rinnavähk ning melanoom. PEAAJU METASTAASID II · 15%-l peaaju metastaaside juhtudest jääb kasvaja algkolle selgitamata. · Ajumetastaaside ravivõtted sõltuvad haige üldseisundist, metastaatiliste kollete arvust ja metastaasi suurusest. · Ravi: kortikoidhormoonid, kirurgiline eemaldamine. RETSIDIVEERUMINE I · Kasvaja taasteke endisel kohal pärast ravi. · Taastekke põhjustab kasvajarakkude säilimine algkoldes. · Pahaloomulised kasvajad retsidiveeruvad sagedamini kui healoomulised. · Retsidiiv on tavaliselt kliiniliselt pahaloomulisem kui esialgne kasvaja. RETSIDIVEERUMINE II · Mida varem kasvaja retsidiiv avastatakse, seda suuremad on haigusprotsessi peatamise võimalused. · Vajalik on patsiendi pikaajaline ja regulaarne järelkontroll. · Retsidiivid võivad tekkida juba mõne nädala möödudes või alles aastate pärast. · Retsidiivide alusel hinnatakse kasvaja ravi tulemusi (nt 5a haigusevaba elulemus).
kutsealased ohutegurid haigus peamiselt või eranditult esineb Süstemaatiline pikaajaline Perifeerse närvisüsteemi ja lihaste Vormijad-pressijad, staatiline lihaspinge, kiires haigused e. üle-koormustrauma, neetijad, sepad, valtsijad, tempos sooritavad püsivad, retsidiveeruvad stantsijad, lihvijad, monotoonsed liigutused. neuralgiad, neuriidid käe-õla konveieril töötajad, käsitsi Surve närvitüvedele ja nende pleksiidid, polüneuriidid ja puurijad, elektrimasinate mikrotraumad. Jäsemete polüneuralgiad (vegetatiivsed ja mähkijad, teemandite ja süstemaatiline jahtumine. segavormid), müosiidid vääriskivide lihvijad. Kere või jäsemete (müofastsikuliidid). Neuro- sundasend
-kongenitaalne (kaasasündinud) kolesteatoom – teeke aluseks on embrüonaalse lameepiteeli jääkide esinemine keskkõrvaruumis või oimuluus. Kuulmekile on tavaliselt intaktne. Enamasti diagn lapseeas, võib kaasneda limakõrv. -omandatud kolesteatoom – areneb kuulmekile püsiva sissetõmbe foonil või areneb kuulmekile püsiperforatsiooni või trauma/opi foonil. Seega tekke aluseks on kuulmetõrve funktsiooni püsiv häire või retsidiveeruvad otiidid. Seos tuberkuloosi, HIV, Bhepatiidiga. Kolesteatoom paikneb keskkõrvas, ta ei ole otseselt kasvaja ja ei anna ka metastaase. Nimetus pärlkasvaja on tulenenud sellest, et tal on kalduvus pidevalt suureneda ja kahjustada kasvades keskkõrva ning lõpuks ka ümbritsevat luukude. Kolesteatoom võib aastate jooksul viia väga suure kõrvakahjustuseni ja tugeva kuulmislanguseni. Täpselt teadmata põhjustel moodustub tasku, mis on täidetud sarvestunud massiga ja mis suurenedes
kasvab keskkõrvas ja mis suurenedes hakkab kahjustama ümbritsevaid kudesid. -kongenitaalne kolesteatoom tekke aluseks on embrüonaalse lameepiteeli jääkide esinemine keskkõrvaruumis või oimuluus. Kuulmekile on tavaliselt intaktne. -omandatud kolesteatoom areneb kuulmekile pars flaccida püsiva sissetõmbe foonil või areneb kuulmekile püsiperforatsiooni või trauma/opi foonil. Seega tekke aluseks on kuulmetõrve funktsiooni püsiv häire või retsidiveeruvad otiidid. Kolesteatoom paikneb keskkõrvas, ta ei ole otseselt kasvaja ja ei anna ka metastaase. Nimetus pärlkasvaja on tulenenud sellest, et tal on kalduvus pidevalt suureneda ja kahjustada kasvades keskkõrva ning lõpuks ka ümbritsevat luukude. Kolesteatoom võib aastate jooksul viia väga suure kõrvakahjustuseni ja tugeva kuulmislanguseni. Täpselt teadmata põhjustel moodustub tasku, mis on täidetud sarvestunud massiga ja mis suurenedes täidab kõrvas vaba ruumi
