Enkidu sai aru oma veast ja andis Samhatile andeks ning õnnistas teda. Istar ei andnud ikka alla ning maksab Gilgamesile kätte tappes Enkidu haigusega. Gilgames ei saa oma sõbra surmast üle. Sellega tekib ka temal hirm, et ta sureb ning rändab maailma äärde otsima surematust. Põhjatu mere ääres elas kõrtsiemand Siduri, kes rääkis, et keegi pole kunagi surma vetest üle saanud ning andis nõu. Niisiis tegid Gilgames ja Ursanabi koos paadi. Iga ridvaga tohtis vaid üks kord tõugata, sest ritv imeb endasse surma vett. Teekond viib üle surnud vete Utnapisti juurde, kes pääses veeuputusest, kuna Ea, tarkusejumal, andis talle teada jumalate kavatsusest ja õpetas ehitama paati, kuhu koguda kõigist liikidest üks emas- ja isasloom-lind Nii jäigi Utnapisti oma naisega ellu ja ta tõsteti kahetsevate jumalate poolt taevariiki ja pandi valvama jõgede suudmesse, salajasse paika maailma äärel
veesõidukitega, kuid ei ole tõendeid, et need oleks olnud varustatud purjedega.Tuule kasutamist veesõiduki allatuult edasiviimiseks on kujutatud juba vanadel kunstiteostel.Vanim purjedega laeva kujutis on leitud Kuveidi kõrbest(As-Sabiyah) ja Radiosüsiniku meetodil määratud 5500 kuni 5000 a. eKr. ja kirjeldatakse kui Ubaidi leidu, milles on ka kõrkjakimpudest paadi põletatud savist mudel ja ketas, millel arvatakse olevat kahe ridvaga masti kujutis. Purjetamine spordina Purjetamine on üks vanimaid organiseeritud sportimisvõimalusi: esimene trükikirjanduses avaldatud võistlus toimus 1661 Inglismaal, esimene purjetamise selts moodustati 1720. Tänapäevane purjetamine sai võimalikuks alles siis, kui õpiti purjetama vastutuult ehk loovima.Lõbusõit ja võistluspurjetamine on läbi aegade ikka käinud käsikäes. 22. juulil 1883 kirjutas "Pärnu Postimees", et 10
lamapuit jm., teha 4...5 m pikkused rajad 45 all taganemiseks. · Langetatavale puule tehakse esmalt langetussuunas langetussälk. Sälgu sügavus peab olema sirgel puul mitte alla 1/4 tüüka jämedusest, kaldu kasvanud ja pehastanud puudel mitte alla 1/3 tüüka jämedusest. Pehkinud ja jalalkuivanud puude sälkamine peab toimuma ainult saega, eelnevalt kontrollides puu seismiskindlust ja vajaduse korral hargi või ridvaga eemaldama murdunud ladvad või oksad. · Langetussälgu alumine tasapind peab olema risti puu teljega, ülemine pind peab moodustama alumise suhtes 25...35. · Kahe paralleelse saelõikega tehtud täisnurkse langetussälgu puhul peab sälgu kõrgus olema 1/10 tüüka läbimõõdust mahasaagimise kohal. Nn. "Skandinaavia" langetussälgu korral peab nii alumine kui ka ülemine kaldlõige olema 45 all puu ristteljega.
Enne puu langetamist tuleb töökoht ette valmistada, selleks eemaldada võsa ja lamapuit jm., teha 4...5 m pikkused rajad 45 all taganemiseks. Langetatavale puule tehakse esmalt langetussuunas langetussälk. Sälgu sügavus peab olema sirgel puul mitte alla 1/4 tüüka jämedusest, kaldu kasvanud ja pehastanud puudel mitte alla 1/3 tüüka jämedusest. Pehkinud ja jalalkuivanud puude sälkamine peab toimuma ainult saega, eelnevalt kontrollides puu seismiskindlust ja vajaduse korral hargi või ridvaga eemaldama murdunud ladvad või oksad. Langetussälgu alumine tasapind peab olema risti puu teljega, ülemine pind peab moodustama alumise suhtes 25...35. Kahe paralleelse saelõikega tehtud täisnurkse langetussälgu puhul peab sälgu kõrgus olema 1/10 tüüka läbimõõdust mahasaagimise kohal. Nn. "Skandinaavia" langetussälgu korral peab nii alumine kui ka ülemine kaldlõige olema 45 all puu ristteljega.
