lavameister ja tehnik Raul Õitspuu, grimeerija Helga-Aliis Saarlen. Osades mängisid Katariina Unt, Peeter Tammearu, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Lauli Otsar ja Liisa Saaremäel (EMTA lavakunstikooli tudengid) ning Meelis Põdersoo. Tegu oli komöödiaga, mis rääkis võõrastemaja perenaisest Mirandolinast, kes oli universaalne naiselikkuse sümbol, keda kõik võõrastemaja meeskülalised armastasid. Mehed hellitasid teda nii kingituste kui vahetu tähelepanuga, mille Mirandolina kõik viisakusest vastu võttis. Vaid üks härra nimega Ripafratta kuulutas end naiste võltsnaeratuste vastu immuunseks, mis seadis omakorda edevale Mirandolinale väljakutse - vallutada mehe põlglik süda, kasutades selleks kõiki naiselikke võrgutusrelvi. Mees sõnas: „Naiste võim on kõige jubedam asi maailmas.“ Ripafratta võrgutamine lõpuks tal ka õnnestus (lausa sama päeva õhtul, mil härra saabus). Mirandolina valiv natuur ja salakavalus viis loo
Ta on üheks tugitalaks tervele etendusele, kuna tema käes on täielik kontroll. Tema suudab muuta teisi tegelasi enda ümber, muutes sellega tegelikul ka osa maailmast. Ta juhib justkui teatrit, millesse kaasatud on ka publik. Tegelaste pöördumine publiku poole oma mõtete või mõtteteradega mängib juba kõige selle juures oma osa. See kui külalistemajja saabuvad kaks naisnäitlejat on alus sellele, kui Mirandolina aru saab, et ka tema oskab näidelda, kasutades teda jumaldavaid mehi ära. Mirandolina ei ole kunagi oma tundeid pealtnäha väga tõsiselt võtnud ning kui naistevihkajast külaline temas seda muudab, ei taha naine seda kõike algul uskuda, kuid ainukeseks väljapääsuks tema jaoks osutub oma juurte juurde tagasi minna ja abielluda sellega, keda ta tegelikult sisimas armastab. Ta suutis ka tõestada, et ei ole olemas sellist inimest nagu
Lisl Lindau Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris, Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967. Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 19311934 Draamastuudio teatris, 19341936 "Vanemuises", 19361937 "Estonia" teatris, 19371941 Tallinna Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistj...
niccolot sulaseks. Hiljem kui Noccolo oli meremehed koju juhatanud käskis ikkagi isa Tal kirja avada mis oli ahga kohutavalt kehvasti kirjutatud ja mingis võõras keeles. hiljem selgus et see oli Kreeka keel ja tolle kija oli kirjutanud Nikeforos- kes oli kaupmehe vana sõber ja sõjakaaslane. Hr. Casarmana otsustas saata oma teise poja Ruggiero kui too oli arg ja käskis Noccolol minna. Nii mindigi laevale kus Niccolot ei koheldud kuigi hästi ta sai sõimata. Laeva nimeks oli Mirandolina ja kuulus Lorenzo di Sciarrale - Spalato ja Raguse vürstile. Nikeforos võttis Niccolose oma kaitse alla. Siis otsustai minna külastada hr. casarmanata, kui linna oli selleks ajaks juba suletud ja isegi Niccolot ei lastud linna kuna seda kaitsesti vibudega varustatud sõjamehed. Nii tuligi nimma tagasi laeva ja Kapten andis käsu lahkumiseks. Kui kodusadam seljataha jäi andis vürst Lorenzo Niccolosele kaks võimalust kas ta läheb järgmises sadamas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
