buck ja demokraatliku arhiivinduse põhiprintsiibid. rahvuslik kultuuripärand on lahutamatu osa rahvusvahelisest kultuuripärandist mistahes päritoluga uurijale tuleb tagada juurdepääs ükskõik millisele rahvuslikule arhiivile 1940-50. aastate muutused maailma arhiivinduses, seda mõjutanud tegurid, Rahvus- vahelise Arhiivinõukogu teke ja tegevussuunad.
riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. RA ülesandeks on: · Koguda ühiskonnale olulist dokumenteeritud teavet · Pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist · Hoida kogusid heades säilitustingimustes · Juhendada asutusi dokumentide haldamisel ja hoidmisel · Osaleda riigi elektroonilise DH arendamisel · Võtta vastu digitaalarhivaale RA-d juhib riigiarhivaar. Alates 2001-...Priit Prisko, 1999-2001 Jaak Rand. Arhiivihaldust reguleerib Haridus- ja Teadusministeerium, Dokumendihaldust Riigikantselei. 1. arhiiviseadus 1935 2. arhiiviseadus 1998 3. arhiiviseadus 2011 Riigiarhiivi antakse 5a vanused dokumendid, edasi 15a möödudes ajalooarhiivi, kuhu koondati kõik varasemate aegade dokumendid. Vanim dokument 1241a. Erasektoris tegutsevad eraarhiivid, järgi jäänud suuremad: Eesti äriarhiiv Balti äriarhiiv
Rahvusarhiiv ise ei säilita, vaid koordineerib allasutuste tööd Rahvusarhiivi ülesanne on: järelevalve arhiiviseadusele ja arhiivieeskirjale koguda ühiskonnale olulist dokumenteeritud teavet pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist hoida kogusid heades säilitustingimustes juhendada asutusi dokumentide haldamisel ja hoidmisel osaleda riigi elektroonilise dokumendihalduse arendamisel võtta vastu digitaalarhivaale Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar. nõuandev kogu nõukoda struktuuriüksuste tegevuse koordineerimiseks, informatsiooni vahetamiseks, arengukava koostamiseks ja ettepanekute tegemiseks arhiivi tegevuse korraldamisel. teine nõuandev kogu - teadusnõukogu teadus- ja publitseerimistegevuse koordineerimiseks, informatsiooni vahetamiseks ja ettepanekute tegemiseks arhiivi tegevuse korraldamisel. RA struktuuri kuuluvad arhiivid ajalooarhiiv; digitaalarhiiv; filmiarhiiv; riigiarhiiv. RA struktuuri ei kuulu
eraarhivaal. AS loob Rahvusarhiivi. Arhiivijärelevalve on meetmete süsteem, mis tagab kontrolli avalike arhivaalide kogumise, arhiveerimise, säilitamise, kaitse, juurdepääsu korraldamise, arhivaalide kohta andmete arhiiviregistrisse kandmise ning hävitamise üle ja asutuste asjaajamise vastavuse seadusele, arhiivieeskirjale ja asjaajamist reguleerivatele õigusaktidele. Arhiivijärelevalvet teostavad oma pädevuse piires riigiarhivaar, arhiiviinspektor, maa-arhivaar, eriarhiivi direktor, linna- või vallaarhivaar ja nende poolt volitatud isikud. 2.6. Valitsusasutuste asjaajamiskorra alused Alused on praegu kehtiv olulisim riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste asjaajamist reguleeriv õigusakt. Määruse pealkirja järgi otsustades käsitleb ta vaid valitsusasutuste asjaajamist ja nii see ongi VVS seaduse §-s 27 antud volitusnormi alusel
annaabi.ee 
