Samasisulise kriitika suunatakse nii totalitaristliku kui ka liberaalse korra vastu väites, et need näiliselt üksteisele vastanduvad süsteemid püüdlevad tegelikult samasuguste eesmärkide poole, ehkki kasutavad selleks erinevaid vahendeid. Nii Hitleri Saksamaa kui ka USA pürivad allutama indiviidi, vormima temast süsteemi huvidele vastava massiinimese, kes on ülaltpoolt kontrollitav ning aktsepteerib kriitikavabalt süsteemi propageerivat maailmavaadet. 10. Retseptsiooniesteetika põhimõtted. Mis on ootuskorisont? Kuidas see toimib kirjandusajaloos? Ei ole üks teooria, pigem laiem fookus kirjandusteksti lugemise protsessil Fookus lugejate reaktsioonil, lugeja ootustel Tekstil EI OLE kindlat tähendust, selle määrab lugeja Kirjandusteos omandab positsiooni vastuvõtvas kultuuris just lugemise kaudu Teksti tähenduse loob (vähemalt teatud määral) lugeja Pole olemas üht ‘õiget’ tõlgendust, mis oleks sama kõikidele lugejatele ei
3. Hermeneutiline ring ( tervikut mõistame osa kaudu, osa terviku kaudu ) Wilhelm Dilthey ( 20. saj algul tekitab uue hermeneutilise laine ) Martin Heidegger ( 1880-1976 ) Hans-Georg Gadamer ( 1900-2002 ) ,,Tõde ja meetod" ( kujundab koolkondlikku hermeneutilist ringi ) Fenomenoloogia ja lugejauurimus ( uurib teaduse sisu ) 1. Lugeja ja tekst 2. Fenomenid ( asjad sellistena, nagu me neid teadvuses tajume ) 3. Retseptsiooniesteetika Edmund Husserl (filoloogiline suund ) Roman Ingarden 33. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Esialgu ei olnud psühhoanalüüs kirjandusliku suundumusega. Arenes välja psühholoogiast, psühhiaatriast. Tähtsad on autor, tegelane keel ( autorikeskne, psühhoanalüütiline keelekasutus ). Teadvus, eelteadvus ja mitteteadvus e alateadvus. 34
olemuse kui ka ajaloolise arengu ja kunstiväärtuse seisukohalt. Kirjandusteadus on iseseisva kunstiteadusena arenenud jõudsalt alates 19. Sajandist; poeetika ja stilistika olid kõrgelt arenenud juba antiigis. Kirjandusteaduse osad on kirjandusteooria, kirjandusajalugu ja kirjanduskriitika. Kirjandusteaduslikke meetodeid ja koolkondi: biograafiline meetod, feministlik kirjandusteadus, formalism, freudism, marksistik kirjandusteadus, positivistlik esteetika, poststrukturalism, retseptsiooniesteetika, semiootika, strukturalism, uuskriitika, vaimulooline koolkond. Uuskriitika (New Criticism) · Tekkis 1920. 30. Aastatel Ameerikas ja Inglismaal · Teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest · Tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading: süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri üksikelementide kaudu (värsimõõt, riim, erinevad kujundivõtted jne) · Tähtsamad esindajad: T. S. Eliot, Ezra Pound ,,Lugemise aabits"
konstitueeriv- rajama, asutama, kindlaks määrama(koosseisu). tuleb vist veel slaididest välja lugeda... aga kujutan ette, et see on ka eelnevastest vastustest siin peatükkis tuletatav. 12. Selgitage looduse väärtustamise kolme viisi Saito järgi! Puudub info? 7. loeng: Kunsti kogemine 1. Millistes distsipliinides tegeletakse kunstiteose kogemisega ja mil viisil? Kunstiteose kogemine küsimusi erinevates distsipliinides: 1)Kunstipsühholoogia 2)Retseptsiooniesteetika 3)Filosoofilises esteetikas 1. Kunsti kogemine psühholoogias: Kunstipsühholoogia, eksperimentaal-esteetika. Mitmeid probleeme: kunstikogemise psühholoogiline mehhanism, kunstitaju. Meeldimuste ja eelistuste põhjused. 2. Retseptsiooniesteetika: Kirjandusteaduse ja hermeneutilis-fenomenoloogilise filosoofia kooslus. Eelkõige kirjanduse baasil. Kuidas toimub tähenduse loomine lugemisprotsessi käigus; ootushorisont, ette-aimamised, "tühikute" täitmine lugeja poolt. NB! Ettevaatust E-
