sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul. +Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Linnades maskeeruti 20. sajandi keskpaiku poe- või omavalmistatud maskide abil loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks tuntud tegelasteks. +Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli
sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul. Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Karvaseid rõivaid on usundi-uurijad seostanud viljakusega, eeskätt on meil teateid, et karvaste santide puhul on oodata head lambaõnne. Linnades maskeeruti 20. sajandi keskpaiku poe- või omavalmistatud maskide abil loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks,
Mardipäeval jooksid ringi nii täiskasvanud kui ka lapsed, kes olid end riietanud tumedasse riietusse. Marti jooksjad tõid pererahvale viljaõnne. Mardipäevast algas töö ja talveaeg. maskeerimine Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, rohtu, sammalt, oksi, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Väga oluline oli end muuta tundmatuks. 20.sajandi keskpaiku maskeeriti end tavaliselt kas loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks tuntud tegelasteks. Mardipere Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema. Kõige tähtsam tegelane oli mardiisa. Kamba suurus võis ulatuda üle paarikümne inimese. 20. sajandi esimesel poolel kasutati pikemate vahemaade puhul hobust.
Slaid9 Käed ja jalad pakitakse ka eraldi. Pakkimiskihtide vahel asetavad palsameerijad amulette, et kaitsta keha tema hauataguse teekonna vältel. Slaid10 Preester loeb kõvasti loitse samal ajal kui muumiat pakitakse. Need loitsud aitavad eemale peletada kurje vaime ja aitavad surnutel läbida teekonda allmaailma. Slaid11 Seejärel seotakse käed ja jalad kokku. Papüürusest rull mis sisaldab loitse Surnute raamatust asetatakse pakitud käte vahele. Slaid12 Seejärel lisatakse veel riideribasid ümber keha. Iga kihi sidemed tehakse kokku vedeldatud vaiguga mis aitab sidemeid kokku kleepida. Slaid13 Riie mässitakse ümber keha ja Jumal Osirise pilt maalitakse selle pinnale. Slaid14 Lõpuks mässitakse muumia ühe suure riidetüki sisse. See ühendatakse riideribadega mis jooksevad muumia peast jalgadeni ja ümber tema keha keskosa. Lauast puutükk, millel on maalingud paigutatakse muumia peale enne seda kui muumia asetatakse tema kirstu. Esimene kirst pannakse seejärel teise kirstu
teksade ja dressipluusiga, aga mardisandid käivad pahupidi pööratud kasukatega, näod tahmased. Tänapäeval näeb nõgist nägu küll harva, sest tavaliselt on näo ees mingi riie või mask. Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Karvaseid rõivaid on usundi-uurijad seostanud viljakusega, eeskätt on meil teateid, et karvaste santide puhul on oodata head lambaõnne. Viskan sisse viljaõnne, kannan sisse karjaõnne, saagu sul sead siledad. Saagu sul tütrel tuhat kosja,
kuid suuri ja tähtsaid jumalaid ei olnud. Henriku kroonikas nimetatakse jumalat – TARAPITAT (Taara), kes oli saarlaste jumal. Hilisemal ajal austati jumal UKU’t. OHVRIPAIGAD. Vaimud, haldjad ja jumalad ei olnud oma loomult ei head ega halvad. Nendega pidi hästi läbi saama. Selleks toodi ande ehk ohverdati. Ohvrite toomise kohad olid hiied, ka üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed. PÜHAD PUUD olid eelkõige tammed ja pärnad. Pühade puude okstele kinnitati paelu, lõnga ja riideribasid. OHVRIKIVIDE pealispinnal olid lohud (O,2 – 1 m). OHVRIALLIKAD olid mitmesuguste nimedega: püha-, tervise-, elu-, ilmaallikad jt. Ohverdamist toimetati pühade ajal ning enne ja pärast tähtsamaid ettevõtmisi (sõda). Kõige sobivam päev oli NELJAPÄEV. ENNUSTAMINE, NÕIDUMINE JA MAAGIA. Püüti ennustada sõjaretke tulemust ja seda nõidumisega mõjutada.Läti Hendrik kirjeldas, et kui looma ohverdamisel langes see paremale
sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul. Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Karvaseid rõivaid on usundi-uurijad seostanud viljakusega, eeskätt on meil teateid, et karvaste santide puhul on oodata head lambaõnne. Linnades maskeeruti 20. sajandi keskpaiku poe- või omavalmistatud maskide abil
sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul. Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Karvaseid rõivaid on usundi-uurijad seostanud viljakusega, eeskätt on meil teateid, et karvaste santide puhul on oodata head lambaõnne. Linnades maskeeruti 20. sajandi keskpaiku poe- või omavalmistatud maskide abil loomadeks,
Rõngaid meenutavad lokid ja juuksenõeltega lokid olid 1940. aastatel vägagi moes. Juuksenõela lokid olid kõige tavalisemad lokiliigid. Neid oli võimalik teha kogu pea pinnal, kuigi neid kasutati vaid soengute väiksematel osadel. Neid lokke kasutati eelkõige näo vormimisel naiselikumaks. ,,Omelete fold" (,,Omletivolt") oli samuti üks levinud soengustiil 1940. aastatel. Selle soengu puhul lahutati juuksed kuklas ning stilistid kasutasid siksak efekti, et saavutada volte. Kasutati ka riideribasid, et katta kinni keemiliselt töödeldud juuksed, mis ei näinud enam nii elavad välja. 15 Lõpetuseks võib öelda, et naiste soengud arenesid pikkadest juustest, vahepeatusega lühikeste poisipeade juures, taas pikkade, peensusteni viimistletud soenguteni. Põhjus sellele vahepealsele muudatusele, on naiste suur tahe sarnaneda poistega, et tõestada, milline tähtis koht neil ühiskonnas oli.
meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul. Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Karvaseid rõivaid on usundi-uurijad seostanud viljakusega, eeskätt on meil teateid, et karvaste santide puhul on oodata head lambaõnne. Linnades maskeeruti 20. sajandi keskpaiku poe- või omavalmistatud maskide abil
Väljaõppinud loomade ja suurte pindade puhul võib karjakoplid piirata vaid ühe liiniga, mis asub 50...60 cm kõrgusel. Lambad on väga kergesti paanikasse sattuvad loomad ja iga väiksemagi ehmatuse korral võivad aiast läbi murda. Selleks, et loomad saaksid ohu korral joosta turvalisse paika, tuleb hoida karjatee kuni laudani alati avatuna. Selleks, et nii loomad kui inimesed märkaksid elektrikarjuse liini, kinnitatakse selle külge eredavärvilisi kile- või riideribasid. Eriti hästi on nähtavad neoonsed nailonriide ribad. 3.2.6. Lambakarjamaade väetamine Väetussüsteem peab tagama rohu maksimaalse saagi kõrval ka väetise kõrge efektiivsuse ja olema majanduslikult tasuv. Kuna lambad vajavad madalat ja tihedat leherikast rohtu ei tohiks nende karjamaade väetamisel liialdada lämmastikväetistega. Liiatigi on nad kallid ja majandusliku õigustatuse tagamiseks peab rohumaa saak olema väga kõrge. Sellist kõrget
annaabi.ee 
