tekitavad AP. · Somatosensoorne süsteem: mehaaniline energia aktiveerib puudutusele või survele tundlikud retseptorid, mis tekitavad aktsioonipotentsiaale. Valu puhul vabanevad koe kahjustuse korral neurotransmitteritena toimivad kemikaalid, mis aktiveerivad valuga seotud närvikiud ja tekitavad AP Veel sensoorsete retseptorite omadusi: · Aitavad sensoorsete sündmuste asukohta määrata, aju võrdleb kõrvutiasetsevate vastuvõtualade infot Retseptiivsed väljad kui pusletükid, teevad sensoorsete sündmuste asukohad selgeks; aitavad vastustega, st motoorika juhtimisel · Muutuse ja konstantsuse kindlakstegemine: Kiiresti adapteeruvad retseptorid vastavad küsimusele ,,kas midagi on seal?" (nt kerge puudutus; silmas kepikesed liikumise tuvastamiseks, m-v nägemine, ka hämaras) Aeglaselt adapteeruvad retseptorid reageerivad stiimulile aeglasemalt (nt surve retseptorid, sensatsiooni hajum; silmas kolvikesed värvide jaoks)
külgedel on hapud sensorid, umbes samas piirkonnas on ka soolased, ja mõru suhtes tundlikud sensorid on tagumises keeleosas. Haistmismeel võib mõjutada ka maitsmismeelt (nt. haiguse ajal). · Nägemiskeskus - Nn. primaarne nägemiskeskus paikneb kukla sagarates ja seal on Brodmani väljad 17-19 (need moodustavad kokku nägemiskeskuse aga esmane neist on väli 17) 17. nda välja neuronitele saabub info otse silma võrkkestalt ja selles piirkonnas on nn. lihtsad retseptiivsed väljad. 18-19 väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikidega nagu puute-ja kuulmistundlikkus, nende väljade kahjustusel tekivad üsna erinevat laadi 5 häired, nagu nt. kirjalike sõnade äratundmise häired. Ruumitundmiskeskused on seotud nägemismeele abil sooritatavate liigutustega. Kiirusagara 7nda väljaga seonduv võimaldab silmade ja pea pööramist objektide vaatlemisel. Oimusagara seosed
Kõige rohkem on magusrakke (keele otsas), külgedel on hapu ja umbes samas kohas ka soolane. Mõru maitset tunneb kõige rohkem keele peal tagumisel kolmandikul. Maitsetundlikkust võib mingil määral mõjutada ka haistmismeel. Nägemiskeskus: Esmane ehk primaarne nägemiskeskus paikneb kuklasagarates. Seal on Brodmani väljad 17,18,19 (need 3 moodustavad kogu nägemiskeskuse). Esmane neist on ainult 17. 17.nda välja neuronitele saabub info otse silma võrkkestalt. Selles pk-s on nn lihtsad retseptiivsed väljad. 18. ja 19. väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikidega nagu puute- ja kuulmistundlikkus. Nende väljade kahjustumisel tekivad üsna erinevat laadi häried (nt, äratundmise häired). Visuaalse ruumitundlikkuse keskusel on seos nägemismeele abil kontrollivate liigutustega. Eesmine sagar juhib liigutusi. Kuklasagarate ja oimusagarate vahel on 1 pk, millega seosed võimaldavad ruumilist emotsionaalset aistingut. Kiirusagara 7.
