reguleeritavat liidest, mille abi saab muuta automaatreziimi. Ventilatsiooni jõukilp on elektriline juhtimis liides. Ventilatsiooniajami täiturorganiteks on sissepuhke ja väljapuhke ventilaatorid, mille tööd juhib ja soodustab õhuklappide ajam. Ventilatsiooni juhtimise osa Ventilatsiooni süsteemi asukoht magistraalvõrgu skeemil Joonis 1 1.) Keldri korruse ventilaatsiooni süsteem 2.) Põhi jõu kilp 3.) Mõõtekilbid ja alajaam 4.) Sise jõu kilp, ehk reservtoite kilp 5.) diiselgeneraator Kommentaarid punktide kohta: 1.) Ventilatsiooni süsteemi kilp. (Edasine seletus järgmises punktis) 4 2.) Põhi jõu kilp sisaldab liigpinge piirikuid, hoone siseseid elektriarvesteid ja kontrollmõõteriistu, toite jutmeid mis läheb edasi lattliinidesse ja sealt edasi korruste jõukilpidesse, hoone teenindus süsteemidesse minevaid toitejuhtmeid. 3
· elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure; · kuni1000 -voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit; · üle 1000 -voldise nimipingega elektripaigaldis. Teise liigi tarbijate korral võib toite katkestada ajaks, mis on vajalik reservtoite sisselülitamiseks valvepersonali või väljasõitnud operatiivbrigaadi poolt, s.t. mitteautomaatselt. 4. Milliseid juhte nimetatakse kaitsejuhtideks? · Kaitsejuhtideks on juhid, mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 5. Mis otstarve on kaitsejuhil PE? · Kaitsejuhi PE (kolla-roheline) otstarve on elektriseadmete ja -tarvitite kerede puutepingeohutuse tagamine, nende ühendamise teel võrgu ühtse maandussüsteemiga
1. ELEKTRITARVITITE ELEKTRIVARUSTUSE KATEKOORIAD I katekooria nende paigaldiste või tarbijate hulka kuuluvad metallurgia-, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, teatrid, kinod, klubid, haiglate operatsiooniruumid, raadiosidesõlmed, telefonijaamad, veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed jne. Tarbijaid tuleb toita kahest sõltumatust toiteallikast (ühe toiteallika pinge kadumisel säilib teise toiteallika pinge), toitekatkestust võib lubada ainult automaatse reservtoite sisselülitamise ajaks. I katekooria erirühma sinna kuuluvad eriti tähtsad riigiasutused ning sõjalised ja tsiviilkaitse objektid. Nende toiteks tuleb ette näha lisatoidet kolmandast sõltumatust toiteallikast. II katekooria Sellesse katekooriasse kuuluvad masinaehituse ja kergtööstuse ettevõtted, õppe- ning lasteasutused jne. II katekooria tarbijaid ja paigaldisi on soovitav varustada kahest sõltumatust toiteallikast
1. kategooria tarbijad ja paigaldisi tuleb energijaga varustada kahest sõltumatust Üks vooluahel koosneb kolmest isoleerjuhtmest või kolmest ühe soonelisest kaablist või milles on kolm koormatudsoont. toiteallikast, toitekatkestus võib lubada ainult reservtoite automaatse sisselülitamise ajaks. Sõltumatuks toiteallikaks nimetatakse sellist, millel säilib pinge teiste toiteallikate pinge kadumisel. Juhi ristlõiget määrame järgmise tingimusega: I lub I 1
Näiteks arvutustehnikas UPS, mis sisaldab akut, raadio- ja telefoniside, meditsiinitehnika jt. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 3 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.2 Ettevõtte toitmine energiasüsteemist Tänu kõrgele tehnilisele tasemele, suurtele võimsustele ja reservtoite võimalusele on kaasaegsed energiasüsteemid põhiliseks toiteallikaks kogu tööstusele. Energiasüsteemi kuuluvad erinevat tüüpi elektrijaamad, kus ühe elektrijaama võimsus ulatub mitmetesse tuhandetesse MW-desse (isegi üle 6000 MW). Kõige laialdasemalt kasutatase soojuselektrijaamu. Soojuselektrijaamades kasutatakse generaatorite käitamiseks kiirekäigulisi auruturbiine. Kütusena on kasutusel masuut, kivisüsi, gaas, põlevkivi jt. kütused.
1 1.2 ELEKTRIPAIGALDISTE LIIGITUS Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised, mis asuvad; 1) tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus tehakse anesteesia ja üldnarkoosiga seotud protseduure; 2) plahvatusohutsoonis; 3) suurõnnetusohuga objektil; Esimese liigi tarbijaid peab olema võimalik toita kahest sõltumatust toiteallikast. Toite võib katkestada ainult reservtoite automaatse sisse- lülitamise ajaks. Teise liigi elektripaigaldised on: 1) elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit; 2) elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis; 3) elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure; 4) kuni1000 voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme
Võttes ehitist kui organisatsiooni, siis sellele mõjuvad järgmised tegurid: · Tehnoloogilised faktorid - kütte- ja jahutusesüsteemid; tulekustutusüsteemid (suitsueemaldussüsteemid, automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem, vee, -vahu- ja pulberkustutussüsteemid, gaaskustutus) ja turva-, evakuatsiooni- ning paanikavältimisvalgustus; elektrienergia ja sellesse kuuluva reservtoite süsteemid; videovalve süsteemid, turvasüsteemid; läbipääsusüsteemid ja sissetungivastased häiresüsteemid; valgustuse süsteemid; veevarustus ja kanalisatsiooni; ventilatsioonisüsteemid; hooneautomaatika süsteemid. Tehnoloogilised faktorid, mida arvestatakse hoone projekteerimisel turunõudlusel ja normide täitmisel, muutuvad ajas aina nõudlikumaks või kaovad turult mõjutavad hoone edasist arengut.
Kriisireguleerimismeeskonna käsutuses olevad tööruumid on ruumid, mida meeskond peab saama kasutada hädaolukorra lahendamise juhtimiseks. Asjakohane ruum peab vastama teatud nõuetele, seal peavad olema vajalikud kommunikatsioonivahendid (vähemalt kaks telefoni ja faks, kaks Interneti-ühendusega arvutit) ning muud abimaterjalid teatmikud, andmebaasid, kaardid, täiendavad operatiivside vahendid, vahendid elektrienergia reservtoite saamiseks, kantseleitarvete puutumatu varu, paljundusseadmed jms. Kuna kriisireguleerimine eeldab, et asjakohane personal on igati koolitatud erinevate hädaolukordadega toime tulemiseks, siis on üsna tähtis, et kriisireguleerimismeeskonna liikmed omandaksid juhtimissuutlikkusest, hädaolukorrast informeerimisest ja kriisi lahendamisest uusi teadmisi, mida on võimalik rakendada ka asutuse kriisireguleerimismehhanismi väljatöötamisel. Tuleb
annaabi.ee 
