4 Amanita ananaeceps - x Amanita carneiphylla - x 1.1 Alamperekond tupploorik (Amanitopsis) Rõngas jalal puudub. Viljakehad vähelihakad, haprad. Kübara serv alati silmatorkavalt rihveljas. Eosedinamüloidsed. Eestis 6 liiki (Hanso jt. 2000). 1.1.1 Rõngata Kärbseseen Juulist novembrini kasvab mitmesugustes metsades kõige sagedamini tugevalt rihvelja kübaraservaga,keskmise suurusega (kübar kuni 12 cm), suhteliselt õhukese seenelihaga rõngata kärbseseen (A. vaginata (Bull.: Fr.) Vittad.), millel on vähemalt kolm värvusteisendit:valge teisend (var.alba Gillet), hall tüüpteisend (var.vaginata) ja kollakaspruun teisend (var.badia Gillet). Rõngata kärbseseene valge teisend on välimuselt sarnane surmavalt mürgise valge kärbseseenega (A.
Esinemisaeg: hilissuvi. Kasvukoht: okas- ja segametsades, eriti kuusikutes, ka rabastunud pinnasel. Punane kärbseseen ehk Amanita muscaria: Punane kärbseseen on kärbseseentest esimene kes kasvama hakkab ning ta on ka üks levinumaid seeni Eestis. Ta kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Tunnused: Kübar sarlakpunane kuni punakas-oranzkollane või tumekollakaspruun, vanalt täiesti pleekinud, valgete või kollakate ebemetega, rihvelja servaga, 10-20 cm. Eoslehekesed valge, vabad. Jalg valge või kollakas, härmaneebemeline, mugulja alusega, laia nahkja rippuva ülaküljel sileda rõngaga, jalale külge kasvanud kontsentriliste ebemeliste vöötidega ilmneva tupega. Seeneliha valge, kübaranaha all sidrun- või pruunkollane. Kasvukoht:kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinuimad asukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega.
8 cm. · Eoslehekesed: tihedalt asetunud, hambaga jalale külge kasvanud. · Jalg: alusel tihti tume- punakaspruun, kuiv, kuni 7x1 cm. · Seeneliha: õhuke. · Tammikutes ja tamme- segametsades, ainult tammede all, kaunis sageli. Septembris. Kupatatult söödav. Kasepilvik · Kübar: oliiv-, hallikas-, pruunikas- kuni rohiroheline, tihti laiguti või isegi üleni pleekinudvalge, limane, läikiv, tömbi rihvelja servaga, kuni 10 cm. · Eoslehekesed: püsivalt valged, vanalt kreemikaskollased, tihti pruunitähnilised, jalale kinnitunud. · Jalg: püsivalt valge, alusel tihti roostelaiguline, kuni 6x1,5 cm. · Seeneliha: valge. Maitse nõrgalt kibe, vahel peaaegu mahe. · Kaasikutes ja kase-segametsades, ainult kaskede all, väga sageli, eriti Lõuna- Eestis; üks tavalisemaid Eestilehikseeni. Juunist oktoobrini. Värskelt mürgine, kupatatult söödav.
Kübar (vaata Lisa 2) sarlakpunane kuni punakas-oraanzkollane või tume- kollakaspruun, tihti oranzpunaselaiguline, vänemalt pleegib väga heledaks punane kaob peaaegu täielikult, jääb ainult määrdunudkollakas kuni peaaegu valkjas toon; tihedalt kaetud valgete või kollakate, tihti püramiidjate ja kontsentriliselt paigutatud ebemetega, mis tihti pestakse vihma ajal täielikult maha või säilivad osaliselt; kleepuv-limane, läikiv, rihvelja servaga, noorelt poolkerajas, hiljem lame või nõrgalt süvenenud, läbimõõt 10-20 cm. Eoselehekesed (vaata Lisa 2) valged, hiljem nõrgalt kollased, vabad. Jalg (vaata Lisa 2) valge või kollakas, kuiv, nõrgalt härmane-ebemeline, säskias kuni torujas, rõngaga ja tupega, alusel muguljas, 10-20/1-2 cm (mugulja osa läbimõõt kuni 3 cm). Rõngas (vaata Lisa 2) valkjas või kollakas, rippuv, väga lai, nahkjas, ebemeline, kaua püsiv, sile.
jää ülekandeelemendid (hammasratas- või kettülekanne) freestrumli tööpiirkonda. Mõlemal juhul paikneb freestrumli keskkoha kohal hammasratasreduktor või õlekandesuhte muutmist võimaldav käigukast (kiiruskast). 25. Põllurullide ülesanne, agronõuded ja liigitus. Rulliks nimetatakse mullatasandusriista, mis töötab pinnakonaruste maha- ja kokkusurumise põhimõttel. Rulli ülesandeks on tihendada mulda, purustada mullapanku ja silendada põllu pinda. Konarliku (ribilise, rihvelja) tööpinnaga rulli on veel täiendav ülesanne muuta pealiskiht kobedaks, niiskuse väljaauramist taksitavaks. Rullimist kasutatakse nii külvieelselt kui ka külvijärgselt (tagamaks seemnete parema kontakti mullaga), aga ka taimede kasvuaegse hooldamise võttena (taliviljaoraste ja põldheinapõldude külmakergete kõrvaldamiseks). Peamised agronõuded rullimisel on: 1) rullida tuleb sobiva niiskusega mulda (liiga niiske mulla korral kleepub muld rulli tööpinnale);
Silerull, Cambridge rull, rõngasrihvelrull, kiilrõngasrull, rõngasrull, karpprofiil-rõngasrull, õhkrehvrull – nende mõju mullale. Rullimine Rulliks nimetatakse mullatasandusriista, mis töötab pinnakonaruste maha- ja kokkusurumise põhimõttel. Rullimise ülesandeks on : - mullapinna tihendamine - mullapinna tasandamine - mullapankade purustamine - väikeste kivide mulda surumine - mullakooriku purustamine - külmakergituste likvideerimine - konarliku (ribilise, rihvelja) tööpinnaga rullil on veel täiendav ülesanne – muuta pealiskiht kobedaks, niiskuse väljaauramist takistavaks Mullapinna tihendamine omakorda muudab mitmesuguseid mulla omadusi: - Väheneb suureläbimõõduga mittekapillaarsete pooride hulk mis vähendab mullast difusioonist tingitud veeaurumist. - Parandab kapillaarset poorsust ja soodustab kapillaarvee tõusu seemneteni, et vähendada kapillaarvee tõusu maapinnale ja sellega veekadu tuleks peale rullimist äestada.
Kultiveerimine kobestatud mullakihi tüsedus 4,5 7,5 cm; vähendab veekadu 70 80% RULLIMINE Rulliks nimetatakse mullatasandusriista, mis töötab pinnakonaruste maha- ja kokkusurumise põhimõttel Rullimise ülesandeks on: - mullapinna tihendamine - mullapinna tasandamine - mullapankade purustamine - väikeste kivide mulda surumine - mullakooriku purustamine - külmakergituste likvideerimine - konarliku (ribilise, rihvelja) tööpinnaga rullil on veel täiendav ülesanne muuta pealiskiht kobedaks, niiskuse väljaauramist takistavaks Mullapinna tihendamine omakorda muudab mitmesuguseid mulla omadusi: 1) vähendab suure läbimõõduga mittekapillaarsete pooride hulka, mis vähendab mullast difusioonist tingitud veeaurumist 2) parandab kapillaarset poorsust js soodustab kapillaarvee tõusu seemneteni, et vähendada
annaabi.ee 
