juhatajat, kes on töötanud reklaamiagentuurides, mille aastane käive on üks million USA dollarit või üle selle. E-mailid valimi koostamiseks leiti Red Books andmebaasist, kasutades otsingusõnu “media director,” “media account director,” ja “group account media director”. Kui leiti mitu inimest, kes töötavad samas agentuuris, valiti neist ainult üks. Pärast filtreerimist jäi järele 584 potentsiaalset respondenti. Valimisse jäid agentuurid, kelle aastane käive on 1 millionit kuni 1.9 billionit USA dollarit. Töötajaid nendes agentuurides keskmiselt 58.2 (2-1471). Andmed koguti veebipõhise ankeetküsitlusega ning andmeanalüüs tehti kirjeldava statistikana. Kõigile 584-le potentsiaalsele respondentidele saadeti küsitluse link koos selgitava kommentaariga ja osalemisest loobumise lingiga leitud e-mailile. Et saada rohkem tulemusi saadeti iga e-mail individuaalselt koos nimega, mitte massikirjana
edasise tööga hõivatuse seisukohalt väga perspektiivikas. Nägemispuudelistele on korraldatud koolitusi ka mööblipolsterdamise erialal, jätkuvalt on suur huvi arvutialase koolituse järele. 2002. aastal kaitstud magistritöös ,,Nägemispuudega inimeste tööhõivest Eestis" püüti selgitada mõningaid tööhõivet mõjutavaid tegureid isiku, kogukonna ja riigi tasandil . Kvalitatiivse uurimuse valimi moodustasid 36 pimedat või sügava vaegnägevusega respondenti. Empiirilises uurimuses kirjeldati nägemispuudega inimeste tööhõiveprobleemistiku erinevaid aspekte. Tööhõivet mõjutavatest teguritest tõusid esile adekvaatne enesehinnang, oluliste isikute poolt pakutud sotsiaalne toetus ning info kättesaadavus pimedale sobivas vormis. Käsitleti nägemispuudeliste hoiakuid ja hinnanguid tööhõiveküsimustele. Selgus, et aktsepteeritavad oleksid nii töö vabal turul kui ka nn kaitstud tööl
Selle meetodi kohaselt jaotatakse valim alagruppidesse, keda uurida tahetakse. Nt kui on teada, et uuritavast elanikkonnagrupist on 7% aasiast pärit, siis peab valimist ka 7% respondente olema aasia päritolu. Sama peaks olema kõigi muude tunnustega: sugu, vanus, religioosne taust jne. 4. Lumepalli-meetod – kasutatakse, kui valimit on raske koostada või seda ei eksisteerigi. Sel juhul valib uurija üks-kolm sobivat respondenti ning palub neil oma küsimustik edastada samadele tunnustele vastavatele inimestele. Ehk nagu lumepall kasvab, kasvab ka respondentide arv. Samas ei saa selle meetodi kohta öelda, et see oleks juhuslik või piisavalt esinduslik. Respondendid on vabatahtlikud ja valmis koostööd tegema, ent nad võivad esindada mingeid kindlaid seisukohti teatud küsimustes vms. Esinduslik valim kajastab üldkogu piisava täpsusega
Eksperimentküsitlused (uuritavad ei ole anonüümsed ja eesmärk on teada) 25. Loetle erinevaid ekspertküsitluse liike. Üks respondent - klassikaline intervjuu,komisjon o respondente 1 (klassikaline intervjuu, komisjon) Mitu respondenti -fookusgruppi intervjuu, ajurünnak. 9. Arutle teemal, kas teha intervjuu kavaga või mitte? Soovituslikult teha. 26. Loetle ajurünnaku reeglid. häälestab valdkonnale Ei tohi olla detailne, üldine kava - Kõik on võrdsed (pole kindlat juhti);
Need ongi väga 24 21 7 rasked ained Õpetajad on 15 29 8 kurjad Õpilased on 11 19 22 laisad Uurijad soovisid teada saada, mis oleks vaja ette võtta olukorra parandamiseks. Tuleb välja, et enamus ehk 79% küsitletutest pooldab õpetajate palkade tõstmist, ainult 2 vastanutest olid sellele vastu. 28 arvasid ka, et õpikud pole piisavalt huvitavad. Siiski ei pooldanud 30 respondenti ideed, et õpilased ise valiksid kõik ained, mida keskkoolis õppida. See oleks Seda Seda pole vajalik võiks teha vaja Tõsta õpetajate 41 9 2 palku, et saaks valida paremaid õpetajaid. Muuta ainete õpikud 28 23 1 ja metoodika huvitavamaks. Lasta igaühel ise 6 18 30 valida, mida keskkoolis õppida.
