Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika 1.Põhijooned. Dikatatuur: määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku huvide allutamine ühiskonna/riigi huvidele. Keskvalitsuse kontroll kohalike omavalitsuste üle. Ametiühingute ja streikide keelustamine. Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine. Salapolitsei ja teiste repressiivsete organite tähtsus. Mõjuvõimsate paramilitaarsete organisatsioonide tegutsemine. Omavoliline arreteerimine. Kohtunike ja kohtu mõjutamine valitsuse poolt. Tsensuur. 2. Võimalikud ilmingud. Võimu koondumine ühe inimese kätte. Liidrit ümbritsev isikukultus. Ebasoovitava elemendi väljaheitmine valitsevast parteist. Vabade valimiste asendamine rahvahääletusega. Rahva aktiivse toetuse nõudmine reziimile. Koonduslaagrite võrk, hukkamised. Sunduslik arbitraaz.
vürstide ning piiskoppide vahel. Küberpunk - Küberpunk on popkultuuri suund (ideoloogia, subkultuur, filmid, kirjandus, arvutimängud jms), mis ühendab pungile iseloomuliku äärmusliku sotsiaalse ja moraalse nonkonformismi ja nihilismi ning arenenud infotehnoloogia intensiivse kasutuse. Küberpunk on küberneetika ja pungi süntees. Küberpunk sai alguse ulmekirjandusest, mis kujutas mustades värvides tulevikuühiskondi ülimalt arenenud tehnoloogia ja düsfunktsionaalsete või repressiivsete sotsiaalsete struktuuridega. Küberpunki on püütud rakendada ka muusikasse, ehkki muusikute nägemus küberpungist erineb tihti radikaalselt. Samuti on küberpunk populaarne arvuti- ja fantaasiarollimängude teema. Eriti populaarne on küberpunk animes. Postmodernistlik teater. - Postmodernistliku teatri üheks tunnusjooneks on peetud elektroonilise ja digitaalse multimeedia kasutamist. Pika ajalooga praktika, mida eriti intensiivselt harrastatakse
Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku huvide allutamine ühiskonna/riigi huvidele. Keskvalitsuse kontroll kohalike omavalitsuste üle. Ametiühingute ja streikide keelustamine. Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine. Salapolitsei ja teiste repressiivsete organite tähtsus. Mõjuvõimsate paramilitaarsete organisatsioonide tegutsemine. Omavoliline arreteerimine. Kohtunike ja kohtu mõjutamine valitsuse poolt. Tsensuur. Võimalikud ilmingud. Võimu koondumine ühe inimese kätte. Liidrit ümbritsev isikukultus. Ebasoovitava elemendi väljaheitmine valitsevast parteist. Vabade valimiste asendamine rahvahääletusega. Rahva aktiivse toetuse nõudmine reziimile. Koonduslaagrite võrk, hukkamised. Sunduslik arbitraaz.
võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarsed reziimid taotlesid muutusi, neil olid palju radikaalsemad programmid, rahvamasse aktiviseeriti täiesti sihilikult "revolutsioonilist liikumist" teenima. Sinna juurde kuulus ka ideoloogia. Totalitaarse riigi tunnused: · Üheparteisüsteem ja ideoloogia · Üksiisiku allutamine riigi huvidele · Ametiühingute ja streikite keelustamine · Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine · Salapolitsei ja repressiivsete organite tähtsus · Tsensuur · Liidrit ümbritsev isikukultus · Koonduslaagrid, hukkamised · Ulatuslik propaganda · Majanduses valitsus kontrollib kõike; majandus teenib ideoloogia eesmärke (nt sõjatööstuse arendamine) · Valitsus jälgib inimeste igapäevaelu · Haridus kui propaganda vahend · Vaba aja riiklik reguleerimine, militarismi austamine · Riik kontrollib kogu kultuurisfääri 7
Töödistsipliin. Vaba aja "õige" sisustamine. Mõju ei avaldanud. Positiivsed võrsed. Victoria. Ameerikas ametiühingud. Sotsiaalsed reformed. Meditsiini areng. Hügieen. Naiste ja laste tööaja vähendamine. 20. sajandi I pool. Peale II MS mõlemad tööl. Linna elama. 60-70 jälle äärelinna. Ennem pargid keskklassile või kõrgklassile. Saunad ja pesumajad. Ujumine hügieen. Igamehe õigus pargid, veekogud. Viktoriaanlik eetos. Saadi aru, et repressiivsete seadustega kusagile ei jõua. Haridus pühapäevakoolid. Valgustuse tulekuga õhtukoolid. Rikas keskklass ratsionaalne rekreatiivne liikumine. Tehnoloogia arenguga ületati aja ja ruumi piirangud. Valgustuse sotsiaalne mõju Turvaline liikuda kohad kuhu minna. 20. sajand tarbimisühiskond ja massikultuuri mõjud vaba aja käitumisele.Tarbijaliku vaba aja teke. Sissetuleku kasv vaba aja tööstuse teke. Suur depression Ameerikas.
