liigume stabiilse kiirusega või muutuva kiirusega. Nahameeled: surve-, temperatuur- ja valuaistingud (Notsitseptorid - nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad mitmesugustele koekahjustustele ja äärmuslikele temperatuuridele.) Haistmine (Haistmisepiteel paikneb ninaõõne ülaosas) Mõlemas ninasõõrmes asuv epiteel sisaldab umbes 10 miljonit lõhnatundlikku retseptorrakku. Haistmine on kõige vähem uuritud. Ei ole teada kuidas inimene eristab nii palju lõhnu. Maitsemeel (Maitsenäsad – keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungaid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid) Maitsemeel on sanane haistmismeelega. 5 põhimaitset: soolane, hapu, mõru, magus, umami. Kõik retseptorid reageerivad maitsetele, aga erineval määral. Kuulmine (Heliretseptorid kõrvas) Helilained sisenevad väliskõrva kaudu ja stimleerivad
1. naha tundlikkus, kiired muutused 2. sügav surve 3. lihasvenitus 4. naha püsiv ja muutuv ärritus Sissejuhatus psühholoogiasse 39 Maitse- ja lõhnatundlikkus Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt närviimpulssideks. Maitseorgani ehitus * Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keelel papillides. * Padjakeses olevad 50-150 retseptorrakku reageerivad keemilise aine olemasolule kontakt närvikiuga * Maitsed: mõru, soolane, magus, 'umami', hapu: SAMADES KEELEPIIRKONDADES!! Sissejuhatus psühholoogiasse 40 Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsetega. Põhimaitsete ,,muster", mis pannakse kokku erinavate retseptoritega kokkupuutes olevates närvikiududes, eristab erinavaid maitseid täpsemalt.
Mida me ei aisti – asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! Me aistime eraldi infotükke, nagu: * puudutus * surve * lihasvenitus/ pinge * liigutus * temperatuur Maitse- ja lõhnatundlikkus Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt närviimpulssideks. Maitseorgani ehitus: * Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keelel – papillides. * Padjakeses olevad 50-150 retseptorrakku reageerivad keemilise aine olemasolule kontakt närvikiuga * Maitsed: mõru, soolane, magus, ’umami’, hapu: samades keelepiirkondades Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsetega. Põhimaitsete „muster“, mis pannakse kokku erinavate retseptoritega kokkupuutes olevates närvikiududes, eristab erinavaid maitseid täpsemalt. Kolm võimalust maitseinfo kodeerimiseks: 1
* Me aistime eraldi infotükke, nagu: 1. + puudutus 2. + surve 3. + lihasvenitus/ pinge 4. + liigutus 5. + temperatuur 6. + ... 7. à somatosensoorne maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus! Maitse-ja lõhnatundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse teatud molekulidega ontakt närviimpulssideks. Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keeles- papillides. Padjakeses olevad 50- 150 retseptorrakku regeerivad keemilise aine olemasolule- kontakt närvikiuga. Maitsd: mõru, soolane, magus, ,,umami", hapu: SAMADES KEELEPIIRKONDADES!!!!!!! Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsega. Põhimaitsete ,,muster", mis pannakse kokku erinevate retseptoritega kokkupuutes oelvate närvikiududes, eristab erinevaid maitseiod täpsemalt. Kolm võimalust,
+ puudutus + surve + lihasvenitus/ pinge + liigutus + temperatuur + ... somatosensoorne maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus! 82 IV.5. Maitse- ja lõhnatundlikkus Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt närviimpulssideks. 83 Maitseorgani ehitus: * Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keelel – papillides. * Padjakeses olevad 50-150 retseptorrakku reageerivad keemilise aine olemasolule kontakt närvikiuga * Maitsed: mõru, soolane, magus, ’umami’, hapu: samades keelepiirkondades 84 Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsetega.
valdavalt orientiire, “maamärke”. 3.SENSOORSED SÜSTEEMID. Meeleelundite roll käitumises, nende lihtsad toimimisprintsiibid. Meeleelundite abil on võimalik saada informatsiooni väliskeskkonnast. Aju loob meile pildi/heli närviimpulsside voo baasil. Need närviimpulsid ei varieeru ei oma tugevuse ega kuju poolest, vaid on binaarsed signaalid. Erinevad retseptorrakud erutuvad ainult mingite konkreetsete värvus- või helitoonide puhul. See, millist konkreetset silma närvikiudu (retseptorrakku) impulsid läbivad, kajastab vaadatava objekti suunda ja (mõnikord) värvust; impulsside sagedus kajastab aga objekti heledust. Analoogselt: see, millist konkreetset kõrva närvikiudu impulsid läbivad, kajastab heli tooni; impulsside sagedus aga heli tugevust. Lisaks: kahe silma olemasolu võimaldab hinnata objektide kaugust, kahe kõrva olemasolu aga heliallika suunda. Meelte tundlikkuse varieeruvus loomariigis (näiteid). Kakkudel erakordselt terav
lainepikkuste vahemiku (st värvuse) puhul. Meeleelundite tööprintsiip on sealjuures hämmastavalt lihtne: • närviimpulsid, mida silmast või kõrvast ajju saadetakse, ei varieeru ei oma tugevuse ega kuju poolest, vaid on lihtsad “on/ei ole” tüüpi (binaarsed) signaalid • erinevad retseptorrakud erutuvad ainult konkreetsete värvus- või helitoonide puhul • see, millist konkreetset silma närvikiudu (retseptorrakku) impulsid läbivad, annab ajule infot vaadeldava objekti suunast ja mõnede retseptorite puhul ka värvusest; impulsside sagedus kajastab aga objekti heledust • analoogselt - see, millist konkreetset kõrva närvikiudu impulsid läbivad, kajastab heli tooni; impulsside sagedus aga heli tugevust • kahe silma olemasolu on tähtis, kuna see võimaldab hinnata objektide kaugust, kahe kõrva olemasolu aga heliallika suunda
annaabi.ee 
