Tema ülistamisega tegeles propagandaaparaat ning üritati ka noore kasvatada teda ülistades. Stalinit kutsuti ,,Isake Staliniks" Toimusid ulatuslikud repressioonid: inimeste sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosidesse; rikkamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti Siberisse laagritesse. 1934 alustas Stalin vägivallakampaaniat ,,suur terror", tihti langes selle ohvriks inimesed, kes aitasid tal üles ehitada terroriaparaat ja olid ise osalenud repressioonides ja mõrvades. Saksamaal oli suur juutide tagakiusamine, teisitimõtlejate kinnipidamine ja koonduslaagritesse paigutamine. Uus majanduspoliitika Venemaal oli NEP, kus toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga; rahareform, mis taastas raha endise väärtuse, eraettevõtlus sai õiguse tegutseda. Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli riigis. Käivitati suur relvastusprogramm ja valmistus sõjaks. Loobuti välismaistest
1963 1964 NLKP KK sekretär; 1964 1966 NLKP KK I sekretär; 1966 1982 NLKP KK peasekretär; 1976 Breznevile omistatakse NSV Liidu marssali auaste. 1977 1982 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Poliitilised vaated Oma poliitilistelt vaadetelt oli Breznev mõõdukas neostalinist, kellele ei meeldinud Hrustsovi poolt ettevõetud Stalini isiku kultuse paljastamine. Ka tal oli oma osa kohtuvälistes repressioonides. Kuna Hrustsovi tegevus tekitas ka paljudes teistes NLKP kõrgemasse ringkonda kuuluvates isikutes tõsise isikliku ebamugavustunde ja isegi hirmu, küpses Mihhail 5 Suslovi juhtimisel vandenõu, mille tulemusel Nikita Sergejevits 1964. a. oktoobri alguses kõigilt ametipostidelt tagandati ning erru saadeti. Kuna Breznev oli vandenõulaste seas kõige
Kamenev jt. Hävitati sõjaväeladvik eesotsas NSV Liidu marssali Tuhhatsevskiga. Ühtekokku arvatakse aastail 1936-1938 mõrvatud olevat kuni 7 miljonit inimest. Enamik neist hävitati igasuguse kohtu ja enesekaitsmise õiguseta. Samaaegselt täitusid stalinlikud koonduslaagrid, kus vange äärmiselt ebainimlikes ja alandavates tingimustes hoiti. Halb toit ning ülejõukäiv töö kurnasid, hävitasid tervise ning tapsid veel miljoneid. Enamik repressioonides hukkunuid ning kannatanuid olid mittemilleski süüdiolevad lihtsad inimesed. Toimus konflikt Saksamaa ja NSV Liidu vahel, mille tagajärjel hakkas toimuma sõjategevus 1939. aasta augustis sõitis Moskvasse Saksamaa välisminister, et koos Nõukogude Liidu välisministriga kirjutada alla ühele lepingule. Nõukogude Liidus kui ka Saksamaal kehtestasid võimulolijad hirmuvalitsuse. Paljud inimesed hukati või saadeti vangilaagrisse. 23.augustil 1939
Talumajapidamiste ühendamine ühismajandustesse e. kolhoosidesse 4. Miks asus Stalin ellu viima vägivallakampaaniat, mida tuntakse suure terrori nime all? Kes oli selle kampaania ohvrid? Millised vägivallameetodeid Stalin inimeste kõrvaldamiseks kasutas? Et kindlustada oma võimu enne uut maailmasõda. Tema ohvriks langesid samas inimesed, kes olid aidanud Stalinil terroriaparaati üles ehitada ning osalenud innukalt repressioonides ja mõrvades. Stalin sundis inimesi end süüdi tunnistama. Kõikvõimalikud süüteod ja lasi need inimesed siis maha. Ohvriks olid ka NSV Liidu rahvusvähemused. Inimesi saadeti sunnitöölaagritesse, kus vangid surid massiliselt, ebainimlikud tingimused ja ülejõu käiv töö. Ühesõnaga ohvrid olid kõik, kes mõtlesid teisiti. MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL 1
Esines isegi inimsöömist. Tahtlikult tekitatud näljahäda tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest. Kolhoos- talumajapidamiste ühismajand 1934 Suur terror- vägivallakampaania, mis oli algul talupoegade või monarhistide vastu, kuid päras asus Stalin kõrvaldama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks samad inimesed, kes olid aidanud Stalinil terroriaparaati üles ehitada ja osalenud ise innukalt repressioonides ja mõrvades. GULAG- ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem. Kuidas kommunistid võimu kindlustasid? 5. Läänemeremaad. Rootsi, Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu ajaloo, majanduse sisepoliitika, välispoliitika võrdlemine- Rootsi suhtus uutesse riikidesse ettevaatlikult (heatahtlikult), Rootsi masinad ja tööriistad, tikud said kuulsaks, toetust kogusid sotsiaaldemokraadid ja Rootsi jäi demokraatlikuks. Soome pidas lühikese verise kodusõja, 1919.a Soome Vabariigi
endistele omanikele ei tagastatud, vaid allutati Saksa riigimonopolidele. Sõja tingimustes langes Eestis elatustase ning vaatamata linnades kehtestatud kaardisüsteemile oli raskuseid toiduainetega varustamisel. Okupatsiooniaastail hukkus Eestis asuvates saksa koonduslaagrites u 125 tuhat inimest, neist enamus nõukogude sõjavangid ja juudid. Eestlaseid hukkus repressioonides u 4-5 tuhat. 3.6. Eestlaste osalemine sõjategevuses: a) Eestlased Nõukogude armees: 1941 suvel mobiliseeritud: Kuna sõjategevus jõudis Eesti alale vaid mõne nädalaga, jõudis Nõukogude võim mobiliseerida ainult 33 tuhat kutsealust Põhja-Eestist. Relvi kutsealustele ei usaldatud, vaid nad saadeti Põhja-Venemaa tööpataljonidesse, kus u 1/3 neist esimese talvega nälja ja raskete töötingimuste tõttu surid. 22
1.04.1951 ususektide liikmete küüditamine (Eestist 281 inimest) † ca 3 000 Märtsiküüditamine 1949. aastal väljasaadetute kategooriad „Kulakud“ perekondadega „Natsionalistide“ (Nõukogude võimu poolt arreteeritud) perekonnad „Bandiitide“ (metsavendade) perekonnad Nõukogude versus Saksa okupatsioon NSV Liidu okupatsioon 1940- Saksa okupatsioon 19411944 1941, 1944-1953 Represseeritud (arreteeritud Repressioonides kannatanuid ja küüditatud) üle 85 000 üle 20 000 Eesti elaniku sh hukkunud üle 26 000 sh hukkunud ca 8000 Hukkunud ja mõrvatud mittekohalikud tsiviilelanikud üle 7000 Repressioonid pärast 1953. aastat Poliitiliste põhjustel arreteerituid ca 500 o koolinoorte põrandaalused grupid o dissidendid
annaabi.ee 