võimaldavat informatsiooni. Anketeerimisel liike ei ole. Ankeedid jagatakse respondentidele kätte, lastakse ankeet täita ning lõpuks analüüsitakse vastuseid. 3. intervjueerimine kasutatakse küsitluslehte. Toimub pseudovestulus uurija ja respondendi vahel. Uurija peab jätma mulje, et ta on loonud hea kontakti respondendiga ja ta on ise huvitatud sellest, kuidas respondent vastab. Tegelikult ta ei tohi olla huvitatud tulemusest ning ei tohi suunata respondenti vastamisel. Liigid on paneelintervjuu (viiakse läbi võimalusel samade respondentide seas kuni 2-aastase intervalliga), korduv intervjuu (intervall on üle kahe aasta), grupiintervjuu (eesmärgiks on provotseerida arvamuste avaldamist ja diskussiooni grupis), kliiniline intervjuu (süvaintervjuu, mis eeldab tiheda kontakti saavutamist respondendiga et ta oleks nõus rääkima oma suhtumistest, hoiakutest, mõtetest sügavuti), fokuseeritud intervjuu
- küsitluse eesmärk; - miks just teda valiti respondendiks; - miks vastaja peaks osalema küsitluses. 42 Mida personaalsemalt suudate läheneda, seda kõrgem on vastamise protsent. Samas on kindlasti vaja ära näidata küsimustikku saatva firma rekvisiidid ja küsitlust läbiviiva isiku amet ning allkiri; · ankeet isiklikult kohale toimetada ning sellel kokkulepitud ajal järele minna. See kohustab respondenti oluliselt enam, kuid tõstab küsitluskulusid. Personaliküsitlus Personalintervjuu ehk silmast-silma (face-to-face) küsitluse puhul küsitlevad vastava koolituse saanud intervjueerijad inimesi kodudes, tööpaigal tänavatel ja võimalikest kogunemiskohtades. Vastavalt valimi koostamise põhimõtetele on intervjueerijale ette antud kindlad reeglid, kuidas ta valib respondendid. Intervjuu viiakse läbi üldjuhul varem välja töötatud struktuurse ankeedi põhjal, mis valdavalt koosneb
hakkab neid tulemusi arvutisse sisestama, analüüsima ja koostama arvtabeleid. Kui andmed arvuliselt olemas siis hakkavad uuijad neid interpreteerima. Intervjueerimine on niisugune kontakt uurija ja respondendi vahel kus toimub pseudovestlus. Uurija peab jätma niisuguse mulje et ta loonud hea kontakti respondendiga ja on ise huvitataud vastusest, kuid tegelikult ei tohi uurija olla huvitatud tulemustest ega suunata respondenti mingi vastuse valimisele. Intervjuu liigid: - Paneel intervjuu viiakse läbi võimalusel ühtede ja samade respondentide seas kuni kaheaastase intervalliga, mitte pikema perioodi pärast - korduv interjvuu intervall üle kahe aasta, muus osas sama mis paneelintervjuu - grupi intervjuu eesmärk provotseerida arvamuste avaldust ja diskussiooni mingis grupis - kliiniline intervjuu e süvaintervjuu eeldab tiheda kontakti saavutamist respondendiga
sisestama, analüüsima ja koostama arvtabeleid. Kui andmed arvuliselt olemas, siis hakkavad uurijad neid interpreteerima. Intervjueerimine on niisugune kontakt uurija ja respondendi vahel, kus toimub pseudovestlus. Uurija peab jätma niisuguse mulje, et ta loonud hea kontakti respondendiga ja on ise huvitatud vastusest, kuid tegelikult ei tohi uurija olla huvitatud tulemustest ega suunata respondenti mingi vastuse valimisele. Intervjuu liigid: - Paneel intervjuu viiakse läbi võimalusel ühtede ja samade respondentide seas kuni kaheaastase intervalliga, mitte pikema perioodi pärast - korduv interjvuu intervall üle kahe aasta, muus osas sama mis paneelintervjuu - grupi intervjuu eesmärk provotseerida arvamuste avaldust ja diskussiooni mingis grupis
annaabi.ee 
