Enne 1847. aastat oli see ainus kool riigis, mis pakkus üpilastele teed ülikooli, tavaliselt Taani. Listasafni Islands, Rahvusvaheline Kunstigalerii, on paigutatud vana jäähoidla ning valgusrikka ja avara modernse ehitise arthitektuuriliselt tõhusasse kombinatsiooni.Seda kasutatakse eelkõige uue ja kaasaegse Islandi kunsti väljapanekuteks.Külalisi võib ahvatleda kohvik esimesel korrusel(teisipäev kuni pühapäev 11:00- 16:00) Minge mööda moekat Reykjaviki elamurajooni,möödudes diplomaatilistest residentsidest ning siis üles Hallgrimskirkja kirikuni.Täpselt selle ees on Listasafn Einars Jonssonar,muuseum endise skulptori Einar Jonssoni(1874-1954) kodus.Ristlõige tema tööst, suur osa millest puudutab mütoloogiat ja religioosset sümbolismi, on skulptuure täis aias maja taga.(aed:iga päev 11:00-16:00) Hallgrimskirkja kujundas Gudjon Samuelsson(1887-1950), paljusid aastaid riiklik arhitekt.Domineerides linna
Island Tanel Treial Andres Hillep Marsruut · Eesti (Tallinn lj) · Rootsi · Norra · Island (Reykjaviki lj) · Linnulennult 2400 km · Kogu reis 6 päeva Riigi geograafiline asend · Loode Euroopas · 65N 18W · Idast Norra · Lõunast Iirimaa ja Suurbritannia · Läänest ja põhjast Gröönimaa (Taani) Riigi iseloomustus · Pealinn: Reykjavik · Pindala: 103 000km2 · Riigikord: Unitaarne vabariik · Keel: Islandi keel · Religioon: 84% on luterlased Rahvastik · Rahvaarv: 305 300 (2006) · Rahvaarvu poolest väikeriik
Island Islandi lipp Islandi vapp Huvitavad faktid Islandi külades ei eksisteeri peaaegu üldse vanusegrupis 2035 olevaid inimesi kõik kolivad Reykjaviki. Külades on siis peamiselt päris noored ja vanainimesed, kes jäävad sinna oma surma ootama. Huvitavad faktid Islandil on keskmiselt 2025 vulkaanipurset sajandis Huvitavad faktid Suurim liustikuala Islandil Vatnajökull on 8% kogu Islandi pinnast. Keskmine jää paksus on seal umbes 400 meetrit. * Liustiku kohta on neil siin ka ütlus Liustik annab alati võetu tagasi ehk siis näiteks, kui geograaf peaks seal surema, siis on tõenäoline, et umbes 1000
Põhilised loodusressursid on kala, hüdroenergeetika ja geotermaalenergia. Kõrgeim punkt on Hvannadalshnukur (2,110 m). Islandi pindala on 103,000 km2 , sealhulgas 100,250 km2 maismaad. Rahvaarv on 301,931 (2007 a.). Joonis 2. Islandi lipp 1 1. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Islandi keskmine rahvastiku tihedus on 2,99 inimest km2. Sarnane rahvastiku tihedus on Surinames, Austraalias ja Botswanas. Rahvastiku tihedus on suurem pealinna, Reykjaviki ja Akureyri lähedal töövõimaluste pärast. Joonis 3. Islandi rahvastiku tihedus aastal 2007 2 2. Keskmine eluiga Islandi eeldatav eluiga on meestel 78.33 aastat ja naistel 82.62 aastat, kokku 80.43 aastat 2007. aasta andmete järgi. Üldine keskmine eeldatav eluiga on üsna kõrge. 3. Loomulik iive 2007. aastal oli suremus 6.77 inimest 1000 inimese kohta ja sündimus 13.57 inimest 1000 elaniku kohta. Seega suurenes inimeste arv 6
r, mille nimest on tulnud ühine nimetus kõigile maailma purskavatele kuumaveeallikatele. Selle vesi purskas omal ajal 60 m kõrgusele, kuid tänapäeval see geiser kahjuks enam regulaarselt ei tegutse. Praegusel ajal on Geys?rit ümbritsevate kuumaveeallikate alal kõige aktiivsemaks allikaks Strokkur, mis purskab vett 5-10 minutiliste vaheaegadega. Islandlased oskavad looduslikku kuuma vett edukalt ära kasutada, 89 % majadest köetakse kuuma veega. Reykjaviki piirkonnas köetakse kõiki maju kuuma veega ning linnatänavate all on soojaveevoolikud, mis sulatavad jää ja lume. Samal viisil köetakse kasvuhooneid ning kuuma vett kasutatakse ka ujulates. Sooja vett pumbatakse isegi merre, soendamaks merevett Reykjaviki lähedal asuvas rannas. Mõningad faktid Islandi pealinn on Reykjavík, kus elab umbes 120 000 inimest. Reykjavík ja selle lähilinnad Mosfellsbær, Kópavogur, Garðarbær, Seltjarnarnes ja Hafnarfjörður moodustavad
