Bakterid on võimelised kasutama süsiniku ja energia allikana süsivesikuid, rasvhappeid, aminohappeid, puriine, pürimidiine ja suur hulk teisi substraate. Energiat saadakse katabolismi (lõhustamis protsesside) abil. Vastavalt sellele, mis bakteriga on tegu ja mis keskkonnas bakter esineb, on võimalik eristada erinevaid kasutatavaid kataboolseid radu. Põhilised rajad on aeroobne respiratsioon (ehk hingamine ehk oksüdatsioon), anaeroobne respiratsioon ja fermentatsioon.6 Aeroobse respiratsiooni puhul on tegemist aeroobsete bakterite aeroobse metabolismiga. Aeroobsed organismid omavad tsütokroome ja tsütokroomi oksüdaase, mis osalevad oksüdatiivses fosforülatsiooni protsessis. Aeroobse metabolismi puhul saadud täielik energia hulk on 38 molekuli ATP-d, kui energia allikaks on glükoos, ning lõpp-produktideks on vesi ja süsihappegaas.2 Produktide hulka kuuluvad ka väga toksilised ühendid nagu superoksiidi anioon radikaal, vesinikperoksiid ja hüdroksüüli radikaal.
eubakterid, arhebakterid, euakrüoodid 12. Mis iseloomustab kemoorganotroofset toitumistüüpi? Kemoorganotroofid on tavalised heterotroofsed bakterid, nii aeroobsed, fakultatiivselt anaeroobsed kui ka kääritajad; ATP sünteesivad orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil vabaneva energia arvel; C- allikana kasutavad samuti orgaanilisi aineid. 13. Millised protsessid toimuvad organilise aine lagundamise puhul respiratsiooni etapis? Anaeroobne - haarab mitmeid mikroobirühmi, toituvad valmis orgaanilisest ainest Aeroobne - valmistavad orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, kasutades selleks klorofülli, nagu seda teevad ka rohelised taimed. 14. Milline on bakterite ja arhede hapniku vajadus ja taluvus? Bakterid ja arhed jaotatakse aeroobideks ja anaeroobideks. Aeroobid valmistavad orgaanilist ainet
K strateegid); () liikide tekkimine ja väljasuremine evolutsioonis; () toitainete omastamise kiirus sõltuvalt pH-st; () fütoplanktoni kasvukiiruse sõltuvus toitainete kontsentratsioonist; () herbivooride kasvukiiruse sõltuvus fütoplanktoni liikide arvust. Droopi mudel: () fütoplanktoni raku settimiskiiruse sõltuvus raku suurusest; (x) fütoplanktoni kasvukiiruse sõltuvus rakusisesest toitainetevarust; () fütoplanktoni respiratsiooni kiiruse sõltuvus hapniku kontsentratsioonist raku sees; () fütoplanktoni fotosünteesikiiruse sõltuvus klorofülli hulgast rakus; () fütoplanktoni fotosünteesikiiruse sõltuvus antennpigmentide hulgast raku sees Reynoldsi arv: () vetikate interts; () rakkude arv koloonias; (x) suurus mis iseloomustab süsteemis toimivate inertsete ja viskoossete jõudude suhet; () rakupooldumiste arv päevas; () kromosoomide arv vetikate zoospoorides
või plastiididesse kus redutseeritakse ta ammooniumiks. Ammoonium muudetakse aminohapeteks. Liblikõielisi varustavad N-ga mügarbakterid. S Sulfaadist. Toimub taimelehtedes kõige aktiivsemalt. Sulfaat muudetakse glutaatiooniks. P Mullast fosfaatidena. Siseneb peamiselt ATP formeerumise käigus. Lisatakse mitmete orgaaniliste ühendite koostisesse. Katioonid (K, Mg, Ca, Cu, Fe, Mn, Co, Zn, Na) rauda saadakse oksiidina mullast. O Saadakse respiratsiooni teel. 4. Mulla happesus. Mulla happesus vesinikioonide esinemine mullas. Taimed: Kaltsifiilsed või kaltsofoobsed. Aktiivne kui on otseselt mullalahuses Potentsiaalne kui on mullakolloidide küljes. Phm passiivses olekus. 5. Mulla neelamisvôime. Mullamitselli ehitus. Mulla neelamisvõme mulla võime kinni hoida tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. Liigid: 1 Mehaaniline muld toimib filtrina
