o Lümf o Veri o Retikulaarne sidekude o Kohev sidekude o Rasvkude Tugifunktsiooniga o Tihe sidekude o Kõhrkude o Luukude 13. Tugikudede tüüpide ehituse iseärasused, ülesanded, esinemine Mesenhüüm - koosneb harulistest rakkudest ja geeljast rakuvaheainest, sellest arenevad kõik tugikoe rakud, esineb lootel Retikulaarne sidekude - seal retikulaarrakud, retikulaarsed kiud, rakkudevahelised ruumid täidetud vedelikuga. Leidub luuüdis, neerus, maksas jne Kohev sidekude - pehme, painduv, venitatav, palju põhiainet milles paiknevad kollageensed, elastsed ja retikulaarsed kiud. Leidub naha all, seedetraktis, hingamisteedes jne. Ül ühendada omavahel kudesid ja elundeid, kaitse. Tihe sidekude - kooseb samast millest kohev sidekude, kuid rohkem kiude ja vähem põhiainet. Nahas, arteri seinas.
mesenhüümi rakud Endoteeli rakud Fibroblast Osteotsüüt Osteoblastid Adipotsüüt Kondrotsüüdid Kondroblast (rasvarakk) Fibroblastid · Diferon (diferentseeruvate rakkude rida) · Fibroblastid on noored lamedad rakud, mis osalevad sidekoekiudude (kollageensed, elastsed, retikulaarsed) ja põhiaine moodustumisel · Fibroblastid on ebakorrapärase kujuga rakud omades lühikesi ja jämedaid jätkeid. Tuum on piklik; avarad GER tsisternid ja hästiarenenud Golgi kompleks · Fibrotsüüdid on küpsed `saledad' rakud käävja või lamestunud kujuga. Organellid on vähearenenud, jätked pikad ja peened. Koheva sidekoe rakud ja kiud histiotsüüt Elastsed kiud (makrofaag) rasvarakk
Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen- ja elastiinkiud) 10. Rakuvaheaine koostiskomponendid, nende ülesanded Kollageen- annavad koele tõmbetugevuse GAG- (glükoosaminoglükaanid) annavad rakkudevahelisele ainele geelja struktuuri, määravad rakkude vahele ainete liikumise Elastsed kiud- annavad koele elastuse, on väga venivad Retikulaarsed kiud- õrnad fibrillid 11. Tugikudede rakud, nende ülesanded Arenevad kõik lootelisest koest mesenhüümist (lootelehtede vahel olev sidekude) Fibroplastid- aktiivselt rakuvaheainet sünteesivad rakud Rasvarakud- sünteesivad ja säilitavad triglütseriide e rasvu Peritsüüdid- rakud, mis on ühendatud kapillaaride endoteeli rakkudega Kaitserakud o Makrofaagid- fagotsüteerivad vananenud kudesid ja võõrkehi
Toe fun sk -Tihe sidekude - Kõhrkude -Luukude Ekstratsellulaarne maatriks Põhiaine - võib olla vedelas, poolvedelas või jäigas olekus ja sisaldab hulgaliselt polüsahharide (glükoosaminoglükaane GAG) ja valke (proteoglükaane) Kiud (valgulised) - Kollageeni kiud tugevad, painduvad, paralleelse asetusega, ei veni, organismis enamlevinud. - -Elastsed kiud (elastic fibers) hargnevad kiud, mis võimaldab venitada ja taastada kuju, väga elastsed. - -Retikulaarsed kiud Väikseimad, hargnenud kiud, mis on sarnased kollageenile Ekstratsellulaarne maatriks -Struktuursed valgud Kollageen, elastiin -Valk-Polüsahhariid kompleks -seob strukt valgud (proteoglükaan kompleks) -Liimuvad glükoproteiinid (Fibronektiin, laminiin) seovad kompleksi raku membraaniga SIDEKOE RAKUD - talletavad ja annavad edasi metaboliite -oluline roll immuun reaktsioonil -eristuvad rändavad ja statsionaarsed SR LIIKUVAD SIDEKOE RAKUD ·Lümfotsüüdid ·Neutrofiilid
· Toestuslik · Kaitsev(nt. liigespindadel) · Morfogeneetiline ja formatiivne (luude pikikasv ja kujunemine) Ehitus 1. Rakud: - Kondroblastid noored kõhrerakud, toodavad põhiainet ja kiude - Kondrotsüüdid küpsed kõhrerakud - Kondroklastid surnud rakkude lammutajad (kõhre makrofaagid) 2. Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Kondroitiinsulfaat - Kondromukoid 3. Kiud: - Kollageensed (kollageen-II) - Elastsed - Retikulaarsed Rakkude vahel on intertsellulaarsubstants, selle sees kiud kollageensed kiud ja elastsed kiud Kõhre ümbritseb kõhreümbris e. perikonder, selle all on pindmine e. noor kõhr kondroblastidega, kõhre keskel on tsentraalne kõhr tugevalt arenenud territoorium kondronitega(küpsete rakkudega) Kondron kõhrkoe morfofunktsionaalne ühik, selle moodutab kõhrerakkude isogeenne grupp, mida ümbritseb raku e. kõhreterritoorium. Iga rakk paikneb kõhreõõnes e. lakuunis