(University of Iceland). · Praegu on Islandis kaheksa kõrgharidustasemeõppeasutust. Kõrgkoole on kahte tüüpi: · a)traditsioonilised ülikoolid · b) kõrgkoolid, kus ei tehta akadeemilist teadustööd. Viit kõrgkooli haldab riik, lisaks on kolm erakõrgkooli, mida riik samuti finantsiliselt toetab. Kõrgkoolitüübid University of Iceland ja University of Akureyri tegutsevad eraldi seaduse alusel Reykjaviki Ülikool, Bifrösti Ülikool ja Islandi Kunstiakadeemia on erakõrgkoolid Agricultural University ja Holar University College) on riigiülikoolid Õppemaks Riigi kõrgkoolides õppemaksu ei ole, kuid on registreerimistasu (46 000 islandi krooni) (praeguse kursi järgi umbes 3600 EEK) Õppemaks erakõrgkoolides varieerub. Õppemaks bakalaureuse taseme üliõpilastele on 120 000 350 000 islandi krooni (praeguse kursi järgi 9600 28000 EEK)
toiduaineid, jalatseid ja tekstiilkaupa ja kaevandatakse ka diatomiiti. Haritavast maast hõlmavad umbes 90% heina ja karjamaad. (joon. 7.). Põllumajanduse põhiharuks on liha ja liha- piimakarjandus. Koduloomadest peetakse veiseid, lambaid, hobuseid, sigu ning kodulinde. Toidukultuuridest kasvatatakse kõige rohkem kartulit, kaalikat, salatit ja redist. Palju on kuumaveeallikate veega köetavaid kasvuhooneid, eriti pealinna Reykjaviki läheduses Hveragerdi asulas. Peale köögivilja kasvatatakse kasvuhoonetes veel kõrvitsalisi, viinamarju ja banaane. Püütakse hülgeid, kogutakse linnusulgi, lõigatakse turvast ja töödeldakse kala. Veonduses on olulisel kohal laeva ja lennuliiklus. Peamine väljaveokaup on kala ja kalasaadused, järgnevad alumiinium, ferrosiliitsium, diatomiit ja villased esemed. Tähtsaimad väliskaubanduspartnerid on USA, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa.
keedetakse. Lifrarpylsa maksavorst rupskitest, maksast ja rukkijahust. Keedetakse, süüakse hapendatult. orrablót / thorrablot on Islandi kesktalve festival, mis toimub orri kuul, vana islandi kalendri järgi algab see jaanuari lõpus ja kestab veebruari lõpuni. Festivalide alustajateks olid islandi õpilasrühmad 19. sajandi teisel poolel. Algselt oli see õhtusöök, kus peeti ka kõnesid ja loeti luuletusi Norra jumala Thori austamiseks. 1958.aastal hakkas üks Reykjaviki restoran pakkuma toitu, mis olid kunagi populaarsed, kuid sel ajal haruldased. See idee sai rahva seas populaarseks ja orrablóte hakati tähistama igal aastal. Need on sellised peod, kus kõik võtavad ise söögi kaasa. Poodides on müügil spetsiaalsed suured korvid, mis sisaldavad valikut kõikidest traditsioonilistest toitudest. Kuna peod toimuvad jaanuari lõpust veebruari lõpuni, siis on igal nädalavahetusel kuskil mõni orrablót. 1.2 Rahvarõivad
Ruumis on veel sarnases stiilis teoseid eksponeeritud, aga kõik erinevad üksteisest mulje või emotsiooni poolest, mida edastab. Teos ja kontekst Teose kunstnik on Erró nimeline mees. Mees on osavalt suutnud varjata oma pärisnime internetis ja võib arvata, et tegemist on tema kunstniku nimega. Kunstniku tausta uurides sain teada, et tegemist on postmodernistliku kunstnikuga, kes on õppinud Norras ja Itaalias. Ta on andnud mitmeid teoseid Reykjaviki Kunstimuuseumile, kus on tema teosed püsinäitusel eksponeeritud. Teos on väga hästi seostatav Marilyn Monroe'ga, sest naisfiguur esiplaanil on peaaegu identne 1962. aastal lahkunud näitlejanna, laulja ja modelliga. Teose tegevuse asukohaks võib arvata Ameerika Ühendriikide mõnda suurlinna. Kunstiteos jutustab lugu, mis pöörleb kauni naisfiguuri ja mäslevate meeskujutiste ümber. Tegevus on küllaltki arusaamatu, aga jätab kiire ja mürarikka mulje.
