Tänapäevased käsitööliste organisatsioonid Tänapäevased Eesti käsitöö organisatsioonid on Nahakunstnike Liit, Restauraatorite Klubi, Tulirebase Gild, Katariina Gild ja Antoniuse Gild. Enamasti on kõigi organisatsioonide ühiseks eesmärgiks tagada kultuuriväärtuste võimalikult pikaajaline säilimine; tõsta ka ühiskonna arusaamist säilitamise olulisusest, selleks korraldatakse õppeprogramme, näitusi ja teabepäevi. Gildides meistrid valmistavad igasuguseid esemeid, mis on unikaalsed ja kordumatud. Samas saavad inimesed kasutada neid
maja sammastatud vaheehitusega. Kuni baltisakslaste lahkumiseni 1939. aastal kuulus Pühavaimu 8 maja H.D. Schmidti kaubakontorile. Pärast sõda kolis majja miilitsaosakond, bürgermeistrite ja raehärrade asemel liikusid tumedaks võõbatud seinte vahel sinimundrites korravalvurid, suuremad ja väiksemad sulid. 1975. aastal sai maja tõsiselt kannatada tulekahjus- hävis Heno maja katus, kannatasid puitvahelaed ning tiibehituste ülakorrused. 1978- 88 oli maja restauraatorite hoole all. Alates 1986 aastast on aga Pühavaimu 8 laste päralt, sest siia kolis tänase Kunstide Maja eelkäija - Pärnu Pioneerimaja.
Võtab kubismilt vormi ja muudab selle abstraktseks. Tal oli 3 näitust. III neist väga moodne, alg.kardetakse, hiljem suur edu. Tema kunst mõeldud eliidile. Viimaseks maaliks on ''Sõit maailma otsa''-ilus hüvastijätupilt. Kokku tal 1000kond maali. JohannesGreenberg-õppis Saksamaal. Kinnise isel, häbelik, tagasihoidl., tundl.kriitika suhtes.JaanKoort viib ta tööd näitusele. Töödest on rohkem teada, kui neid alles on. Sai hirmudest võitu, esines avalikult. Restauraatorite koolkonna rajaja.Portreed kurvad, tõsised.Maastik, natüürmort, aktid, dekoratiivne kunst ka. Mäng värvi ja pinnaga.Inimesed kahvatud,kollased,sinakad või pruunid.Hilisimpress.-hoogne, õhuline, maaliline, juhusliku kaadri ilme.Tähtsamad pildid naistest.Õlivärvidega otse lõuendile, kenad nukrapoolsed inimesed.Sõda toob kurbuse ja sünguse. Teatripiltidel ainuksena elu ja valgus.Pealkirjad lihtsad''Kahekesi''-kui pildil 2 inimest jne
Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud. "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsamaid Vinci maaliteoseid, valmis 1496. aastast 1497. aastani, mis on maalitud Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinal. Praegu pole sellest enam midagi säilinud, selles on süüdi aeg, inimesed ja restauraatorite rumalus. 1499. aastal lahkus Vinci Milaanost ja veetis mõnda aega Mantovas, Veneetsias ja siis asus ta Firenzesse, kuhu jäi kuni 1506. aastani. 1503. aastal andis Firenze raad Leonardole ülesande maalida Palazzo Veccio saali seinale üks maal Firenze ajaloost. Vinci valis teemaks Anghiari lahingu. Kuid kunstnik jättis töö vahepeal pooleli ning lõpuks jättiski selle lõpetamata. Leonardo da Vinci kõige kuulsam maal on "Mona Lisa". Naine on kujutatud väga ilusa maastiku foonil
säilinud osade ülesjoonistamist ja restaureerimistööde ettevalmistamist. Vaid viis aastat hiljem jäävad tööd Narva linnuses rahapuudusel seisma. Selle lühikese ajaga ei jõutud rusude koristamisest oluliselt kaugemale. On loogiline, et kui 1964. aastast hakati riiklikult fi nantseerima hoopis Ivangorodi linnuse restaureerimist, siis asus sellega tegelema seni Narva linnuses tegutsenud arhitekt Henno Potti töörühm. Kümne aasta jooksul ehitati Eesti restauraatorite juhtimisel üles kolm torni kaks esimest korrust, täideti nende vaheliste müüride augud ja taastati osaliselt müüride kivivooderdis. Narva linnuses alustab tööd muuseum 1950. aastal avati Narva linnuse territooriumil asuvas endises garnisonisaunas ekspositsioon Narva linna ajaloost. Narva muuseumi enda ajalugu on muidugi pikem, ulatudes tagasi 19. sajandisse, kuid sõda oli muuseumi tema hoonest ilma jätnud. Kogud