hingamise kaitserefleksid (2p): köhimine, aevastamine (luksumine, haigutamine) Surfaktant (4p) on pindpinevust vähendav aine (rasvast ja proteiinidest koosnev aine) ja ta vooderdab alveoolide seinu. Perfusioon (2p) e kopsu verevoolutus on parem a) kopsupõhimikul b) kopsutippudes c) kopsutüves d) kopsusegmendis Alveolaarmembraan (6p) lahutab verd ja alveoolgaase, ta moodustub surfaktandist, lameepiteelist ja alveolaarepiteelist, elastsed- ja retikulaarsed kiud (Võib ka surfaktandist, alveoolidest ja veresoontest ning nende vahel moodustuvast seinast) Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed ja (1p) kopsud (hingamislihased, pleura) Vasak peabronh (2p) a) on pikem kui parem peabronh b) jätkab enam hingetoru suunas c) siseneb vasakusse kopsuväratisse Hingamiselundkonda kuuluvad (1p) a) otsmikuurge b) kuulmetõri c) tüümus d) kopsutüvi e) rinnajuha f) kõhukelme Väljahingamislihased (1p) on sisemised roietevahelihased ja diafragma
nii mtGenoomis kui tuumagenoomis rekombinatsioone (retikulaarsus) (Kohli & Kohn,1998; Couch & Kohn, 2000; Anderson et al., 2001). Candida albicans kliinilistel tüvedel pole selliste rekombinatsioonide teke juhuslik: väheste eranditega vastavad mtGenoomi genotüüpidele kindlad tuumagenoomi genotüüpide klastrid. Leiti, et tuumagenoomi muutumisele on kaasatud mtDNA muutumine. Mehhanismi ei teata. Sellised retikulaarsed rekombinatsioonid võivad olla liigile adaptiivselt kasulikud ja omada olulist tähtsust tänapäevaste kliiniliste, HIV viirust kandvatel patsientidel elutseva C. albicans populatsioonide evolutsioonis (Anderson et al., 2001). Vaatame, kuidas selline tulemus sobib kokku seene mitokondrite endosümbiontse päritoluga eubakteritest (Race et al., 1999) (võrdle päritoluga protobiontidest, Mikelsaar, 2000), mille tulemusel enamus
osteoklastid. *Kollane luuüdi, mis esineb täiskasvanute toruluude õõntes, on oma nime saanud rasvarakkude järgi, mida see vererakkude asemel sisaldab. 39.Milline alltoodud kirjeldustest käib kollageensete, milline elastsete ja milline retikulaarsete kiudude kohta? a) Need kiud moodustavad kude toetava võrgustiku. Neid leidub epiteel- ja sidekoe piirialal ning hemopoeetilises ja lümfikoes. Need mängivad olulist rolli haavade paranemisel. → Retikulaarsed kiud, b) Neid kiudusid on sidekoes kõige rohkem. Need tagavad koe ehitusliku tugevuse. → Kollageensed kiud, c) Need kiud on tugevasti venitatavad ning võimaldavad koel oma kuju muuta ja taastada. Neid leidub näiteks lülisamba ja kõri sidemetes. → Elastsed kiud 40.Millised alltoodud väidetest kudede rakuvaheaine kohta vastavad tõele? *Sidekudedele on iseloomulik suur rakuvaheaine sisaldus. *Luukoes on rakuvaheaine mineraliseerunud.
Kohevas sidekoes paikneb suurel hulgal sidekoerakke, tihedas sidekoes domineerivad kiud KOHEV SIDEKUDE, RAKUD JA KIUD. Eristatakse amorfset põhiainet, kiude ja rakke – looma organismis kohevat sidekude väga palju: ümbritseb kompaktseid organeid, veresooni, lümfisooni ja närve, lisaks aitab organitel säilitada organismis kindlat asukohta Kiududest esinevad kohevas sidekoes jämedamad kollageensed, peenikesed elastsed ja retikulaarsed kiud Kohevas sidekoes võime leida kõiki sidekoele omaseid rakke – kõige rohkem ebakorrapärase kujuga fibroblaste, milliste ülesandeks on rakkudevahelise aine ja kiudude komponentide süntees Lisaks võivad esineda fibrotsüüdid, makrofaagid, retikulaarrakud, plasmarakud, nuumrakud, peritsüüdid, leukotsüüdid (eriti lümfotsüüdid) ERIOMADUSTEGA SIDEKOED (SÜLTJAS, RETIKULAARNE, RASVKUDE) Sültjas sidekude
Makrofaag ehk õgirakk hävitab baktereid ja rakujäänuseid fagotsütoosi teel. Plasmarakk toodab valgulisi antikehi sissetungijate vastu. Täiteollus määrab sidekoe olemuse. Sidekoe kiud: Kollageenkiud kollageenist, väga tugevad ja vastupidavad tõmbejõule, siiski paindlikud olenevalt veesiduvusest. Elastsed kiud elastiinist ja fibrilliinist, venivad purunemata kuni 150% algpikkusest, venituse järel algkuju taastub. Retikulaarsed kiud fibroblastide poolt toodetud peened kollageenkimbud. 3. Lihaskude arendab kehastruktuuride liikumiseks vajaliku füüsilise jõu ning toodab kehasoojust. Lihaskude paneb keha liikuma, säilitab kehaasendit ning toodab soojust. Lihaskoe tüübid: Skeleti- ehk vöötlihaskude kinnitub luudele skeletil, skeletilihaste kokkutõmbed ja lõtvumine on tahtega juhitav. Südamelihaskude
annaabi.ee 