eesti tutvustuse (V. G-R) Positivism ning ajalooline ja võrdlev meetod - rass, miljöö, moment - faktid ja põhjuslikkus - autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes Hermeneutika - tõlgendus ja mõistmine - tekst, keel - hermeneutiline ring Wilhelm Dilthey Martin Heidegger (18801976) Hans-Georg Gadamer (19002002) Fenomenoloogia ja lugejauurimus - lugeja ja tekst - fenomenid - retseptsiooniesteetika Edmund Husserl Roman Ingarden Wolfgang Iser (19262007) Hans Robert Jauss (19211997) Stanley Fish 9. SLAIDSHOW Strukturalism - metoodilisus, objektiveerivus - sünkroonia - keel - struktuur, märk - elemendid ja funktsioonid - binaarsed opositsioonid Genfi koolkond Ferdinand de Saussure keel (langue) / kõne (parole) Formalism - keel - poeetika Viktor Sklovski (18931984) Juri Tõnjanov (18941943) Boris Tomasevski Vladimir Propp Roman Jakobson Praha lingvistikaring - keel
ühiskondlik sõltuvus, mida on võimatu vältida Kant: parem on olla moodne loll kui olla moe vastu. Mood türanniseerib. Hea maitse annab moe tarbijale vabaduse, võimaluse eristuda. Esteetiline elamus (Erleben). Kõik see kinnitab üksiku paratamatut seost sootsiumiga. (vt. Eva Lepik: Hermes) Retseptsioon NB! Vastav peatükk Ihoneni õpikust! Hinnang kirjandusteosele Teose mõistmine on seotud kontekstiga, vastavate ajalooliste olukordadega ja sotsiaal-kultuuriliste taustadega Retseptsiooniesteetika: sõnakunstiteose tähenduse kujunemine sõltuvalt olukordadest Retseptsiooniajalugu: teose, zhanri vms. vastuvõtt lugeja(te) poolt erinevatel ajalõikudel ja selle uurimine Retseptsiooniuurimine Kas kõik lugemis- ja tõlgendusviisid on ühtviisi head ja õiged või on mõni tõlgendus ainuõige? Lugeja kaldub lugema pealiskaudselt ja looma tõlgendusi, mida loetud tekst ei toeta. Absoluutselt õiget tõlgendust pole olemas.
Suund: lugemisajalugu Lugemisajalugu tõusis kultuuriajaloos esile varsti pärast raamatu-ajalugu ja selle mõjul 1970. aastate lõpul1980. aastate alguses. Lugemisajaloo eesmärk historiseerida lugemine: lugemine on ajas ja ruumis muutuv aktiivne tegevus, tähenduse loomine, tekstide varustamine sisuga; raamat ärkab ellu alles koos lugejaga. Lugemisajaloo sünd on seotud lugejakesksete käsitluste sünniga 1970. aastate kirjandusteoorias: ameerika reader-response criticismja saksa `retseptsiooniesteetika' teksti tähendust hakati otsima lugeja, mitte teksti enda ega autori juurest. Lugemine võib olla kollektiivne identiteediloome lugemiskonnad (reading communities). Nt. võib ka rahvust määratleda teatud kanooniliste autorite lugejaskonnana. Lugemisajalugu: kaks aspekti 1) Empiiriline lugemisajalugu: kuidas on tekste eri aegadel ja eri kultuurides loetud? Peamised uurimisprobleemid: vaikne ja kõvahäälne lugemine; lugemisasendid ja -viisid; lugemine ja
annaabi.ee 