Valitsejad veenavad valitsetavaid oma võimu õiguspärsauses. Veendakse alluvaid alluvaid kihte selles, et valitsev võim on neile kasulik. Juhtimise, korraldamise, mainipuleerimise viis. Ei ole seotud majandusliku struktuuriga (kuulub pealisehitusse) *G ei pidanust majandust vundamentaalseks, kõik on omavahel läbi põimunud terviklik kompleks *domineerivad kihid ühiskonnas saavad positisooni majandsuliku poistsiooni kaudu, kuid seejärel ei toimu selle positisooni s äilitamine repressiivsete protsesside kaudu teatud kokkulepe KONSENSUS valitsejate ja valitsevate vahel *tsiviilühiskond(pealisehitus) *hegemoonia toimimine mingi grupp pakub v älja oma huvid terve ühiskonna huvidena. Toimub eksplateerimine ühe klassi allasurumine ning valitseva klassi huvide esitamine kõigi huvidena teatav consensus v õimusuhete tagamine ühiskonnas ühiskonna toimine *säilimine k õrgamd klasside teevad alamatega kokkuleppeid
Autoritaarsed survereiimid (nt. meilgi alles hiljuti lõppenud nõukogude kord) on üldiselt nn. poliitiliste naljade suurepärane toitepinnas. Muidugi on taolised reiimid taolistes naljades iseenda jaoks ka ohtu tajunud ning töötanud välja meetmete süsteeme nende mahasurumiseks või vähemalt -salgamiseks. Kuna aga folkloor on põhimõtteliselt tsenseerimatu looming, siis pole neil meetmetel olnud kuigi suurt edu. Tõsi küll, on täheldatud, et eriti julmade repressiivsete reiimide korral, kui ühiskonnas liikvel oleva hirmu määr ületab kriitilise piiri (nt. stalinliku terrori perioodil Nõukogude Liidus), võib poliitiline nali tõesti mõnevõrra pidurduda ja taanduda. Sündsustabusid rikkuvad naljad võib omakorda liigitada samuti kaheks: nn. skatoloogilisteks e. ilgusnaljadeks, kus tegu on väljaheidete jm. mustuse, halbade haisude, solkide asjade söömise vms-
Benjamin kirjeldas potentsiaalsust filmikunstis. Filmikunst iseenesest pole ei hea ega halb. Filmil on propaganda tähendus: lülitab inimese mõttemaailma välja. Louis Althusser (1918 1990) oli marx filos - "strukturalistlik marksism". Ta sündis Alzeerias, õppis Pariisis. Raske elukäik (vaimuhaiglad, naise tapmine). "IDEOLOOGIA JA IDEOLOOGILISED RIIGIAPARAADID" 1970 - kus ta on teinud Antonio Gramsci hegemoonia ja domineerimise jaotusega analoogilise jaotuse repressiivsete ja ideoloogiliste riigiaparaatide vahel. See teos oli loodud eesmärgiga näidata ära, mis on riigi loomulik oleks ja miks Kommunistlik Partei ei peaks loobuma oma seisukohast, et proletariaadi ülemvõim on vajalik edukaks pöördumiseks kommunismi. Fikseeris selle, et ühiskondlik formatsioon koosneb kolmest valdkonnast: majanduslik, poliitiline ja ideoloogiline. Majanduslik baas (tööjõud, töösuhted) vajab pealisehitust (inimeste omavahelised kultuurisuhted, haridus jms)
● Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. ● Riik kontrollib noorsooliikumisi. ● Vaba aja riiklik organiseerimine. POLIITIKA ● Üheparteilisus. Kõikide peamiste riigiasutuste juhtimine valitsuse/partei poolt. ● Üksikisiku huvide allutamine ühiskonna/riigi huvidele. ● Keskvalitsuse kontroll kohalike omavalitsuste üle. ● Ametiühingute ja streikide keelustamine. ● Salapolitsei ja teiste repressiivsete organite tähtsus. ● Kohtunike ja kohtu mõjutamine valitususe poolt. ● Võimu koondumine ühe inimese kätte. ● Liidrit ümbritsev isikukultus. KULTUUR: ● Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt. Itaalia Teised autoritoorsed riigid kirik ja sõjavägi. 1919 ● Fascio di Combattimento (Võitlusliit). Sellest kujuneb Rahvuslik Fašistlik Partei. Fašistide põhiideed:
annaabi.ee 