heitetehnika omandamine. /Kalastaja käsiraamat, lk. 71) 7.1 Lendõnge ritv Lendõnge ridva pikkus on 2,2 2,75 m , rõngaid 7 või 8, käepideme pikkus 30-35 m, kaal 120-200 g, pitsi läbimõõt 2,0-2,5 mm, rulli kinnitamise koht käepideme lõpus. Ridva materjaliks on tavaliselt bambus või klaasfiiber. Ritv peab olema vastupidav, kerge ja väga nõtke. /Kalastaja käsiraamat, lk. 71/ 7.2 Lendõnge nöör Nöör on ridva otsene pikendus ja peab ridvaga hästi sobima. Ta on kooniline, punutud, materjaliks peamiselt siid ja sünteetilised materjalid.. Rulli peal võib olla veel paarkümmend meetrit tamiili, et seda vajaduse korral järgi anda. Nööri jätkuks on lips pikkusega 60-100 cm. /Kalastja Käsiraamat, lk. 71/ 7.3 Lendõnge konks Konks peab suuruselt vastama kasutatavale tehisputukale. Eelistatavad on kergemad, lühikese säärega õngekonksud. Konks tuleb siduda lipsu otsa kindlalt. Kevadel ja sügisel eelistatakse
lamapuit jm., teha 4...5 m pikkused rajad 45° nurga all taganemiseks. 5. Langetatavale puule tehakse esmalt langetussuunas langetussälk. Sälgu sügavus peab olema sirgel puul mitte alla 1/4 tüüka jämedusest, kaldu kasvanud ja pehastanud puudel mitte alla 1/3 tüüka jämedusest. Pehkinud ja jalalkuivanud puude sälkamine peab toimuma ainult saega, eelnevalt kontrollides puu seismiskindlust ja vajaduse korral hargi või ridvaga eemaldama murdunud ladvad või oksad. Langetussälgu alumine tasapind peab olema risti puu teljega, ülemine pind peab moodustama alumise suhtes 25...35° nurga. Kahe paralleelse saelõikega tehtud täisnurkse langetussälgu puhul peab sälgu kõrgus olema 1/10 tüüka läbimõõdust mahasaagimise kohal. Nn. "Skandinaavia" langetussälgu korral peab nii alumine kui ka ülemine kaldlõige olema 45° nurga all puu ristteljega. 6
avarad on mereteed. Õngitsemas Tuul kahiseb vaikselt pilliroos, juba heina teeb põllumees luhal. Me istume sõbraga kaldal koos, lendleb kajakas järve kohal. Me istume vaikselt kaldal koos, sööda hoolikalt hakkama säeme. Nii palju on ärevust selles loos õngekorki veel ainult näeme. Veepinnale äkki ilmub sõõr, vajub, sukeldub õngekork alla ning salaväel pingule tõmbub nöör, liigub aeglaselt lõmmu alla. Nüüd mõistlikult teotse, kalamees: väike nõksatus ridvaga üles -- ning tõmba siis! Juba on pinnavees ehmund elanik vetesülest. Suur kala on kaldal -- ilus noos! -- viskleb, rabeleb jõuetult luhal. Me istume sõbraga rõõmsalt koos, lendleb kajakas järve kohal. METSAS KÕNNIB VÄIKE JUSS Väike jahimees Metsas kõnnib väike Juss, kaasas nooled, vibupüss; nooleotsad valgest luust, vibupüss on saarepuust. Vaatab Juss, kas põõsas mõnes istub peidus väike jänes, puude vahel väle põder, võsa varjus reinuvader.
annaabi.ee 