kokkusurutud arterisse rõhupulsikõvera maksimumi ajal. Mansetirõhu edasisel langetamisel Korotkovi toonide kvaliteet ning tugevus muutuvad. Kui mansetirõhk on diastoolsest rõhust madalam, ei ole toone enam kuulda. Toonide kadumise hetkel vastab mansetirõhk diastoolsele vererõhule. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Hingamise ehk respiratsiooni all mõistetakse gaasivahetust: hapniku siirdumist õhust rakkudesse ja süsinikdioksiidi siirdumist rakkudest õhku. Organismis toimuvaks toitainete bioloogiliseks 9 oksüdatsiooniks vajalik õhuhapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse ja eemaldatakse sealt ainevahetuse käigus tekkinud süsinikdioksiid. See toimub hingamiselundite, südame,
Keha suuruse evolutsioon on väga keeruline protsess ja sõltub paljudest faktoritest. Primaarproduktsioon(algproduktsioon e esmasproduktsioon) ja tema protsessid Ookeanis saab toiduahel alguse fotosünteesivatest taimedest. Rannikumeres: mererohtude aasad ja vetikad, mis kinnituvad kõvale substraadile. Nad toodavad esmast produktsiooni. Kiirgusenergia püütakse kinni > kasutatakse orgaanilise aine tootmiseks fotosünteesi kaudu > lagundatakse respiratsiooni e hingamise teel (eraldub energia) või sureb vanadusse (lagundatakse) .Lima kaitseb pruunvetikat ärakuivamise eest. mererohud tõeliselt õitsevad soontaimed, mis kasvavad suhteliselt madalas vees vetikad ei ole klassikalises mõttes taimed, sest neil puuduvad klassikalised struktuurid; on nagu õistaimedki fotosünteesivad organismid, kuid vastupidiselt neile ei õitse; neil puuduvad ka juured; kinnituvad substraadile(midagi kõva, nt kivi) basaalketta või risoididega
tasakaal: lahustuvus). Orgaanika Looduslik, põllumajandus, tööstus, olme. Aeroobne ja anaeroobne lagunemine, gaaside teke. BHT, lahustunud hapniku sisaldus. Eutrofeerumine järvedes: nitraadid, fosfaadid. Vetikate vohamine (hea valgustusega tsoonis pinna lähedal [epilimnion]) - vetikate hukk (temperatuur, teised taimed) - surnud vetikad põhja - (kui termaalne kihistumine) veevahetust vertikaalses suunas pole, põhjakihtides [hüpolimnion] anoksia (fotosünteesi ja respiratsiooni vahekord). Põhjas kontsentreeruvad fosfaadid, Al, Mn, Fe. Vetikad toodavad toksiine. Meetodid: nitraatide, fosfaatide kontroll; kemikaalid vetikate tõrjeks; hapniku sissepumpamine (ettevaatust põhjamudaga). Lubatud sissekanne (g/m2a) järve sügavuse järgi: 5m (N 1, P 0.07), 200m (N 9, P 0.6). Ohtlik vastavalt (N 2, P 0.13) ja (N 18, P 1.2). Kontrolliv faktor: P (taimed võimelised N omistama atmosfäärist). Järved: oligotroofsed,
