Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Väga vastuoluline looming. Kohati arbujalik, siis jälle raskes barokkstiilis. Nooremana on „veel
16. Sajandil tõlkisid Prantsusmaal tragöödiaid Pierre de Ronsard, Joachim du Bellay, Étienne Jodelle jt. Nad lõid antiikeeskujude põhjal ka algupäraseid lavateoseid. Hiljem arenes tragöödia oma esialgse loova vaiumu juurest akadeemilisuse ja rangete reeglite kehtestamise poole. Endiselt nõuti aja, koha ja tegevuse ühtsust. Tragöödia reegleid rakendas oma loomingus näiteks Jean Racine, kelle retoorilisus, kunstlikkus ja efektitaotlus sobisid hästi barokiajastu maitsega. Klassikaline prantsuse tragöödia saavutas jõu ja ulatuse, milleni see zanr teistes maades ei jõudnud. 18. Sajandi lõpp tõi kaasa romantismi koos sellele iseloomuliku vabaduseideaali, suurte isiksuste ja tunnete ülistamisega. Romantikud läksid tagasi kreeka algupärandite juurde.
Pronuntiatio: ettekandmine Kõne koostisosad Sissejuhatus (exordium) Jutustus (narratio) Argumentatsioon (argumentatio): oma väidete põhjendamine (conformatio), vastase väidete kummutamine (refutatio) Kokkuvõte (peroratio) Topoi: kindlad kohad Tänapäeva retoorika-uurimisobjekstiks on kirjalik kõne Troopide (kujundite) uurimine lingvistiliste meetodite abil Tekstiretoorika (neoretoorika, kognitiivne retoorika jne)- teksti uurimine, üldine tekstiteooria, täpis- ja loodusteaduste keelte retoorilisus Kõlakujundid "Eufoonia"- ilukõne, kõlakujundlikkus/ hääliku, ühendi esiletungimine, koondumine, esilenihkumine "kakofoonia"- kole, inetu, kõle Alliteratsioon- kaashäälikute kordumine Assonants- täishäälikute kordumine Mets oli helde, laas oli lahke, Mets oli helde andemaie, Laas oli lahke lubamaie... (K. Merilaas. Laul ühe jalaga härjast) Koit mu rinda raius Õhetava haava, Üle laante laius Vere aurav laava (H. Talvik. Hommik) Onomatopöa (helijäljendus) ..
Suurte tiraazide fenomen. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) kas Eesti Nõukogude luules võib kasutada vabavärssi või mitte. Topeltmängu kahtlus Noor kirjanik Nirk avaldas värssparoodia, kus ta parodeeris noorema luuletajate (Niidu, Krossi jne) luulet. Pärast 1960ndaid polnud enam vabavärss keelatud. 196268 luulekassetide väljaandmine. Sulaaja luule: allegooorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika), retoorilisus (retoorlilselt kõlav vabavärss, suured kujundid, retoorilised pöördumised ja küsimused), romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine (Jaan Kross, Mats Traat, Paul-Erik Rummo kosmose luuletused), avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Luule tuum: Varem alustavad (stalinlik sugupõlv): Debora Vaarandi, August
iseloomustab ka sage allegoriseerimine. 141. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.5. saj ladinakeelses kirjanduses. Alates 313. aastast pKr, kui Milano ediktiga kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusuks, muutus ka kristlik kirjandus aegamisi ühiskonnas alternatiivkirjandusest peavoolukirjanduseks. 4. sajandil pKr elanud kirikuisa Hieronymus oli ühes oma kirjadest unistanud, kuidas õnnestuks paganliku kirjanduse jõulisus ja retoorilisus rakendada kristlike ideede teenistusse. Mõnedel autoritel oli see juba õnnestunud: nt 4. sajandi keskpaigas elanud kõrgest soost naine Proba oli loonud Vergiliuse ja teiste paganlike eepikute värsse ja poolvärsse (s.o sõnastust) ümber kombineerides cento Vana ja Uue Testamendi süzeede põhjal. Kunagine klassikaline kirjandus läks taaskasutusse kristlike ideede vormina. 4. sajandi ladinakeelne kirjandus, olgu siis kummal religioossel-poliitilisel poolel
on varjatud trükisõna. Nihe on suur just sulaajastul. Uued tendentsid ei jõua avalikku ringlusesse vaid on nn poolpõrandaaluses ringluses. Sulaaeg on optimistlik aeg ja Eesti vaatepunktist väga otseselt poliitikaga seotud. Inimesed tulevad Siberist tagasi, rahad hakkavad liikuma, kaubad hakkavad poest otsa lõppema, inimesed hakkavad individuaalmaju ja soomesaunu ehitama. Tekib massikultuurne heaolumudel (niivõrd kuivõrd). Sulaajastu luule Allegoorilisus Retoorilisus Romantlisus ja rõõmsameelsus Inimlik soojus Intellekti ja tunnete koostöö Suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine Avatud ruum Avastamine ja ehitamine – püsimotiivide hulgas – maade avastamine. Luule pöördub renessansiaja kangelaste poole (Krossi luules). Stalinismi otsene kriitika oli 60ndate alguses tõiesti võimalik. Varsti tulevad aga tagasilöögid. Otsene Stalinismi kriitika kaob jne. Inimlikkus ja
Muus kohas samuti. Tegemist on prantsuse kommunistiga, kes räägib piirideta realismist. See tundus hea nipp olevat. See oli sulaaja läbimurde kaval nipp Garaudyd ette lükata. Hiljem ta kiiresti unustatakse. Astub kommunistlikust parteist välja ja pöördub islamiusku. Sulaajastu luule - allegoorilisus- torkab silma. 2 - retoorilisus - võib olla rangevormilises ja vabavärsis luules. on tugevalt retooriline. Luule, mida on hea kõva häälega paatoslikult esitada - romantilisus ja rõõmsameelsus - inimlik soojus - tõsine inimeskne vaatepunkt. Seda hakkas rõhutama Debora Vaarandi. Enne oli suured aated, nüüd inimene - intellekti ja tunnete koostöö - suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine - avatud ruum - kosmos. luule puhul meremotiivid ja merele mineku motiivid, ka avastusretkede motiivid
annaabi.ee 
