kuulamas keelpillide ja löökpilli kontserti. Esinesid viiuliga Hans Christian Aavik ja Kati Meibaum, vioolaga esines Liisa Välja, Tsellot mängis Marten Meibaum ning klaveri taga oli Karolina Zukova. Esitatud teosed olid 19. ja 20. sajandist. Kontserdil olid esitatud kolme helilooja teosed. Esimesena esitati saksa helilooja Max Regeri teosed. Talle järgnesid Ungari helilooja Franz Liszti palad ja kontsert lõpetati Itaalia helilooja Ottorino Respighi loominguga. Kontsert toimus väikeses kammersaalis ning seal oli hubane miljöö. Kontsert algas saksa helilooja Max Regeri loominguga. Max Reger oli peale helilooja ka orelimängija, pianist ja dirigent. Tema teoseid esitasid keelpillid. Viiulit mängis Hans Christian Aavik, vioolat Liisa Välja ja Marten Meibaum tsellot. Esitati teos, mis kandis pealkirja keelpillitrio nr 1 a-moll op.77b (1904). Esimene osa oli Sostenuto - Allegro agitato. See osa oli muutuva tempo ja dünaamikaga
Itaalia rahvamuusikas on enim kasutavad pillid akordion, torupill, ja mitmesugused flöödid, tamburiin, triangel ja kastanjetid. Tähtsaid sündmusi Itaalia ajaloost 11.sajandil võeti kasutusele noodijoonte süsteem 17.sajandil kerkis esile viiul, mis on seotud kuulsate viiulimeistrite koolkondadega Itaalias. 18.sajandil leiutas Itaallane Bartolomeo Cristofori haamerklaveri. Haamerklaver Tuntumad instrumentaalmuusika loojad Antonio Vivaldi Tomasi Albinoni Ottorino Respighi Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/muusika_8.htm http://www.annaabi.com/materjal57495itaaliamuusika Muusikaõpik lehekülg 4546 http://www.slideshare.net/merikekk/itaaliamuusika http://www.annaabi.com/materjal41594itaaliamuusikajaviiulimeistrid Tänan kuulamast!
· 16-17 sajandi vahetusel tekkis Itaalias ooper. · 17. sajandil kerkis esile viiul, mis on seotud kuulsate viiulimeistrite koolkondadega Itaalias. · 18. saj klaveri sünd. Itaallane Bartolomeo Cristofori leiutas haamerklaveri. Kuulsad ooperilauljad · Claudio Monteverdi · Gaetano Donizetti · Gioacchino Rossini · Vincenzo Bellini · Giuseppe Verdi. Tuntud instrumentaalmuusika loojad · Antonio Vivaldi · Tomasi Albinoni · Ottorino Respighi MUUSIKA KUULAMINE Luciano Pavarotti ,,O sole mio" (,,Oo, mu päike") ,,Torna a Surriento" (,,Tule tagasi Surrientosse") Aitäh kuulamast! Koostasid: Kristiina Kahr Kristi Vorontsov Kadri Kalvik 2011
muusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. TUNNUSJOONED * Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. * Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. * Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. *Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. PEAMISED ESINDAJAD * Claude Debussy (1862-1918) * Maurice Ravel (1875- 1937) * Manuel de Falla,Ottorino Respighi, C.Scott, Karol Szymanowski. * Eesti muusikas on impressionismilähedust: Heino Eller, Eduard Oja,Evald Aava,Mart Saare ja Kuldar Singi loomingus. “TÕUSEV PÄIKE” PILTE Aitäh, et mind kuulasid ja loodan,et said palju uut teada !
metsasarv, bariton, flööt, trompet, tromboon, tuuba, bariton, kontrabass ja nendele lisaks oli ka löökpilliderühm. Pidevalt tegutsedes on orkester marssinud nii laulupeo rongkäikudes kui esinenud TTÜ mitmesugustel üritustel. Ürituse kavas olid välja toodud ühed muusikamaailma suurtegijad. Nendeks olid Jean Sibelius, Ludwig van Beethoven, Priit Raik Dimitri Shostakovich, Phillip Sparke, Georges Bizet, Ottorino Respighi ja Leonard Bernstein. Kokku esitati üheksa teost ja publiku soovil ka üks lisalugu. Kõikidest esitatud paladest oli minu lemmikuks George Gershwin'i ''The Symphonic Gershwin''. Mis mulle meeldis oli selle vahelduv tempo ja kohati rõõmsameelne meeleolu. Teos algas aeglaselt ja siis vahepeal muutus tempokamaks. Enamusajast oli siiski ülekaalus aeglane tempo. See kestis umbes 10 minutit ja esimeses pooles oli põhirõhk fagottidel ja ja trompetil
tavandi-, tantsu- töö- jm laulud 2) eepilised ballaadid - Põhja-Itaalias 3) lüürilised laulud – Lõuna-Itaalias 4) napoli laul („Santa Lucia“) – meeste soololaul napoli dialektis, iseloomult melanhoolne ja poeetiline. Sisu: armastus, kirg, igatsus. http://www.youtube.com/watch?v=xX4SzE_GDRE Rahvatantsudest: Tarantella – 6/8 t/m kiire tants http://www.youtube.com/watch?v=BMSHwIZX2cg Kuula: tarantella Respighi balletist „Võlulaegas“ http://www.youtube.com/watch?v=3YvHkJtkWiY Rahvapillidest: akordion, torupill, mitmed flöödid, tamburiin, triangel, kastanjetid. Tänan kuulamast!
