4. üldistumine ehk konkreetsuse taandumine, ebaolulisena tunduva ununemine 5. kognitiivse konsistensi printsiibi mõjud ehk taandub ootustega sobimatu ning võimendub või ilmub ootuste ja tõekspidamistega kooskõlas olev 6. ratsionalisatsioon ehk sellise info lisandumine, mis aitab selgitada vastuolulist või ebaselget, 7. dominandi teke ehk kujunevad teemad, mis muutuvad valdavaks ning taanduvad teised teemad Kui hiljem vastu võetud teave põhjustab eelnenu unustamist, on tegemist retroaktiivse interferentsiga. Kui eelnevalt vastu võetud teave põhjustab järgneva halba mäletamist, on tegemist proaktiivse pidurdusega. Mälus säilinud teabe reprodutseerimine on selle teabe taastamine või kasutamine hilisemas vaimses või praktilises tegevuses. Informatsiooni mälust reprodutseerimisel on kolm alaliiki: äratundmine, meenumine, mäletamine/meenutamine. Mälunähtuste ja -süsteemide liigitamisel on kaheks peamiseks tunnuseks mälus säilitava
· Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsioon. Seega pole mõtet tuupida. (3: 97) 2.1.2.2.1 Interferents Tänapäeval arvatakse, et unustamist põhjustab interferents. See on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tahajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kahte interferentsi liiki. Proaktiivne interferents tähendab varem omandatud materjali segavat mõju hiljem omandatule. (3: 97) Retroaktiivse interferentsi all mõeldakse uue ingormatsiooni segavat mõju varasemale informatsioonile. Varasem info ununeb uue mõjul. (3: 97) 2.1.3 Meeldetuletamine Meeldetuletutamine ehk reprodutseerimine on talletatud info uuesti esiletoomine. See võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Efektiivseim neist on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. Mälu protsessid on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning on üleminevad ühtse
ebaolulisena tunduva ununemine 5) kognitiivse konsistensti printsiibi müjud ehk taandub ootustega sobimatu ning võimendub või ilmub ootuste ja tõekspidamistega kooskõlas olev 6) ratsionlisatsioon ehk sellise info lisandumine, mis aitab selgitada vastuolulist või ebaselget. 7) dominandi teke ehk kujunevad teemad, mis muutuvad valdavaks ning taanduvad teised teemad Kui hiljem vastu võetud teave põhjustab eelneva ununemist on tegemist RETROAKTIIVSE INTERFERENTSIGA. Kui eelnevalt vastu võetud teave põhjustab järgneva halba mäletamist, on tegemist PROAKTVIISE PIDURDUSEGA. SENSOORNE MÄLU – objekti või stseeni või muu tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. LÜHIMÄLU – sisestatakse informatsioon sensoorsest mälust ning lühimälus on see üldistatum, vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on lühimälus teave kodeeritud ka semantilisse abstraktsesse formaati
Iga järgmise rea puhul liidetakse igale arvule 1 juurde (erandiga, et kui arv tuleb suurem kui n, siis tuleb saadud arvust n lahutada). Kui tingimuste arv on paaritu arv, siis tuleb kasutada kahte ruutu, kusjuures teises ruudus on katsetingimused ridades vastupidises järjestuses.] · Oluline on siin baastasandiks õige käitumisviisi valimine. Kuigi paljudel juhtudel sobib baastasandiks mõjustuse puudumise tingimus, ei saa nii alati teha. Näiteks katses retroaktiivse interferentsi uurimisega: siin ei saa kontr. gruppi jätta lihtsalt ootama, kuni E-grupp on vahepeal teist nimekirja õppinud, kuna kontr. grupil oleks võimalik seni õpitut mõttes korrata: ____________________________________________________________________________________ 1.periood (õpp.) 2.periood(õpp.) 3.periood (repr.) E-grupp nimekiri A nimekiri B nimekiri A Kontr
Proaktiivne pidurdus aga tähendab eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Kui inimese psüühika tegeleb mingisuguse asja meenutamisega vmt, siis sellel on oma mõju järgnevale. Kui on tegemist millegi väga traumeeriva ja dramaatilise sündmusega, on samuti ajas oma kindel mõju mälule. Ajas eri hetkedel toimunud sündmuste vastastikmõju kirjeldab proaktiivse ja retroaktiivse interferentsi mõju. - Ebbinghaus´i unustamiskõver 3. Reprodutseerimine (ammutamine ja taastamine). Selle peamised alaliigid on äratundmine, mäletamine (ehk meenutamine), meenumine. Äratundmine on efektiivseim, sest reprodutseerimistunnused on antud hästi ja see võimaldab mälus jõuda kergelt selle informatsioonini. Mingusgune objekt või mõju tuntakse ära kui tuttav. Meenumine on iseeneselik millegi mälust esiletulemine
äratundmise puhul Aeg (ja konsolideerumise puudulikkus) unustamise põhjusena: - Mällu talletamine eeldab mäljujälgede konsolideerumist – füsioloogiline protsess mis kestab tunde (hipokampuses) ja päevi, kuid aastaid (neokorteksis) - Tõendid: aju kuvamisel aktivatsioon eri osades, sõltuvalt meenutatava materjali talletamise ajast - Unustamise kõver - Retrograadne amneesia - Ka retroaktiivse intergerentsi puhul - Uue materjali pealetulek takistab konsolideerumist, seega mida kiiremini peale õppimist vaheaeg konsolideerumiseks seda parem - Isegi alkoholiga mõju tõestatav Everyday Memory Erinevus traditsioonilisest mälu-uurmisest: - maht vs kvalitatiivne sisu - ajaline distants ja spontaanne meenutamine - täpsus vs personaalse värvinguga tegevus - kavatsus vs mittekavatsetud meeldejätmine - instruktsioon vs motivatsioon
esialgset salvestamist. Unustamise põhjused: • informatsioon kaob mälust seetõttu, et teda küllalt palju ei korrata. • Interferents - on kahe või enama psüühilise protsess vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist - *Proaktiivne interferents- tähendab varem omandatud materjali segavat mõju hiljem omandatule. *Retroaktiivse interferentsi – all mõeldakse uue informatsiooni segavat mõju varasemale informatsioonile. • Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine • Konteksti mõju – eelnevad kogemused ja keskkond • Motiveeritud unustamine (eriti episoodiline mälu) Vanematel inimestel halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, mis on seotud tähelepanuvõime halvenemisega
annaabi.ee 