lülijalgsetel esineb lahtine vereringe, külm, värvitu verelaadne hemolümf voolab paiguti soontes, paiguti kudede vahel. Lühikesed veresooned juhivad hemolümfi südamesse ja südamest välja, kuid ülejäänud kehas vedelik liigub vabalt loomade kudede vahel. Süda on väga lihne, meenutades enam pulseerivat toru. Mõningate raamatute järgi ei nimetatagi seda südameks, veri liigub soonte kokkutõmbe tõttu. *ämblikud ja putukad saavad elada aktiivset elu sellegi poolest, kuna nende respiratsiooni aparatuur - hargnevad õõnsad trahheed - opereerivad iseseisvalt, eraldi südamest ja toovad hapniku igale rakule lähedale. Kõrgematel loomadel N. selgroogsetel, kuid ka rõngussidel on kinnine vereringe: veri ringleb südames, artereis, kapillaarides ja veenides, verd panevad liikuma südame kokkutõmbed. Veri liigub südamest elundeisse ja kudedesse ning sealt tagasi südamesse. Kinnise vereringe eelisted lahtise ees: 1. suunata. 2. rõhku kaugemale
Hingamisel mängivad tähtsat osa hingamislihased. Tähtsamateks hingamislihasteks on vahelihas ja roietevahelised lihased. Vahelihas on ülespoole kaarduv, luulise rindkere alumistest servadest lähtuv lihas. Ta on ühtlasi ka rindkereõõne ja kõhuõõne vaheliseks piiriks. Roietevahelised lihased tõstavad kokku tõmbudes roideid so. sissehingamisfaas ja väljahingamisfaasis tõmbavad roideid põigiti alla, lähendades neid üksteisele ja lülisambale. 8.4. Hingamine: Hingamise (respiratsiooni) all mõistetakse hapniku tarbimist sissehingatavast õhust ja süsihappegaasi loovutamist väljahingatavasse õhku. Kopsude ventilatsiooni all mõistetakse õhuvoolu kopsualveoolidesse ja sealt välja. SISSEHINGAMINE VÄLJAHINGAMINE Inspiirium Ekspiirium 21% HAPNIK 16% 78% LÄMMASTIK 78%
pinnakihtidesse väga harva. Pööra tähelepanu kahel maakaardil olevate tingmärkide absoluutsele skaalale, maismaa mõttes on tegelikult ookeanid kõrbed. 71 Energia ja aine ülekandumine – ökoloogiline püramiid Kümnendik 1 troofilisest tasemel assimileeritud energiast kandub edasi järgmisele tasemele. Ülejäänu läheb DOMi (söömata jäänud osa) – laguahelasse. Lisaks kaob energiat respiratsiooni teel maailma. Troofilised tasemed: 1. Taimed 2. Rohusööjad 3. Rohusööjate sööjad 4. Tippkiskjad, söövad ka kiskjaid. Energia liigub mööda toiduvõrgustikku: 1 pall = 1 liik. Toiduvõrgustik on läbipõimunud ja keeruline Energia liikumine ühelt troofiliselt tasemelt teisele Allpool näha olev skeem illustreerib energia ülekannet troofiliste tasemete vahel. Skeem kujutab torustikku, kus energia liikumise alternatiivsed rajad on eri torudes ja viimaste
bradükardiliste patsientide puhul. Kõhulahtisus või oksendamisest tingitud kardiovaskulaarne šokk nõuab suure hulga vedeliku manustamist (vt allpool). Keemiliselt indutseeritud stuupor ja kooma Keemilise aine mõjul viib nii toksiini otsene kesknärvisüsteemi deprimeeriv mõju kui ka hingamis- või südamepuudulikkusest tingitud madal aju oksügenisatsioon kooma tekkimiseni. Standardravi Ravi hõlmab vabade hingamisteede kindlustamist ja respiratsiooni, hapniku manustamist ja veenitee rajamist. Patsient peaks olema asetatud koomaasendisse (kui puudub hingamisteede kaitse). Keemiliselt indutseeritud krambid Standardravi Esialgne käsitlus krampide korral on samasugune kui kooma puhul, samas võivad püsivad krambid põhjustada ajukahjustusi, mis vajavad ravi antikonvulsantidega, nt bensodiasepiin. Närvimürgid ja tsüaniid võivad mõlemad põhjustada krampe, millele järgneb kiiresti hingamisseiskus
annaabi.ee 
