ugevad ligamendid - 3 sidet: inter,-kosto- ja sternoklavikulaarside, tugevaim on viimane. - Lihased: subclavius (lühike aga tugev!) Pilt: - Rangluu liikumine SKlav-Liigeses toimub 3 suunas: a) üles-alla ehk elevatsioon ja depressioon, sternoklavikulaarliigeses rangluu ja meniski vahel, liikuvuluatusega 30°-40° b) transvrsaalplaanis ette-taha ehk protraktsioon-retraktsioon, rinnakorvi ja meniski vahel, ROM 30°-35°ni igas suunas. c) Roteerida ette-taha oma teljel 40°-50° Akromioklavikulaarliiges - Rangluu liigestub abaluuga distaalse otsa kaudu, AC liigeses, sünoviaalliiges 9x19mm täiskasvanutel, vahel sagedasti fibrooskõhreline disk. - Põhiline abaluu liikumine rangluu suhtes - AC liiges asetseb humeruse pea kohal, see luuline takistus piirab pea kohal toimuvaid liigutusi
mandibulae) ja fossa mandibularis'e eesmine osa ning tuberculum articulare. Vahel on discus articularis, mille servad on kokku kasvanud liigesekapsliga. - Tüüp: modifitseeritud plokkliiges: Ülemine TMJ teljetu (libisemine) Alumine TMJ üheteljeline 5 Liigutused: - Mandibula elevatsioon ja depressioon (frontaaltelg, sagitaaltasapind) Mandibula protraktsioon ja retraktsioon (libisemine) Mandibula lateraaldeviatsioon paremale ja vasakule (libisemine) Liigesekapsel ja olulisemad sidemed: - Fibroosne liigesekapsel on paksem mediaalselt ja lateraalselt, kindlustades seal liigese stabiilsuse. Liigesekapsel on anterioorselt ja posterioorselt üsna lõtv. - Lig. temporomandibulare paikneb lateraalselt (sarnaluumise jätke külge) Liigutused: (teljetud libisemisliigutused)
mandibula lateraalsemale Mälumislihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles toimuvad Pilt nimetus koht koht liigutused M. masseter os zygomaticum, mandibula -mandibula elevatsioon TMJ os temporale -mandibula retraktsioon -mandibula protraktsioon M. temporalis os temporale mandibula -mandibula elevatsioon TMJ -mandibula protraktsioon M. os sphenoidale mandibula -mandibula elevatsioon TMJ pterygoideus sisemine pind -mandibula protraktsioon medialis mandibula kontralateraalne
tagada vere pH stabiilsust. Neerude abil eritatakse kehast happelised jääkained. Oksendamisega kaasneb pH tõusmine ehk alkaloos ja karbonaatpuhvri süsihappe ning bikarbonaadi suhe. Kõhulahtisusega kaasneb metaboolne atsidoos ehk happeline hälve, pH langeb 7.1-ni 9. Nimeta verejooksu peatumise põhilised faasid. Veresoonte ahenemine, trombotsüütide agregatsioon (avause katmine kokkukleepunud trombotsüütidega), fibriini teke, fibriini retraktsioon, fibrinolüüs. 10. Nimetage vähemalt 3 hüübimist takistavat ainet (antikogulanti). Milles seisneb nende hüübimist takistav toime? Na-tsitraat Pärdib hüübimist sidudes Ca Proteiin C inaktiveerib verefaktorid Va ja VIII a Hepariin pidurdab fibrinogeenist fibriini ja protrombiinist trombiini tekkimist 2. variant 1.Nimetage vere funktsioonid. Homöostaas rakkudele optimaalse keskkonna tagamine
IX - koefaktori FAASID: X- 1. Vasokonstriktsioon -kahjustus 2. trombotsüütide agregatsioon – moodustatakse valge tromp, haava Xa verejooks väheneb PROTROMBI 3. Koagulatsioon – verehüüve süsteemi aktivatsioon, hüüve moodustamine 4. Retraktsioon (hüüve kokkutõmbumine) FIBRINOGE TROMBII FIBRII 5. Fibrinolüüsifaas – plasminogeenis tekkib plasmiin ja see lõhustab fibriini niidid. N PUNANE
IX - koefaktori FAASID: X- 1. Vasokonstriktsioon -kahjustus 2. trombotsüütide agregatsioon – moodustatakse valge tromp, haava Xa verejooks väheneb PROTROMBI 3. Koagulatsioon – verehüüve süsteemi aktivatsioon, hüüve moodustamine 4. Retraktsioon (hüüve kokkutõmbumine) FIBRINOGE TROMBII FIBRII 5. Fibrinolüüsifaas – plasminogeenis tekkib plasmiin ja see lõhustab fibriini niidid. N PUNANE
vererõhku säilitavate Kaitsefunktsioon, mille tagavad gradueeritud pipette, millega saab (vasokonstriktsioon) · 2. Fibriini reesusnegatiivne ema kannab mehhanismide rakendumisele: fagotsütoosivõimelised ja antikehi võetavat verd segada hüübimist teke · 3. Fibriini retraktsioon reesuspositiivset loodet. Ohustatud veresooned ahenevad, vesi liigub moodustavad valgelibled ning vältiva tsitraadilahusega (1:4). · 4. Fibrinolüüs on ema järgmine reesuspositiivne kudedest soontesse, diurees vereplasma ensüümid; kaitse Jättes tsitraatverega kapillari üheks 26. Hüübimise laps, kuna ema organismis peale
Sissehingamisel ei saa hingamisteede takistuse tõttu õhk küllalt kiiresti tungida suurenenud alveolaarruumi. Seetõttu peab rõhk alveoolides langema st võrreldes välisrõhuga negatiivseks muutuma. Intrapleuraalne rõhk muutub tulemusena veel negatiivsemaks. Kui rindkere on lühiajaliselt puhkeseisundis,nagu sissehingamise üleminekul väljahingamiseks, avaldab pleuraõõnele mõju ainult mõju ainult kopsude elastne retraktsioon (kokkutõmbumine) ja see põhjustab negatiivse rõhu. Pidev negatiivne inrapleuraalne rõhk väldib kopsude kokkuvajumist. Intrapulmonaarne rõhk on Maali-Liina, jaanuar 2012 puhkeoleku ajal võrdne nulliga, sest suuõõs ja alveoolid on omavahel ühenduses. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, intrapleuraalne rõhk muutub positiivsemaks ning
annaabi.ee 