lameepiteelist, mis kasvab keskkõrvas ja mis suurenedes hakkab kahjustama ümbritsevaid kudesid. -kongenitaalne kolesteatoom tekke aluseks on embrüonaalse lameepiteeli jääkide esinemine keskkõrvaruumis või oimuluus. Kuulmekile on tavaliselt intaktne. -omandatud kolesteatoom areneb kuulmekile pars flaccida püsiva sissetõmbe foonil või areneb kuulmekile püsiperforatsiooni või trauma/opi foonil. Seega tekke aluseks on kuulmetõrve funktsiooni püsiv häire või retsidiveeruvad otiidid. Kolesteatoom paikneb keskkõrvas, ta ei ole otseselt kasvaja ja ei anna ka metastaase. Nimetus pärlkasvaja on tulenenud sellest, et tal on kalduvus pidevalt suureneda ja kahjustada kasvades keskkõrva ning lõpuks ka ümbritsevat luukude. Kolesteatoom võib aastate jooksul viia väga suure kõrvakahjustuseni ja tugeva kuulmislanguseni. Täpselt teadmata põhjustel moodustub tasku, mis on täidetud sarvestunud massiga ja mis suurenedes täidab kõrvas vaba ruumi
sümptomid. Kõige raskema antikehade puudulikkuse vormi – agammaglobulineemia – korral puuduvad nii immuunglobuliinid kui ka B-lümfotsüüdid ja esinevad rasked, peamiselt bakteriaalsed infektsioonid. Samas võivad aga kergemad antikehade puudulikkuse vormid, nagu IgA või IgG alaklasside puudulikkus, kulgeda ka asümptomaatiliselt. Nagu kõigi immuunpuudulikkuse vormide korral on anamnestilises andmetes esikohal sage nakkuste põdemine. Iseloomulikud on retsidiveeruvad bakteriaalsed infektsioonid, samuti enteroviiruste (polio, ECHO) põhjustatud nakkused. Kõige sagedamini on haaratud hingamiselundid: kõrva-, kurgu-, nina- ja neelupõletikud. Osal haigetest kaasnevad nakkustega allergianähud, autoimmuunsed või lümfoproliferatiivsed haigused. Antikehade puudulikkuse raskemate vormide korral täheldatakse proteinogrammis gammaglobuliini fraktsiooni langust. Immunoloogilistest uuringutest on põhiuuringud:
1) Üksik luuväline klonaalsetest plasmarakkudest koosnev mass 2) Luuüdi tsütoloogilisel ja histoloogilisel uuringul normaalne leid 3) Skeleti röntgenleid, mis hõlmab ka pikad toruluud, patoloogiata 4) Aneemia, hüperkaltseemia või neerupuudulikkus puuduvad 5) Seerumis või uriinis ei esine monoklonaalset immuuunglobuliini või on see < 20g/l 4.2.3. Hulgi üksikplasmotsütoomid Hulgi solitaarsed plasmotsütoomid, mis võivad olla retsidiveeruvad esinevad umbes 5% eelnevalt teadaoleva üksikplasmotsütoomiga patsientidest -7- Hulgi üksikplasmotsütoomide diagnostilised kriteeriumid 1) Seerumis või uriinis ei esine monoklonaalset immuuunglobuliini 2) Üle ühe luus või luuväliselt asetsevat plasmarakkudest koosnevat massi 4.2.4. Soovitavad uuringud luu üksikplasmatsütoomiga ja luuvälise üksikplasmatsütoomiga patsientidel
annaabi.ee 