muusika kirjutajaid. Claudio Monteverdi- Barokiajastu (17saj), ooperihelilooja Antonio Vivaldi- Barokiajastu kuulsaim viiulimängija ja muusika autor Gioacchino Rossini- 19 saj (romantismiajastu) ooperi helilooja Gaetano Donizetti- 19 saj 1 poole ooperi helilooja Vincenzo Bellino- ooperihelilooja, Romantismiajastu Giuseppe Verdi- ooperi helilooja, 19.saj Ciacomo Puccini- 20saj ooper Ottorino Respighi- 20saj 1 pool, sümfooniline muusika Luciano Berio- 20saj tuntuim nüüdismuusika autor OOPER Ooper on lauldud drama Ooper tähendab Itaalia keeles töö, teos Lavateos, mis ühendab kunstiliike- kirjandus(ooperi sisu ehk šüžee), näitekunst, kujutav kunst(lavakujundus), tants ja muusika Ooperi olemasoluks on vaja - Sisu ehk teksti- LIBERTO, mille kirjutaja on LIBERTIST - Muusikat mille loob HELILOOJA
Sebastien (Püha Sebastiani kannatused); orkestriteosed: La mer (Meri); klaveriteosed: Estampes, Masques, Images, Cildrens corner, 24 prelüüdi kahes vihikus; keelpillikvartett g-moll; sonaadid viiulile ja klaverile, trio flöödile, aldile, harfile; laulud. Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähenduse. 1900 1930 pole heliloojat, kes pole kasvõi ajutiselt olnud tema stiili mõju all. De Falla (Hispaanias), Delius ja Scott (Inglismaal), Szymanowsky (Poolas), Respighi ja Casella (Itaalias) ning Reger (Saksamaal) on järgijatest kuulsaimad. Impressionism polnud aga eriti arenguvõimeline, olulisimad teosed pärinevad Debussylt endalt, paljud nõrgemad jäljendajad pole pääsenud vormituse ja sisutuse ohust. Maurice Ravel (1875 1937), prantsuse impressionistlik helilooja. Erinevalt teistest impressionistidest on ta vorm teravajoonelisem ja harmooniates ei kasuta ta kogu heliskaalat. Nagu teisigi mõjutas teda sümbolistlik luule. Hästi tuntud on Raveli
zanre peale missa ja oratooriumi. 3.Selgita mõistet ,,programmiline sümfonism". Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles zanris. Sümfooniateos on põimitud teiste zanritega, kirjutatud mahuka ideelise kontseptsiooni ja loominguprotsessiga, käsitletakse paljusi erinevaid teemasi, nt: elu ja surm, headus ja kurjus. Gustav Mahler 2. ja 3. sümfoonia, Richard Strauss "Don Juan", "Alpi sümfoonia", "Don Quijote", Ottorino Respighi Rooma triloogia: "Rooma puskkaevud", "Rooma piiniad", "Rooma pidustused" 4.Tõesta ooperite ,,Salome" ja ,,Elektra" põhjal, et Strauss oli novaatorlik helilooja. Ta astus "Salomega" kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: "Salome" sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süzeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile. "Elektra" orkestri koosseis on suurem kui tavalises sümfooniaorkestris ning meloodilised liinid märksa keerulisemad
Kirjanduses avaldus impressionistlik tunnetus sümbolismina Baudelaire'i, Verlaine'i ja Mallarme loomingus. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele.Kindlate piirjoontega muusikaline teema võis asenduda vaid kooskõladega ning selgepiiriline teoste vorm "vabalt voolava vormiga", mis omakorda võis isegi läheneda improvisatsioonile.Kuulsamad impressionistid olid Claude Debussy,Maurice Ravel ja Ottorino Respighi. Claude Debussy (1862-1918).Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 elas Roomas, seoses Rooma preemiaga, 1887. aastast kuni surmani elas Pariisis.Tähtsamad teosed:Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi).Ooper "Pelleas ja Melisande" (Maeterlincki järgi) 1892-1902 ajastu peateos, väljapaistvaim impressionistlik ooper.Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähtsuse. 20. saj algul on kõik heliloojad temast mõjutatud. Maurice Ravel (1875-1937)
sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Sümfooniateos on põimitud teiste žanritega, kirjutatud mahuka ideelise kontseptsiooni ja loominguprotsessiga, käsitletakse paljusi erinevaid teemasi, nt: elu ja surm, headus ja kurjus . Gustav Mahler 2. ja 3. sümfoonia, Richard Strauss “Don Juan”, “Alpi sümfoonia”, “Don Quijote”, Ottorino Respighi Rooma triloogia : “ Rooma puskkaevud”, “Rooma piiniad”, “Rooma pidustused” Filosoofiline teos võetud aluseks. Strauss programmilised avamängud. 9. Tõesta ooperite „Salome“ ja „Elektra“ põhjal, et Strauss oli novaatorlik helilooja. Ta astus “Salomega” kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: “Salome” sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süžeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile
IMPRESSIONISM Claude Debussy (1862 -1918) Stiili nimetus pärit 1874. a-st kujutavast kunstist (impressioon mulje). Tekkis 19. 20. saj vahetusel Maurice Ravel (1875-1937) Peatähelepanu oli instrumentide ja orkestri kõlavärvidel. Harmooniat rikastasid Prantsusmaal. Manuel de Falla (1876-1946) mitmesugused helilaadid (pentatoonika, täistoonhelilaadid jt). Ottorino Respighi (1879-1936) Vormiosade piirid hägustusid (vabalt voolav vorm). Eelistati programmilis muusikat. NEOKLASSITSIM Igo Stravinski (1882-1971) Tunti huvivarasemati stiilide (barokk, renessanss ja klassitsism) vastu.Loobuti Tekkis 1920. aastatel Balletid ja 1920. aastate romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Lihtsustusid Euroopas looming harmoonia ja orkestratsioon
Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, millega võib kaasneda ka temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Kujunes selge meloodiline joon
annaabi.ee 