mõtlevat hinge ei saa määratleda ühegi sellise omadusega, millega määratletakse kehalisi asju: mõtlemises ei ole midagi kehalist. Kuna meil tuleb enda mõtlevat hinge käsitleda sõltumatult mõistetest, mis meil on materiaalsete asjade kohta, siis peab hing kehadest ka reaalselt erinev olema. Et mõtlemisest sõltumatu materiaalne tegelikkus üldse olemas on, tõestavad meile meie meelte aistingud ja tajud. Kuna me tajudes oleme tajutu suhtes retseptiivsed, passivselt vastuvõtvad, siis ei saa tajud pärineda meist endist. Määratledes mina mõtleva substantsina, tuleb Descartes`il pidada välistatuks võimalust, et mõtlev hing ise mitteteadvustatult tajusi produtseerib. Substantsina, mille olemus seisneb mõtlemises, s.t. teadvuses, peab subjekt kõikidest oma seisunditest ja aktiivsustest teadlik olema. Toetudes jumalikule tõesusgarantiile arvab
valgustundlikkus. Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse nägemisteravust ning nägemis- ja vaatevälja suurust. Nägemisteravuse määrab väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm on võimeline eristama. Normaalne silm eristab kaht punkti millelt lähtuvate kiirte nurk on 60 kaarsekundit s.o 1 kaareminut. Retseptiivseks väljaks on see võrkkesta ala, mille ärritamine valgusega põhjustab ganglionirakkudelt lähtuva impulsatsiooni tõusu või languse. Ganglioniraku retseptiivsed väljad on sõõrjad, nendel on tsentrum ja perifeeria. Valgusele reageerimise järgi on neid kahte tüüpi: 1) Retseptiivväljad, mille tsentrumi ärritamine valgusega põhjustab sealt lähtuvate impulsside sageduse tõusu, samal ajal perifeeriast välja saadetud impulsside arv väheneb. Retseptiivvälja perifeeria ärritamisel on olukord vastupidine. Need retseptiivväljad reageerivad valguse sisselülitamisele.
tagumises keeleosas. Haistmismeel võib mõjutada ka maitsmismeelt (nt. haiguse ajal). · Nägemiskeskus - Nn. primaarne nägemiskeskus paikneb kukla sagarates ja seal on Brodmani väljad 17-19 (need moodustavad kokku nägemiskeskuse aga esmane neist on väli 17) 17. nda välja neuronitele saabub info otse silma võrkkestalt ja selles piirkonnas on nn. lihtsad retseptiivsed väljad. 18-19 väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikidega nagu puute-ja kuulmistundlikkus, nende väljade kahjustusel tekivad üsna erinevat laadi häired, nagu nt. kirjalike sõnade äratundmise häired. Ruumitundmiskeskused on seotud nägemismeele abil sooritatavate liigutustega. Kiirusagara 7nda väljaga seonduv võimaldab silmade ja pea pööramist objektide vaatlemisel. Oimusagara seosed
• Spetsiifiliste kõnehäirete sagedus oleneb vanusest – kõrgeim 24-36 k. – olulise leidmine ja summeerimine sobivas formaadis • jääb püsima 3% (Stella &Marini, 2001 jt.) – meestel rohkem 3 :1 • Füüsilist tegevust e.kirjutamist (toimub sama-aegselt) • ekspressiivsed KH- pärilikud – Küllalt kiire • retseptiivsed KH -mitte pärilikud – puhas retseptiivne KH eelkoolieas – Automaatne • segatüüpi KH- ei parane täielikult • Geneetiline komponent: määrab neuronaalse – Kirjutatu kvaliteet - loetav et oleks võimalik hiljem kasutada migratsiooni Sylvi vao piirkonnas (tsütoerhidektoonika) – kogelus: pole leitud üht kindlat Aju ja ebamusikaaalsus
laugude põskedele. Fotokeemilised protsessid võrkkestas: Kepikeste abil nähakse hämaras, värvusi ei eristata, see on skotoopiline nägemine. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi, sisaldavad 3-me erinevat fotopsiini. Galingonirakud: Retseptiivne väli- võrkkesta ala, mille ärritamine valgusega põhjustab galingonirakkudelt lähtuva impusatsiooni tõusu või languse. Nende rakkude retseptiivsed väljad on sõõrjad, neil on tsentrum ja perifeeria. Valguse sisselülitamisele reageerivad need retseptiivväljad, mille tsentrumi ärritamine valgusega põhjustab impulsside sageduse tõusu. Valguse väljalülitamisele aga need väljad, mille ärritamisel sealt lähtuvate impulsside sagedus langeb. 7. Värvuste nägemine ja värvipimedus. Värvuste nägemist seletatakse praegu trikromaatilisuse ja vastandvärvuste teooriatega. Trikromaatilisuse teooria
annaabi.ee 