erinevaid (rahva)pille. · Mõisa puutöökoda on renoveeritud ja sinna on rajatud Mooste Mõisa Külalistemaja. Külalistemaja asub mõisa õuel peavärava kõrval. Hoonet piirab kahest küljest kõrge müür koos kellatorniga. Euroopa Liidu toel 2006. aastal renoveeritud sajandivanune mõisa puutöökoda majutab 24 külastajat. Toad on kolme ja neljakohalised ning asuvad teisel korrusel. Tube kokku on kuus. · Endises tööhobustetallis tegutseb praeggu Restauraatorite koda. · Valitsejamajas asub MoKS - Kunsti ja Sotsiaalpraktikakeskus. Tegemist on mittetulundusliku organisatsiooniga, mille toimimise eest hoolitsevad kunstnikud. MoKS asutati 2001. aastal, eesmärgiga arendada kohalikku ja rahvusvahelist koostööd kunstide ja keskkonnauuringute alal Eesti külakontekstis. MoKSi põhitegevusteks on: kunstnike resideerimisprogramm, suvise kunstisümpoosioni korraldamine, õpikodade
Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu kuju määrab seadus. 7. augustil 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu seaduse "Riigilipu ja riigivapi kohta", milles otsustati riigilipuna kasutusele võtta kuni 1940. aasta augustini Eestis kehtinud riigilipp. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991 tõi perekond Kork ajaloolise lipu peidupaigast välja ning andis selle 1992. aasta algul üle EÜS-ile. Pärast lipu korrastamist restauraatorite poolt andsid üliõpilased selle taas hoiule Eesti Rahva Muuseumi. Otepää kiriku seinal avati vahepeal varjul olnud bareljeefid. 7. juulil 1992 kinnitas Riigikogu vastava seadusega riigilipu ja riigivapi etalonkujutised. 11. juunil 1993 kehtestati valitsuse määrusega nr 174 riigilipu kasutamise kord. Seda muudeti 7. aprillil 1994, 10. oktoobril 1996 ja viimati 11. augustil 1998. 4. juuni 1994 oli lipu õnnistamise juubelina valitsuse poolt kuulutatud lipupäevaks. 2
Sammas restaureeriti ja taasavati 10. augustil 1942.aastal. Pärast Teist maailmasõda nõudsid nõukogude võimu esindajad taas samba likvideerimist. Peeti läbirääkimisi valla täitevkomiteega ning lõpuks jõuti lahenduseni, mis rahuldas mõlemaid pooli monument jäeti püsti, kuid sellest raiuti välja kõik Vabadussõda puudutavad tekstid, samuti langenute nimed. Niimoodi, lipitud -lapitud kujul püsis sammas kuni eesti riigi taasiseseisvumiseni. Restauraatorite Arno Pajupuu ja Heino Kuura, Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi ning Kuusalu Rahvarinde koostöö tulemusena taasavati mälestusmärk 26. novembril 1988. aastal. Vabaduse Risti kavaleridele Autor Juhan Raudsepp Jäi ametlikult avamata (1940) Algusaastatel maeti Vabaduse Risti kavalere Tallinna Kaitseväe kalmistule süsteemitult. Nende viimsed puhkepaigad asusid üle kalmistu laiali. Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakond pöördus 1935
Tanel Luugale, kes soovis saada Ain Saare poolset nägemust 21. oktoobril Võrumaal toimunust. (Vaata lisa 3) 11 1.4. Kolonni lõplik formeerumine Kuna eelnevalt kalmistu korrastamise töödeks loodud grupp nimega ''Keissi'' ei olnud just kõige tõsisemalt võetav organisatsioon, asutati 29. oktoobril Kultuurimajas Kannel Noorte Restauraatorite Klubi OTTO.30 Organisatsiooni tööplaanis oli noortemaja loomine, abi osutamine restaureerimisvalitsusele, suverühmade loomine nii linna kui maale, ajalooliste mälestusmärkide taastamine ja korrastamine, teemaõhtute läbiviimine ja muud noorte vaba aja sisukaks kujundamiseks mõeldud üritused.31 Kahjuks polnud klubi iga küllalt pikk, kuna vaatamata mitmete dokumentide täitmisele noorte ühendust siiski ei registreeritud. See ei hoidnud aga noori tagasi
annaabi.ee 
