Friedrich engels-marksismi ks eestvedaja. sotsiaaldemokraatia-vasakpoolne liikumine mis taotleb hiskonna iglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja hiskondlike kokkulepete kaudu. kommunist-kommunismi pooldaja. kommunism-poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomandita hiskond. konservatismi phjustas maailma vgivaldse purustamise ja hvitamise levik. liberalismi phjustas soov kaitsta revolutsiooniaastate jooksul kttevidetud vabadusi ning vajadus phjendada majanduslikult eduka kodanluse pdlusi. sotsialismi phjustas hiskonnas avaldunud ebavrdsus. tstuslik pre-manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega.uute masinate kasutuselevtt on philiseks tunnuseks.sai alguse inglismaalt 1750. 18 sajand hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega. 19 sajand judis tstuslik pre ameerikasse. 18 sajand leiutati ketrus ja kudrutamismasin. phjaliku muutused toimusid algul se ja tekstiilitstuses
kurved, prantsuse aknad,peeglid Amalienburgi pargi paviljon: Rundale lossi valge saal: 7. Sotsiaalutoopiline valgustusajastu arhitektuuri: Claude-Nicolas Ledoux ja Étienne Boullee loomingu iseloomustus ja mõned näited. Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon. Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule, kutsutakse revolutsiooniarhitektuuriks, Chaux ideaal linn: elukutsetele omaste vormidega majad, puhtad seniapinnad, geomeetria. Venemaal selle alusel tüüpfassaadprojektid. Royal Saltworks: poolkaare kujuline, keskel peadirektori maja lõigatud plaatidega sammastega. Ledoux projekteeris linna ringikujulisena, kuigi valmis ehitati ainult pool. See on võimu väljendus arhitektuuris: keskel on bossi maja, ümber on sektorid.
on ehitanud ka mitmeid väiksemaid hooneid. Neist on tuntuim Petit Trianoni loss Versailles' pargis (valmis 1768). Claude Ledoux' (1736-1806) olulisemad ehitised on seeria linnaväravaid ja Louveciennes'is asuv paruness du Barry paviljon (1771). Eriti tuntuks sai ta mitmete elluviimata utoopiliste fantaasiaprojektide autorina. Samalaadseid abstraktseid ja grandioosseid ideid kasutas ka Etienne-Louis Boullee (1728- 1799). Temagi tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule. Nende poolt välja pakutud klassitsismi uut suunda kutsutaksegi revolutsiooniarhitektuuriks. ITAALIA oli arhitektuuris juhtival kohal baroki ajal. Varaklassitsismi periood oli aga suhteliselt tagasihoidlik. Nimetada võiks Giuseppe Piermarini (1734-1808), kes tegutses Põhja-Itaalias, peamiselt Milaanos. Tema kuulsaim töö on ooperiteater La Scala hoone, mis valmis 1778. Hiljem on seda mitmel korral ümber ehitatud
varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. 5)marksism. Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste muutmist. Sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus võimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandil põhineva ühiskonnakorra. 15. Vasta: 1. Mis põhjustas nende/eelpooltoodud poliitiliste õpetuste kujunemise? · Suure prantsuse revolutsiooniga kaasnenud muutused ühiskonnas. · Soov kaitsta revolutsiooniaastate jooksul kättevõidetud vabadust ning vajadus põhjendada majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi poliitilisele võimule. · Ebavõrdsuse süvenemine ühiskonnas ja sotsiaalsete probleemidele lahenduste otsimine. 2. Miks levisid 19.saj. teisel poolel ulatuslikult just sotsialistlikud ideed? Majanduse arengu tulemusena hakkas 19. sajandil linnaelanikkond järsult kasvama. Vabrikutööstuse levides kasvas tööliskond, kelle elu ja töötingimused olid rasked. Paljusid
Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad 5)marksism- on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Vasta: 1. Mis põhjustas nende/eelpooltoodud poliitiliste õpetuste kujunemise? Konservatism Suure prantsuse revolutsiooniga kaasnenud muutused ühiskonnas. Liberalism Soov kaitsta revolutsiooniaastate jooksul kättevõidetud vabadust ning vajadus põhjendada majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi poliitilisele võimule Sotsialism Ebavõrdsuse süvenemine ühiskonnas ja sotsiaalsete probleemidele lahenduste otsimine 2. Miks levisid 19.saj. teisel poolel ulatuslikult just sotsialistlikud ideed? Selle eesmärk on saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, sest sotsialism oli ainus
Tõi maalilisuse arhitektuuri. Oli Jaques-Francois Blondel Noorema õpilane. Prantsuse nn revolutsiooniarhitektuuri peamine esindaja. Tema stiil põhineb geomeetrilistel kujunditel, mis omavahel ei sulandu, vaid põimuvad teineteisega muljetavaldaval moel liikumatute plokkidena. Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon. Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule, kutsutakse revolutsiooniarhitektuuriks Ledoux oli eelfunktsionalist. Kasutab palladio motiivi, kasutab geomeetriliselt puhastatud vorme, fassaadil pole dekoore. Kuulus tommimajade seeria, üks säilinud. Tollimaja Pariisis. Kõige tähtsam töö ideaal linn, soola linn Arc-et-Senans, poolsfääriline lahendus, tootmise juures ka eluhooned, vangla arhitektuuri põhialuseks, aedlinna idee sünd. Ledoux sammas, dooria sammas vaheplaatidega, architectura parlante
romaani ja jutustuse -- osatähtsuse vähenemine kirjanduse üldpildis. · Siiski ei katkenud neil aegadel päriselt ka pikema proosa areng; väheste sõjaaegsete romaanide kunstiline tase oli kõrge, nagu nähtub F. Tuglase "Feliks Ormussonist" (1915) ja E. Vilde viimasest romaanist "Mäeküla piimamees" (1916). Romaanitraditsiooni jätkumine oli kirjanduse järjepidevuse huvides väga tähtis, kuigi nimetatud romaanid ei kujuta kaasaja raskeid võitlusi. · Revolutsiooniaastate proosas arenes paralleelselt kolm loomingumetoodilist põhisuunda -- revolutsiooniline kirjandus, kriitiline realism ja uusromantism. Need eri esteetilistelt alustelt lähtuvad suunad muutsid võitlusaastate proosa üldpildi ideeliselt mitmekesiseks ja stiililt kirevaks. · Kriitilis-realistliku proosa pidev areng ei kätkenud ka "Siuru" tegevuse ajal, millal uusromantism tunduvalt hoogustus. Revolutsiooniaastate realism toetus eelkõige kahele autorile -- A. H. Tammsaarele ja M.
üldpildis. · Siiski ei katkenud neil aegadel päriselt ka pikema proosa areng; väheste sõjaaegsete romaanide kunstiline tase oli kõrge, nagu nähtub F. Tuglase "Feliks Ormussonist" (1915) ja E. Vilde viimasest romaanist "Mäeküla piimamees" (1916). Romaanitraditsiooni jätkumine oli kirjanduse järjepidevuse huvides väga tähtis, kuigi nimetatud romaanid ei kujuta kaasaja raskeid võitlusi. · Revolutsiooniaastate proosas arenes paralleelselt kolm loomingumetoodilist põhisuunda -- revolutsiooniline kirjandus, kriitiline realism ja uusromantism. Need eri esteetilistelt alustelt lähtuvad suunad muutsid võitlusaastate proosa üldpildi ideeliselt mitmekesiseks ja stiililt kirevaks. · Kriitilis-realistliku proosa pidev areng ei kätkenud ka "Siuru" tegevuse ajal, millal uusromantism tunduvalt hoogustus. Revolutsiooniaastate realism toetus eelkõige kahele autorile -- A. H
annaabi.ee 