sihtfondile, ning ülejäänud maa kuulub eraomandusse. Tervikuna annab põllumajandus alla 1% Fääri saarte SKP-st. Fääri saarte sisese transpordiühendusena on kasutusel bussiliiklus ning praami- ja helikopteri liiklus. Välisühenduse tagavad Fääri saarte rahvuslik lennufirma Atlantic Airways ja Islandi Icelandair. Peamiselt teenindab Atlantic Airways lende Fääri saarte ja Taani vahel, kuid lennatakse ka Oslosse, Londoni, Aberdeeni ja Reykjaviki. Suvekuudel toimib laevaühendus Taani, Norra, Islandi ja Shetlandiga. Tuleviku tööstusharuks peetakse naftatööstust. Nafta tootmiseks on Fääride valitsus väljastanud litsentsid mitmele rahvusvahelisele konsortsiumile. Proovipuurimised on küll kinnitatud naftavarude olemasolu, kuid mitte piisavalt, et nafta tootmine end hetkel ära tasuks. Fääri saartel tegutseb 2 kindlustusseltsi ja 4 panka. Suurimaks pangaks on Føroya Banki, kes omab ka kindlustusseltsi Trygd
17. juunil 1944 kuulutati ingvelliril välja Islandi Vabariik. Kriis Islandil praegu Island, mis on juba aastaid olnud rohkem sõltuv finantssektorist kui kalastusest, on majanduskriisis, mida iseloomustavad järjest kosuv inflatsioon, taevasse kõrguvad intressimäärad ja raske maandumise suunas tüüriv majanduskeskkond. Kõige paremini on kriisi tunda Nasdaq-OMXi süsteemi kuuluval Reykjaviki börsil. Aktsiahinnad on viimase aastaga langenud 50%. Mitme suurpanga, nt Kaupthingi, Glitniri ja Landsbanki aktsiad on oma väärtust kaotanud enamgi veel. Kriisi on näha ka Reykjaviki tänavatel. Kui viimaste aastatega on riigis müüdud rekordiliselt maastureid, millega saab mugavalt rasketes põhjamaistes oludes hakkama, siis viimastel kuudel on pidurdunud ka nende müük. Inimesed võisid auto osta 10-20%
taastetüübis, järeldan seda nullilähedase (kuid siiski positiivse) iibe ning kõrgete elatustasemenäitajate põhjal. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ic.html 6. Ränne a) Milline on riigi rändesaldo? 0.53 promilli b) Millisest riikidest tulevad peamiselt immigrandid ja kuhu emigreerutakse? Immigrandid tulevad peamiselt Poolast, Leedust, Saksamaalt ja Taanist, üldiselt tullaksegi peamiselt Euroopast. Emigreerutakse suurematesse linnadesse, peamiselt Siiski Reykjaviki ning selle ümbrusesse. http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?c=ic&v=27 http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Iceland c)Lisa ka kaart. http://pabamapa.com/wp-content/uploads/2011/10/migrationinout2010.gif 7. Haridustase a) Kui suur osa rahvastikust oskab lugeda ja kirjutada. Too eraldi välja ka naiste ja meeste kirjaoskus. Kirjutada oskab 99% rahvastikust, naised 99%, mehed samuti 99%. (2003) b) Kui kaua käiakse keskmiselt kooli. Kui kaua käivad koolis poisid ja tüdrukud?
Esimene vesinikkütusetankla avati Islandi pealinnas Reykjavikis 2003. aastal. Vesinikkütusega sõitvad Mercedes Benzi ja Daimler Chrysleri ühistööna valminud autod suudavad järjest sõita umbes 160 kilomeetrit ja seejärel veel 30 kilomeetrit elektriaku peal. Kogu riigi vajaduste rahuldamiseks oleks Islandile vaja ehitada vähemalt 15 vesinikkütust müüvat tanklat. Järgmise aasta jooksul peaks Reykjaviki tänavatel hakkama sõitma 30-40 nimetatud tehnoloogiat kasutavat autot, massimüüki peaks need jõudma aastaks 2010. Arnasoni sõnul võib Island fossiilsetest kütustest täielikult vabaneda 2050. aastaks. Suurimaks tehniliseks väljakutseks saab sealjuures olema riigi kalalaevade kütusesüsteemide ümberehitamine. Island alustas vaalapüüki Island alustas peale 20 aastast pausi taas vaalapüüki, kohaliku meedia teatel on esimesed vaalad juba tapetud.
· 11.3.1985 sai NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. · Jaan. 1987 NLKP KK pleenum, kuulutas välja demokratiseerumise · Juba 1985 oli kuulutati välja nn. Kiirenduskurss, 1987. aastast alates võis asuda kritiseerima stalinismi (glasnost). · Mais 1987 hakkas kehtima NSVL seadus individuaalsest töisest tegevusest · Gorbatsov loobus ühepoolselt tuumarelvakatsetustest · 1985 kohtusid Reagan ja Gorbatsov esimest korda Genfis edu saavutamata. · 1986 Reykjaviki tippkohtumine Reagani ja Gorbatsovi vahel. Lõplikke kokkuleppeid ei · 1987 aastal sõlmiti Washingtonis keskmaarakettide vastastikkuse vähendamise leping. · 12.6.1987 pidas Reagani kõne Berliini 750. aastapäeval, mil ütles kuulsad sõnad "Mr. Gorbachev, tear down this Wall!". Kokkuvõtteks · 1980. aastate keskpaigaks oli selge, et NSV Liit on "külma sõda" (,,tuumavõidujooksu") kindlasti kaotamas. Selge polnud aga see, kui kiiresti võivad
annaabi.ee 
